kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt küll mere 2. Kuidas ja miks on pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole murenemiskooriku keemilis- säilinud. mineraloogiline koostis seotud murenemise kohas valitsenud - u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia kliimavööndiga? osa 10. Misasjad on, kuidas ja kus 15. Millele viitab setendites esinev - u 1100 Ma ekvaatori lähistel kuhjuvad kaustobioliidid? glaukoniit? Mis asi viimane
Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik Ediacara ajastu algas 630 ja lõppes 542 miljoni aasta eest, kestes kokku 88 miljonit aastat. Umbes miljard aastat tagasi Proterosoikumis moodustus Maal praktiliselt kõiki ürgseid mandriplokke ühendav Rodinia ülimanner ehk superkontinent. Ediacara ajastul hakkas see lagunema. Kõigepealt eraldusid teineteisest kaks suuremat osa, ekvatoriaalse asendiga Gondwana hiidmanner, kuhu kuulusid tänapäeva Aafrika, Araabia, India, Hiina, Austraalia, Antarktis jne. ning lõunanaba piirkonnas paiknenud osa, kuhu kuulusid Põhja-Ameerika (Laurentia), Põhja- ja Ida-Euroopa (Baltika), Siber, Kasahstan jm. Viimane jagunes juba Ediacara ajastul ülalnimetatud
moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist. Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor? Seda nimetatakse Arhaikumi eooniks Miks ei saa esialgu tekkinud saarkaari nimetada veel väikesteks kontinentideks? Sest nad ei ole veel kui üks terviklik maa. Nad on lihtsalt lähestikku asuvad saared. Kuidas teatakse, et Skandinaavia põrkus Laurentia kontinendiga? Umbes 750 miljonit aastat tagasi eksisteeris hiidmanner Rodinia. See hakkas lagunema, kahe mandri vahele tekkis Iaptuse ookean. Umbes 500 miljonit aastat tagasi algas selle ookeani sulgumine. Sellega kaasnes vulkaaniliste saarkaarte teke. Need põrkusid Baltika kontinendiga ning liideti selle serva külge. Lõpuks põrkus Laurentia kontinent öääneserva poole. Selle tulemusel lükati Laurentia Baltika kontinendi lääneserva peale. Ookeanilise koore ja saarkaarte kivimid ning
kadunud ookeani viimased jäänukid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Üleöeldu kinnitab, et Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise, ning nende ühtekoongumise staadiumid. Selliseid tektoonilisi suurtsükleid nimetatakse superkontinentaalseteks ehks Wilsoni tsükliteks. Nimetus tuleneb sellest, et tsükli lõpuks moodustub Maal üksainus ülimanner, nagu näiteks moodustusid superkontinendid Rodinia ja Pangae. Superkontinentaalse tsükli pikkus on umbes 300 miljonit aastat. Tsükli osad: Mandrite hajumise ja koondumise staadiumid on enam-vähem võrdse pikkusega, 150 miljonit aastat. Seega, vaatamata Maa tektoonilise arengu näilisele 7 kaootilisusele, on selles siiski üsna selgesti tajutav arenguloogika. Toimub aine ringkäik maakoorekivimite ja vahevöö ainese vahel, millega kaasneb maakoorelaamade liikumine ja
mandrite "kildudeks"koos nendevaheliste ookeanide tekkega. Viimane hiidkontinent, A.Wegeneri nimetatud Pangea, moodustus 350 miljonit ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. Meie elame praegu Maa "hiidkontinentide kalendri" järgi selle viimase hiidkontinendi lagunemise ajastul. Varasematest superkontinentidest on andmeid veel ligikaudu 1 miljard, 1.6 ning 2.5 miljardit aastat tagasi eksisteerunute kohta. Hiidmandrid on nt Gondwana(Mesosoikumis umbes 200 Ma), Rodinia, Pangaea ja Lauraasia(Mesosoikumi lõpul). 6.Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa murranguist esineb vaid maakoore ülaosas (10...15 km) nn haprate deformatsioonide vööndis
Plastiidi (ehk algselt tsüanobakteri) omastamine toimus tõenäoliselt hiljem kui mitokondri, ilmselt umbes 1,5 miljardit aastat tagasi. Arvatakse, et mitokondri omastamine oli ühekordne sündmus, plastiidi omastamine võis aga toimuda mitu korda (erinev eukarüoot omastas erineva plastiidieellase). 16. Miks pole Eestis eriti fossiile Kambriumi setetest? Kuid samas Ordoviitsiumist, Silurist ja Devonist on palju? Esimene hiidmanner tekkis aga juba 1,6 Gat, Rodinia 0,6 Gat, Pangea 0,3 Gat. Baltica oli Kambriumis väga lõunas, subtroopikasse jõudis ta Ordoviitsiumi teises pooles ning Siluris- Devonis asus ekvaatori piirkonnas. Seda peaks arvestama igaüks, kes Eestis fossiile otsima läheb. 1. Missugusse kahte suurde gruppi võib jagada päristuumsed? Missugused on need üldised ehituslikud tunnused, mis on mõlemile grupile ühised ehk mis eristab neid eeltuumsetest? Jaotatakse ühevibursed ehk unikonta ja kahevibursed ehk bikonta. Päristuumsed ehk
annaabi.ee 
