Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külm sõda (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Külm sõda
Külma sõja mõiste
  • Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu , mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda - ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990.
  • Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.
  • Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv , mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid.
  • Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine
  • Põhivormid:

  • võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite ( NATO , Varssavi Lepingu Organisatsioon )
  • Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad , ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides, kuid ka lääneriikides oli taolisi nähtusi (nt makartism 1950. aastate USA-s)
  • Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka, ning toimus kõigil mandritel (eriti terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias)
  • Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms
  • Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne)
  • Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA)
    Külma sõja kujunemine
    • Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks.
    • ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid , massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku.
    • 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus.

    • Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a.  USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie

    Saksamaa lõhestamine
    • Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes.
    • Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi. Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid tegutseda ühiselt
    • Esialgu ühendati USA ja Briti tsoon. Aasta hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa, kes oleks sisimas soovinud näha oma igivana vaenlast pigem jagatuna kui ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakkasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme
    • Idatsoonis läks võim Nõukogude sõjalise surve tõttu koonduslaagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kätte
    • 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust.
    • Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist – Berliini blokaad . Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks ( NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet)
    • 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis toimusid seal parlamendivalimised. 7. oktoobril 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik ja seal kehtestati nn proletariaadi diktatuur

    Nõukogude poliitika Ida-Euroopas
    Esimese viie sõjajärgse aastaga läks võim kõikides Kesk- ja
    Kagu-Euroopa maades, mille pinnal paiknes II maailmasõja lõppedes
    Punaarmee, Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte.
    Sotsialistlik pööre toimus kõikjal ühesuguse skeemi järgi.
  • Kohe pärast Punaarmee saabumist loodud ajutises valitsuses anti jõuministeeriumide (sõja- ja siseministeerium ) juhtimine Nõukogude eriteenistuste survel kommunistidele
  • Veel enne üldisi valimisi hakkasid ajutised valitsused tegema sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeerima sakslastele ja kollaboratsionistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele ja osa muudeti riigimajanditeks. Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu , sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud
  • Enne valimisi loodi rahvarinne , s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad , kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fašismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti
  • Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks.
  • Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon kommunistide endi ridades ning represseeriti kõik, kes ei nõustunud täielikult kopeerima Nõukogude süsteemi ega tahtnud alluda Moskvale. Kommunistide võimuletuleku peamiseks eelduseks oli Nõukogude Liidu kohalolek , kuid mõningat mõju avaldasid ka ühiskonnas valitsevad meeleolud
    Raudne eesriie
    • Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles „ Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie“
    • Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike
    • Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes

    Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid
    Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin
    • 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti ) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla.
    • Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi
    • Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo’d, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.
    • Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: “Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine.”
    • Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et Suurbritannia kui suurriigi aeg on möödas, ja Ühendriigid tõotasid astuda kommunismi vastu kõikjal maailmas.
    • See lubadus sai materiaalse väljenduse Marshalli plaani näol

    Marshalli plaan
    • Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi.
    • Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides).
    • Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut.
    • Et tagada Euroopa majanduse taastamist, tuli jalule aidata ka Saksamaa majandus. Prantslaste vastuväidetest võis üle saada üksnes reparatsioonide tasumisele mingit alternatiivi leides.Programm koostati USA toonase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi.

    • Plaan nägi ette odavaid USA laene kõikidele Euroopa riikidele, kes neid vajavad
    • Abi pakuti ka Ida- Euroopale , isegi NSV Liidule, ehkki eeldati, et nõukogulased keelduvad
    • Stalin hakkas seda võimalust tõsiselt kaaluma kui alternatiivi Saksa reparatsioonidele. Nõukogude luure sai aga teada, et Marshalli plan on vahend Lääne-Euroopa kaitseks Nõukogude ohu eest. Pärast seda Moskva keeldus ja sundis loobuma ka Ida-Euroopa riigid. Tšehhoslovakkia oli teoreetiliselt vaba ise otsust langetama, aga eelistas säilitada head suhted Moskvaga ja saatis esindajad sinna konsulteerima. Tšehhoslovakkia välisminister märkis hiljem: „Läksin Moskvasse suveräänse riigi välisministrina, aga tulin tagasi Nõukogude valitsuse lakeina“
    • Marshalli plaan oli veelahe , millest algas USA pikaajaline osalemine Euroopa asjade ajamisel
    • . Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome.
    • Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10 %
    • Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)
      Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - “kes meie verd ja kel meie elulaad , ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre”.
    • Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale.
    • Selleks, et see oleks võimalik, laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge.

    Hallsteini doktriin
    • Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted.
    • Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit.
    • Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul.

    Doominoteooria
    • USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas.
    • Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodža langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida- Aasia maad: Tai, Birma , Malaisia, Filipiinid . Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda.

    Brežnevi doktriin
    Saates
    1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid
    Tšehhoslovakkiasse, et seal maha suruda “ Praha kevadet ” ja
    kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I.
    Brežnev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida.
    Brežnevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust.
    Paindliku reageerimise doktriin
    • Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata.

    Nixoni doktriin
    • Richard Nixon oli arvamusel, et USA võimsus maailmas on nii nõrgenenud, et USA ei saa enam võtta endale vastutust teiste rahvaste tuleviku eest ega lahendada nende probleeme.
    • Ta pidas USA uue poliitika aluseks jõudude tasakaalu poliitika ja kahepoolsete heanaaberlike suhete sisseseadmise nii NSV Liidu kui ka Hiina RV-ga.

    Uut moodi mõtlemine
    • Uut moodi mõtlemine tähendas NSV Liidu tõsist pööret suhetes lääneriikidega. M. S. Gorbatšovi juhitud NSV Liit loobus senisest lääneriikide suhtes aetavast vastasseisupoliitikast.
    • Uus poliitiline suund rõhutas rahuliku kooseksisteerimise universaalsust rahvusvahelistes suhetes, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest, leiti, et Läänt ja Ida ei saa vastandada, sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik.
    • Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises.

    Kriisid ja sõjad
    Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine)
    • Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin , et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa
    • 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis
    • seejärel blokeeris Nõukogude Liit kõik maanteed, mis ühendasid Lääne-Berliini lääneriikide tsoonidega: 2 milj lääneberliinlast ei saanud enam toiduaineid ja sütt, lisaks katkestati ka elektrivarustus
    • siiski polnud Nõukogude blokaad täielik: ei tehtud mingit katset sulgeda kolme Berliini viivat õhukoridori, mis tähendas, et lääneriikidel oli võimalik varustada Berliini õhu teel. Stalin polnud valmis riskima sõjaga
    • õhusild tegutses edukalt ja 12. mail 1949 Nõukogude blokaad lõpetati
    • blokaad avaldas Euroopa jagunemisele suurt mõju: Lääne silmis muutusid Berliini elanikud vaenlastest süütuteks ohvriteks , nõukogulased aga liitlastest jõhkarditeks, kes on valmis sundima linna näljaga alistuma.

    Korea sõda (1950-1953)
    • Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia
    • II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist . Maa jagamine viidi lõpule 1948 – Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast
    • 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed
    • USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja-Koreast. Sõtta sekkus Hiina
    • 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu . Korea jäi jagatuks ja on seda siiani. Esimese tippkohtumiseni jõudsid Korea riigid alles 2000. aasta suvel
    • sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, miljon hiinlast, 54 246 ameeriklast. Sõja-aastail õhutati kommunistlikes riikides Lääne-vastast ja Läänes kommunismivastast hüsteeriat, hoogu sai võidurelvastumine. Kui Korea sõjal üldse võitjat oli, siis oli see sõjast kõrvalejäänud Jaapan, mil Jaapan pääses lõplikult vaenlase staatusest , muutudes hinnatud liitlaseks. Suuresti just tänu Korea sõjale sai Jaapan tagasi oma iseseisvuse, võis teha lõpu okupatsioonirežiimile ja panna tänu ohtratele sõjalistele tellimustele kindla aluse aastakümneid jätkunud majandusbuumile, mida on nimetatud Jaapani majandusimeks

    Ungari ülestõus 1956
    • Stalini surm 1953 tõi muutusi ka Ida-Euroopasse
    • Ungaris puhkesid majandusraskuste ja rahva pahameele tõttu vägivaldsed rahutused . NSV Liit asendas Ungari stalinistliku diktaatori Rakosi valitsusjuhi kohal reformimeelse kommunisti Imre Nagyga
    • Nagy valitsus tegi kohe reformidega algust: koonduslaagrid suleti, vangid vabastati ja talunikel lubati kolhoosidest välja astuda, kõige põhjapanevam oli ettepanek jagada võimu teiste parteidega
    • Jaanuaris 1995 aga kõrvaldati Nagy partei juhtkonnast, visati ka parteist välja ning Rakosi tühistas reformid
    • NLKP XX kongressil 1956 mõistis Hruštšov Stalini isikukultuse hukka. Sõnum Hruštšovi salajasest kõnest imbus välja ja põhjustas suvel Ungaris uusi rahutusi
    • 23. okt 1956 toimunud üliõpilaste massimeeleavaldus, kus nõuti Nagy tagasipöördumist valitsusse, pani alguse avalikule ülestõusule. Eesmärk oli nüüd juba rohkem kui lihtsalt kommunismi reform ning rahvuslipult rebiti maha kommunistlik sümboolika

    • 24. okt. Jõudsid Budapesti selle ümbrusest kokku koondatud Nõukogude tankid . Bensiinipudelitega relvastatud noortöölised osutasid neile ägedat vastupanu, nii et tankid olid sunnitud taganema
    • Rakosi tagandati, kommunistid, keda Rakosi ajal oli represseeritud vabastati. Üks nende hulgast, Imre Nagy, asus valitsuse etteotsa
    • Nagy teatas Ungari väljaastumisest Varssavi paktist
    • NSVL viis Ungarisse oma väed ja surus ülestõusu pärast nädal aega kestnud võitlusi veriselt maha
    • Tänavalahingutes said surma kümned tuhanded ungarlased ja tuhanded Nõukogude sõdurid
    • Imre Ngy üle mõisteti kohut ja ta lasti maha
    • Üle 200 000 ungarlase jõudis põgeneda läände
    • Ülestõus näitas seda, et Lääs oli Euroopa lõhenemisega leppinud: meeleheitlikele abipalvetele sõjalist toetust ei järgnenud
    • Ungari ülestõusu õppetund oli selles, et kui Ida-Euroopa Nõukogude kontrolli alt väljub, viib katse seal kommunismi reformida peagi nõudmisteni kommunismist täielikult loobuda

    Suessi kriis 1956
    • Endised kolooniad kujunesid külma sõja tandriks, kus mõlemad vaenupooled taotlesid äsja iseseisvunud riikide juhtide toetust

    • 1952 oli rühm natsionalistlikult meelestatud ohvitsere kukutanud monarhia . Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada „ araabia sotsialismi“ ja tegi koostööd Nõukogude Liiduga
    • 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali
    • läbirääkimised tulu ei toonud ja Prantsusmaa ning Suurbritannia otsustasid sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti Suessi tsoon, Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare
    • USA ei võinud lubada, et Nasser tõugatakse niiviisi NSV Liidu embusse ja ähvardas majandusabi lõpetada. Suurbritannial ja Prantsusmaal polnud muud valiku, kui USA survele kuuletuda ja taganeda . Suurbritannia oli Ühendriikidest sedavõrd sõltus, et ei saanud enam USA nõusolekuta välispoliitikat jõupositsioonilt harrastada
    • Ülemaailmse tähtsusega positsioonid, mis kunagi kuulusid Suurbritanniale ja Prantsusmaale, olid nüüd USA ja NSV Liidu valduses. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud

    Berliini kriis 1958-1961 (vt õpik lk 135-137, dokumendid )
    • Lääne neutraalne positsioon Ungari ülestõusu ajal andis Hruštšovi valitsusele julgust . Enesekindlus tõusis veelgi seoses Maa esimese tehiskaaslase Maa-lähedasele orbiidile saatmisega 1957. a. See põhjustas USA-s paanikalaine, kuna edestas sõnumi, et NSV Liit suudab peagi valmistada rakette, mis võivad rünnata Ameerikat
    • Järgmisi aastaid iseloomustabki Nõukogude paduoptimism. Hruštšov kuulutas, et sotsialism saab kapitalismist lõplikult võitu ja ennustas Nõukogude Liidule juba 20 aasta pärast kõrgemat elatustaset kui USA-s
    • Nõukogude enesekindlus oli ka uue Berliini kriisi põhjus
    • Kaheks jagatud Euroopas mõjus Berliin tõelise anakronismina, sest piir Ida- ja Lääne-Berliini vahel oli ikka veel avatud. Suhteliselt lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste liikumine ja suhtlemine erinevate sektorite vahel küllalt vaba. Berliini läänesektoril oli ühendustee Saksamaa Liitvabariigiga, mis muutus idabloki maadele avatud aknaks läände
    • 1949. aastast saadik oli 2 miljonit idasakslast kasutanud seda võimalust, et põgeneda läände. See seadis Saksa Demokraatliku Vabariigi olemasolu otsesesse ohtu
    • 1958. aasta novembris esitas Hruštšov ultimaatumi: kui lääneriigid kuue kuu jooksul Berliinist ei lahku, annab NSV Liit juurdepääsu Lääne-Berliinile Ida-Saksamaa kontrolli alla. Liitlased vastasid eitavalt, kuid nõustusid korraldama nelja riigi tippkohtumist Pariisis 1960. aasta mais, et arutada Berliini asju
    • nõupidamine jäi ära, kuna Sverdlovski kohal tulistati Nõukogude raketiga alla USA luurelennuk U-2 ja lendur võeti vangi. Hruštšov keeldus nõupidamisel osalemast

    • 13. aug 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga Lääne-Berliini ümber betoonmüür, et isoleerida seda ülejäänud linnast. Ajutiste barjääride asemele kerkis 7 m kõrgune müür oksatraadi, vahitornide, prožektorite ja relvastatud valvuritega. Müürist Ida-Saksamaa poole tehti lai ala kõikidest takistustest tühjaks
    • Berliini müür sümboliseeris igaühele ilmselgelt raudset eesriiet
    • Olukord Euroopas oli täielikult stabiliseerunud. Seda teravamaks muutus aga üliriikide vastasseis väljaspool Euroopat

    Kuuba kriis ( Kariibi kriis) 1962
    • 1959 . a. Kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA-meelse diktaatori
    • uus valitsus hakkas peagi abi saama Nõukogude Liidult ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada
    • oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani
    • vastukäiguna blokeerisid Ühendriigid Kuuba, et takistada Nõukogude rakettide saarele toimetamist
    • arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis. Tundus, et iga hetk võivad Nõukogude laevad üritada blokaadist läbi murda või USA pommitajad asuvad raketibaase Kuubal hävitama. Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailmasõja vahetu puhkemise võimalusega
    • viimasel hetkel jõuti kompromissini. Pärast ärevat nädalat andis Hruštšov järele ja kutsus oma laevad tagasi. NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA lubas, et ei ründa Kuubat ega püüa jõuga sealset kommunistlikku režiimi kukutada
    • jahmatus sellest, et tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida, sundis sisse seadma „kuuma“ telefoni otseliini Valge Maja - Kreml
    • Kuubat kasutati veel aastakümneid baasina, kust üritati Kesk-ja Lõuna-Ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Kohati see ka õnnestus, näiteks Nikaraaguas

    Vietnami sõda

    • 1941. aastal oli Vietnami kommunistide algatusel Hiina territooriumil loodud Vietnami Sõltumatuse Liiga e Viet- minh , mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus , mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi.

    • 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
    • juba sept lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed ja okupeeris maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga
    • oma positsioonide kindlustamiseks otsustasid prantslased nõustuda Lõuna-Vietnami riigi loomisega . Seda riiki tunnustasid ka USA, Suurbritannia ja mitu nende liitlast
    • prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka sõjalise operatsiooni Dien- bien -phu orus, mille tulemusel piirati Prantsuse väed ümber ja sunniti kapituleeruma
    • 1954 lepiti Genfis Prantsuse, USA , Suurbritannia, NSV Liidu ja Hiina välisministrite konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad
    • USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus.
    • 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks
    • USA suhtumist iseloomustab doominoteooria
    • 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele
    • 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist
    • Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase kurnamine ning sõjategevusest loobuma sundimine
    • USA saatis vietkongide vastu võitlema oma dessantväelasi, kuid ka nende tegevus ei andnud loodetud tulemusi
    • Pärast seda, kui sõjakoledusi hakati näitama USA televisioonis, puhkes protestilaine ning noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minekust
    • President Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järkjärgulist väljaviimist ja sõja vietnamiseerimist. 1973 lahkusid USA sõdurid.
    • 1975. aasta kevadel alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi pealinnale ning varsti oli kogu Lõuna- Vietnam kommunistide võimu all. 1976 ühendati riigi põhja-ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks, kus kommunistid on võimul tänaseni
    • mõttetu sõda nõudis palju ohvreid. USA väed kaotasid 56 000 surnutena ja üle 300 000 sai haavata ; vietnamlaste kohta täpsed andmed puuduvad, kuid need olid võrreldamatult suuremad. Kaotatud sõda tõi USA-s ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida on nimetatud ka Vietnami sündroomiks.

    Praha kevad 1968
    • jaanuaris 1967 sai parteijuhiks reformimeelne Alexander Dubček
    • 1968. aasta märtsis kaotati tsensuur . Praha kevad oli alanud

    • Aprillis kuulutas partei uus juhtkond välja laiaulatuslike reformide kava
    • Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist. Dubček lootis kommunismi reformida, mitte sellest lahti öelda
    • Kui suvel 1968 taastati sotsiaaldemokraatlik partei, nähti selles kommunistlikule korrale otsest ohtu
    • NSVL ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tšehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid partei juhtkonna ja lõpetasid katsed reformida sotsialismisüsteemi
    • õigustamaks sissetungi, tuli Brežnev lagedale nn Brežnevi doktriiniga: sotsialistlikel riikidel on õigus sekkuda teise sotsialistliku riigi asjadesse, kui sealne sündmuste käik seab ohtu sotsialistlike riikide ühenduse kui terviku.

    Afganistani sõda 1979-1989 - külma sõja uus puhang
    • Nõukogude väed tungisid Afganistani, et sealset uut kommunistlikku režiimi püsti hoida. Nõukogude vägede vastu peeti partisanisõda, mis osutus sama edukaks nagu ameeriklastevastane sõda Vietnamis
    • Vastuseks kuulutas president Carter jaanuaris 1980 välja nn Carteri doktriini: Pärsia laht on Ameerika huvidest lähtudes elutähtis piirkond ja seal võidakse mis tahes ohule vajadusel ka jõuga vastu astuda
    • Afganistani sõja tõttu teravnesid NSVL suhted nii Lääne kui ka sotsialismimaailmaga
    • NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Paljud riigid näitasid oma suhtumist, boikoteerides 1980. aasta Moskva olümpiamänge

    Rahvusvahelised organisatsioonid
    • Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga.
    • Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksenburg Brüsselis 50 aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu - Brüsseli pakti ehk Lääneliidu.
    • 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.
    • NSV Liit, tema " satelliitriigid " ja ka Soome keeldusid Marshalli plaanist. Jaanuaris 1949 asutasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - vastastikune majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Mongoolia , Kuuba ja Vietnam. Eesmärk oli nende riikide majanduse aina tihedam seostamine NSV Liidu majandusega.
    • Sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon loodi 1955. aastal – Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO

    Pingelõdvendus
  • 1950. aastate keskpaik
    • esimeseks sula tunnuseks rahvusvahelistes suhetes oli vaherahu sõlmimine Koreas 1953
    • 1954 sõlmiti Genfis Indo-Hiinat puudutav kokkulepe, millega peatati sõda Vietnamis. Vietnam jagati kommunistliku Põhja ja mittekommunistliku Lõuna vahel.
    • 1955 saavutati NSVL ja lääneriikide vahel kokkulepe Austria osas. Okupatsioon lõpetati ning demokraatlikult valitud valitsus sai suveräänse võimu
    • 1955 muutis NSVL oma poliitikat Soome suhtes. Sellise muutuse märgiks sai Karjala -Soome NSV staatuse alandamine ning vabariigi ümbernimetamine Karjala Autonoomseks NSV-ks (Vene NFSV koosseisus ). Sellisel moel näitas Nõukogude juhtkond, et ta tunnustab Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina, kui seda tingimusel, et Soome jääb alati neutraalseks
    • muutus NSVL Jugoslaavia -poliitika. See riik oli NSVL n-ö ainsaks möödalaskmiseks sotsialismileeri ülesehitamisel. NSVL abiga võimu haaranud Josip Broz Tito kommunistlik valitsus keeldus allumast Moskva diktaadile nii sise- kui ka välispoliitikas. Nõukogude propaganda kuulutas Jugoslaavia juhtkonna reeturiteks ja imperialismi agentide jõuguks, 1955 muutusid suhted Jugoslaaviaga normaalsemaks ning NSVL tunnustas selle sotsialistliku riigi õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Nõukogude bloki ja NATO vahel
    • kehtestati diplomaatilised suhted Saksa liitvabariigi ja NSVL vahel. NSVL tunnustas Lääne-Saksamaa õigust olla iseseisev riik ja loobus kavast liita see SDV-ga
    • sula kulminatsiooniks rahvusvahelistes suhetes oli USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsusjuhtide kohtumine 1955. aastal Genfis
    • NSV Liidus muutus ka ametlik retoorika . Imperialistide vastase viha õhutamise asemel räägiti rahvusvahelisest koostööst ja pingelõdvendusest. Kahe üliriigi, NSVL ja USA, kokkupõrke oht vähenes.
    • 1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema nn Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas – nn mitteühinemisliikumine

  • 1960. aastate lõpp- 70. aastate lõpp
    • soodustavad tegurid: nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis); Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele; inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõjaohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu; NSVL ja tema liitlased korraldasid võimsa jõudemonstratsiooni Tšehhoslovakkias (võitjate üle kohut ei mõisteta?). Ka lääneriikide avalik arvamus muutus tolerantsemaks.
    • 1969 algasid USA ja NSVL vahelised kõnelused strateegilise relvastuse piiramise üle. Aastatel 1972-74 allkirjastati kokkulepped , millega piirati strateegilist ründerelvastust (raketid ja pommituslennukid, mis suudavad teisel kontinendil asuvat sihtmärki tabada), ning raketitõrjesüsteemide piiramise leping, millega lõpetati raketitõrjesüsteemide väljatöötamine ja ülesseadmine.
    • Hulk lääne- ja idabloki maid, kes olid seni üksteise olemasolu ignoreerinud, alustasid nüüd läbirääkimisi. Saksa Liitvabariik ja Poola Rahvavabariik sõlmisid lepingu, mille põhjal nad loobusid vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistasid tingimusteta Teise maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1971 leppisid USA, Suurbritannia, NSV Liit ja Prantsusmaa kokku, et Lääne-Berliin ei ole mitte Saksa Liitvabariigi osa, vaid iseseisev poliitiline üksus. See lepe võimaldas taastada maismaaühenduse Lääen-Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel ning ühtlasi mõlemal Saksa riigil 1973 saada ÜRO liikmeks
    • 1975 toimus Helsingis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE- tuleb lühend ingliskeelsest nimest Conference on Security and Cooperatoin in Europe n ). Osales 33 Euroopa riiki ja USA ning Kanada . CSCE lõppdokument e Helsingi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II maailmasõda Euroopas kujunenud piirid on puutumatud ( vt õpik lk 175-176). Kõik lõppaktile allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima Helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning sellega võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete režiimide vastu. Lääneriikidel tekkisid suuremad võimalused NSV Liidu kritiseerimiseks
    • ehkki kommunism ise ja Ida-Lääne suhted olid muutunud paindlikumaks, jäi olemuslik konflikt püsima. Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks
    • Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut

    Võidurelvastumine ja desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine)
    • Teise maailmasõja lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Kui nende toodang kahaneski, siis ainult ajutiselt. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda
    • kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat
    • 1949 sai ka NSVL aatompommi
    • 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme.
    • Strateegilised relvad – relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist – kandurist, milleks esialgu oli ainult lennuk, 50. aasate lõpust rakett
    • Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propagandakära.
    • 1958. a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle
    • 1963 sõlmiti Moskvas tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping – keelati katsetamine maa peal, vees ja õhus. See leping ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata
    • mõlemad üliriigid tegid hoolega strateegilisi relvi , eeskätt rakette, USA mõnevõrra ees. Nõukogude Liit nõustus läbirääkimistega alles siis, kui oli USA kinni püüdnud
    • 1972 – kaks kokkulepet: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine – lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks. 2) strateegilise relvastuse piiramise leping ehk SRP või SALT – kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel – kummalgi 2400 ühikut
    • esimest korda hakati relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle läbirääkimisi pidama 1973. aastal – tulemusteta
    • 1977 tegi USA Nõukogude Liidule ettepaneku hakata strateegiliste kandurite arvu vähendama. SRP-2 (SALT-2) valmis 1979. aastal – kumbki pool pidanuks oma strateegiliste kandurite arvu vähendama 1985. aastaks 2400-lt 2250-le. Samal aastal viis Nõukogude Liit oma väed Afganistani ja USA jättis lepingu ratifitseerimata
    • 1981. a. USA presidendiks saanud R. Reagan kuulutas, et edaspidi peavad Ühendriigid NSV Liiduga mitte SRP (SALT), vaid SRV (START) - strateegilise relvastuse vähendamise läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 1982. a., kuid katkesid pisut rohkem kui aasta kestnud kõneluste järel.
    • 1983 kuulutas R. Reagan välja USA „strateegilise kaitseinitsiatiivi“. See tähendas, et USA hakkab välja töötama uusi raketitõrjesüsteeme, milles kasutatakse laserit ja mis peaksid osaliselt baseeruma kosmoses, nn tähesõdade programm

    Suhete uus teravnemine
    • külma sõja taasägenemine oli seotud kommunismi positsioonide nõrgenemisega 1970. aastate lõpul, mis võimaldas USA-l oma suhtumist Moskvasse jäigemaks muuta
    • NSV Liidu kohmakas interventsioon Afganistani näitas selgelt, et kommunistliku leeri juhtriik ei ole enam suuteline kiiresti ja edukalt haarama oma mõjuvõimu alla uusi alasid
    • 1980- 1981 puhkesid rahutused Poolas, mis oli samuti Nõukogude süsteemi nõrgenemise ilming
    • Reagani administratsioon otsustas teha panuse kallitele sõjalistele programmidele, nn „tähesõdadele“, lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks
    • Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata
    • Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua , kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele

    Sotsialismileeri lagunemine
    • 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatšov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator

    • Gorbatšovi initsiatiivil alustati sotsialismi moderniseerimise katseid, mille koondnimetuseks sai perestroika
    • Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: (arengu) kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm
    • 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis . Seda võimendasid teravad rahvuskonfliktid, Tšernobõli tuumakatastroof 1986 jms. Täielikku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja nende ühiste finantsorganisatsioonide rahalised süstid, mis aitasid stabiliseerida Nõukogude Liidu sisemist sotsiaalmajanduslikku seisu. Sotsiaalset katastroofi ja kodusõda tuumariigis Venemaal ei võinud maailma endale lubada
    • avalikustamine ei pidanud mingil juhul tähendama sotsialismi aluste õõnestamist, tõi aga kohe Nõukogude rahvaste ja maailma avalikkuse ette uusi andmeid ja analüüse terrorist rahvuste suhtes, repressioonide tegelikust ulatusest, salakavalatest diplomaatilistest lepingutest, vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumisel, dissidentide represseerimisel jpm.
    • Alates 1986. aasta lõpust hakkasid aktiviseeruma ühiskondlikud liikumised Baltimaades – esialgu oli tegemist ökoloogilise protestiga
    • 1988. aasta sügisest hakkasid toimuma sügavamad muutused senises poliitiliste jõudude jaotuses üle kogu tollase Nõukogude Liidu. Varem üsnagi ühtne perestroika pooldajate ja toetajate leer lagunes . Esmalt eraldus radikaalne tiib, mida omakorda võib jagada kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalset laiendamist ja süvendamist, otsustavat tegutsemist varem alustatud reformide vallas – üks liidreid tulevane Venemaa president Boris Jeltsin . Teine suund- rahvuslik radikalism, mida juhtisid eeskätt rahvarinded , nõudes vabariikide õiguste laiendamist ja Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. Iseseisvusliikumise radikaalsemat suunda Baltimaades esindasid need, kes seadsid eesmärgiks iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Perestroika pooldajatele vastandusid konservatiivid , keda võib jagada kahte rühma: ühed soovisid perestroikat aeglustada, teostada reforme mõõdukalt, ettevaatlikult, asteastmelt; teised tahtsid perestroikast üldse loobuda, kaitstes ja õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat. Gorbatšovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade vahel, ajapikku kaldus rohkem toetama mõõdukaid konservatiive
    • 1988-1989 muutus NSV Liidu välispoliitika: Nõukogude väed toodi välja Afganistanist, normaliseeriti suhted Hiinaga, reguleeriti rida regionaalseid konflikte maailma eri piirkonnis. 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi-ja keskmaaraketid Euroopas. 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega
    • 1988-1989 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon, millesse Nõukogude Liit jõuga enam ei sekkunud
    • enam-vähem ühtemoodi arenesid sündmused Poolas ja Ungaris, kus 1989. aasta kevadtalvel jõudsid valitsevad parteid ümarlauanõupidamisteni opositsiooniga, mille tulemusel mõlemas riigis tunnistati vajadust taastada kodanikuühiskond, demokraatia, õigusriik
    • Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Saksa DV –s püüdis valitseva partei juhtkond uuendustele vastu seista viimse hetkeni
    • Kõige teravamalt väljendus soov uuendustele vastu seista Saksa DV – s, kus 1989. a. sügisel valmistuti suurejooneliselt tähistama riigi 40. aastapäeva. Rohke põgenikevool ja võimsad vastumanifestatsioonid ametlikele pidustustele sundisid lõpuks avama Saksa DV piire Lääne-Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga. Lammutati Berliini müür. Algasid läbirääkimised Saksamaa taasühinemiseks. 3. okt 1990 sai see teoks, ühtlasi algas Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast, mis põhiosas lõppes aastaks 1994
    • Rumeenias võtsid sündmused kõige julmema kuju. Rahvarahutustele vastas valitsus viimase hetkeni ohvriterikaste jõudemonstratsioonidega. Lõpuks hukati diktaator Ceausescu koos abikaasaga
    • 25. veebruaril 1991 lakkas VLO ametlikult olemast. Sotsialismileeri kui sellist polnud enam, hingitses veel selle rajaja NSV Liit
    • 19 augustil 1991, kasutades ära Gorbatšovi puhkuselolekut Krimmis, üritas Moskvas võimu haarata 8-liikmeline „riikliku erakorralise seisukorra komitee“. Massiliste rahvademonstratsioonide, allumatuse, armee passiivsuse mõjul kukkus riigipöördekatse kolme päevaga läbi. 1991. dets lakkas olemast Nõukogude Liit


  • Vasakule Paremale
    Külm sõda #1 Külm sõda #2 Külm sõda #3 Külm sõda #4 Külm sõda #5 Külm sõda #6 Külm sõda #7 Külm sõda #8 Külm sõda #9 Külm sõda #10 Külm sõda #11 Külm sõda #12 Külm sõda #13
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 691 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiti999 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Külm sõda, kriisid, doktriinid

    1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Külma sõja põhjalik kokkuvõte

    koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    Külm sõda

    1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    docx

    Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

    teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

    Ajalugu
    thumbnail
    30
    docx

    II MS ja Külm sõda

    turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

    Ajalugu
    thumbnail
    74
    ppt

    KÜLMA SÕJA KRIISID

    svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Aeg pärast II maailmasõda

    sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

    Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus ­ Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

    Ajalugu




    Kommentaarid (11)

    MittenKitten profiilipilt
    Andra Pant: Annab põhjaliku ülevaate nii Külma sõja olemusest kui põhjustest, lisaks on kirjas ka maailmast üldiselt peale II MS.

    Väärt materjal.
    17:49 04-02-2010
    tarkuseema profiilipilt
    Mihkel Mänd: Päga põhjalik ja annab hea ning täpse ülevaate asjadest. Soovitan kõigile kellel Külma sõja teema käsil.
    00:26 09-02-2010
    musklimees profiilipilt
    musklimees: käib kah, konspekti moodi
    21:17 22-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun