Hiidplaneedid on suure massiga planeedid päikesesüsteemis ja neid on neli- Uraan, Saturn, Neptuun ja Jupiter. Hiidplaneedid koosnevad üldiselt jääst ja erinevatest gaasidest, kuna neil pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum
HIIDPLANEEDID Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a 2011/12 Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune Kiir...
...........5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti.
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teis...
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg.Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,NeptuunHiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi)
..................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ..................................................................................................................
Neptuun. On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi. Ainuke palja silmaga nähtav on Maa kaaslane Kuu. On veel asteroidid, meteoorid, komeedid kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter. Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe
minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke Hiidplaneedid Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad, asteroidide vöö ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, kuid väike tihedus. Atmosfäär koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust, kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Planeedid pöörlevad kiiresti ja on suhteliselt lapikud. Jupiter Magnetväli on tugevam kui Maal Mass on 318 korda suurem Maa massist
Marsi statistilised andmed: · raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) · mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) · keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 7 m/s2 (0, 45 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 5, 0 km/s (0, 45 Maa paokiirust (Allikad 5, 8, 10) 11 4. HIIDPLANEEDID Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. (Allikad 4, 5, 8, 10) 4.1. Jupiter Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri
Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ajaarvamine. Geoloogia haru, mis uurib maakoore kihtide tekkimise järjekorda ja aega. Universumi ja Maa teke- Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa esialgsest massist jäi järele ainult sajandik, aga hiidplaneedid on säilinud peaaegu sellistena, nagu nad tekkisid. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning lähimate planeetide (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ja nende kuude vesinikust ja heeliumist kesta. Suurpauk – 12-15 miljardit aastat tagasi,Päikesesüsteemi teke 4,6 miljardit aastat, Maakoore tardumine 4,5 miljardit aastat Inimese areng 2 miljardit aastat tagas Probleemi püstitamine-hüpoteesi sõnastamine-
Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk)
Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta Sirje Mägi VKG 12b 2012 Mis on hiidplaneedid? Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt
väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused. Hiidplaneeti ehk Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neist esimene ja suurim on Jupiter. Võrreldes Maa rühma planeetidega on neil tunduvalt väiksem tihedus see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Vaatamata sellele on hiidplaneetidele iseloomulik suur mass ja suured mõõtmed. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5
sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Gravitatsioon on 38% Maa külgetõmbejõust. Keskmine pinnatemperatuur on 55 °C, max +20 kraadi, min -140. Tuum sisaldab lisaks rauale arvatavasti suhteliselt suure osa väävilt. Aasta pikkus on 687 päeva. Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad. Võimalik, et kunagi on elu eksisteerinud. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Jupiteri mass on 1.899×1027 kg, tihedus 1.326 g/cm3. Atmosfäär on 1000 km paksune, koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Tähelepanu äratab Suur Punane Laik (tohutu keeristorm). Kaugus Päikesest on 778,330,000 km. Kaaslasteks on 16 kuud, neist 4 suured. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende materjal läheb lihtsalt sügavamal tihedamaks
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d ...
Selle süsteemi järgi ei loeta liigaastaks seda täissajalist aastat, mille täissadade arv ei jagu täpselt 4ga(vahepealsed aastad on kõik liigaastad). 2000 oli liigaasta 2100 ei ole 2200 ei ole 2300 ei ole 2400 on liigaasta Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning kaheksast planeedist. Alates Päikesest: Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptun Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid. Viimased neli hiidplaneedid. Päikesesüsteemi kuuluvad veel Marss'i ja Jupiteri vahel asuvad asteroidide vöö. Veel kuuluvad Päikesesüsteemi komeedid - need on väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvad taevakehad, mille ühes fookuses on Päike. St nad ilmuvad korraks (sabaga täht) ning kaob aastateks, et siis jälle ilmuda. Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid. Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike.
PLANEEDID Üldine Planeet on suure massiga taevakeha Planeet tiirleb ümber Päikese Planeet on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju Planeet on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi
taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale
Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga
2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hiidplaneedid...................................................................9-10 Asteroidide vöö ja komeedid..................................................11 Kokkuvõte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid
22.millised taevakehad on päikesesüst? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti. 23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn.
ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed · Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, puudub tahke pind, vaadeldav ainult pilvkatte välispind, iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased, lühike ööpäev 1. Jupiter-suurim, tiirlemisperiood 12 a, pöörleb kiiresti, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, 63 kuud, triibuline, Suur Punane Laik, tugev Magnetväli, Io:kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha,
Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst.
Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto) koos oma kuudega (kaaslased), asteroidid (väikeplaneedid), komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Päikesele lähemad planeedid Neli Päikesele lähemat planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) on nn. maa - tüüpi planeedid. Need on suhteliselt väikesed ja nende pind on tahke ning neil on hõre või väga hõre atmosfäär. Päikesesüsteemi planeedid Päikese kaugus Maapinnast Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. hiidplaneedid Neli järgmist planeeti (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) nimetatakse hiidplaneetideks ehk Jupiter tüüpi planeedid. Maaga võrreldes on suurema massiga pluuto Üheksanda planeedi, Pluuto, kohta on suhtelised vähe andmeid. Kord on teda peetud Maa tüüpi planeetide hulka kuuluvaks (mass väike), kord hiidplaneetide hulka kuuluvaks (tihedus väike).
2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paiknemine. Linnutee galaktika iseloomustus 4. Hertzsprung Russelli diagramm – tähti iseloomustavad suurused graafiku telgedel, tähtede grupid diagrammil
Päikesesüsteem on õhukese ketta kujuline. Peaaegu kogu aine on koondunud ühte tasandisse. Vaid komeetide orbiidid ulatuvad põhitasandist üles- ja allapoole. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad kahte selgelt eristatavasse rühma: Maa- sarnased ja hiidplaneedid. Maasarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on väikesed tahked taevakehad. Kaaslasi on neil vähe või neid polegi ja hiidplaneetidega võrreldes on nende atmosfäär õhuke. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun asuvad päikesest kaugemal. Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad.
peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst.
Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste Päikesesüteemi objektidega suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje. See on vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele. Kepleri seaduse kohaselt tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike
Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat
Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu).
Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, paks atmosfäär, puudub tahke pind, rõngad ja palju kaaslasi. JUPITER JA SATURN TÄPSEMALT: Jupiter suurim planeet meie päikesesüsteemis, madal temperatuur, palju kaaslasi, rõngas Saturn suuruselt teine meie päikesesüsteemis, kõige tihedam, madal temperatuur, palju kaaslasi, rõngas. KASVUHOONE EFEKT:
100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast -pinnavormiks kivikõrb 12. HIIDPLANEEDID: -suured -palju kaaslasi -koosnevad gaasidest, peale astuda ei saa -madal temperatuur 13. Planeedid reastatud Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit)
planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim Merkuur teeb ühe täistiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga
veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind · sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum · esinevad rõngad ja arvukad kaaslased · väike tihedus 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad?
aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. PÄIKESESÜSTEEM PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike, mis moodustab 99,86% kogu hetkel teada oleva süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. PÄIKESESÜSTEEM Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Tähtede eluiga on umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 1,8 miljonit K ja tuum umbes 15,7 miljonit K. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja
Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvaatoriaalne horisontiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m². Päikese ümber tiirlevad maa ja teised planeedid, nii maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. - Vk.com (sotsiaalmeedia) (Vigane) Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe
vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine?
*Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine?
*Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine?
vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine?
või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Täielik varjutus on nähtav vaid seal, kus Maale langeb Kuu täisvari. Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite
algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid ja tolm. Üldandmed Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi). Raadius on 6,9599×108 m. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K. Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat.
Vali, mis on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane: VALIK: maa rühma planeet/kaaslane/hiidplaneet a. Marss maa rühma planeet b. Merkuur maa rühma planeet c. Saturn hiidplaneet d. Kuu kaaslane e. Uraan hiidplaneet f. Io kaaslane 7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus c. Marss 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? a. Saturn b. Uraan c. Jupiter d. Neptuun 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,110 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid/asteroidid/komeedid b
13. Missugune on Päikesesüsteem heliotsentrilise maailmasüsteemi järgi ja keda loetakse selle kasutuselevõtjaks? Keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ringikujulistel orbiitidel ümber Päikese. Kasutuselevõtjaks- Mikolaj Kopernik. 14. Nimeta ümber Päikese tiirlevad planeedid kauguse järgi Päikesest! Kuidas neid planeete liigitatakse? Planeete jagatakse oma suuruse, asukoha ja muude omaduste järgi kahte rühma: Maa-tüüpi planeedid ja hiidplaneedid. Päiksele lähim planeet maa- tüüpi planeedid- Merkuur, Veenus, Maa, marss, hiidplaneedid: jupiter, saturn, uraan, neptuun. 15. Mis on Päikese tsükkel, kui pikk on see keskmiselt ning kuidas see mõjutab elu Maal?Päikese siseelu käib keskmiselt 11aastaste tsüklite kaupa, mida juhib tähe magnetväli. Seniste vaatlusandmete alusel on lühim tsükkel kestnud 9, pikim aga 14 aastat. Meie siin Maal tajume tsüklite vaheldumist
Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast ainest on tekkinud neli kivist maailma: Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Eemal kaugemal välises kettas, kus on palju külmem, tekkisid kivised kehad ja tõmbasid siis enda poole suuri gaasihulki. Need on suured gaasilised hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto on tehtud teistsugustest materjalidest. Asteroidid ja komeedid Kivist ainest Marsi ja Jupiteri vahel ei tekkinud planeeti, sest Jupiteri tugev gravitatsioon ajas pidevalt seda ainet laiali. Sellest materjalist sai Asteroidide vöö, sõõrikukujuline kividest rõngas. Päikesesüsteemi äärel, kaugel planeetide teest, oli miljardeid tolmu-,kivi- ja lumekamakaid. Palju ainet oli Päikesesüsteemist välja paisatud, kuid suur hulk oli järele
rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul eemaldatakse (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused. Hiidplaneetideks loetakse Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Nad on tunduvalt suuremad kui Maa-rühma planeedid ning väikese tihedusega. Koosnevad enamjaolt erinevatest gaasidest ja jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub arvatavasti vedelatest mineraalidest ning gaasidest tuum. Samuti iseloomustavad hiidplaneete rõngad ning arvukad kaaslased. 5
annaabi.ee 
