Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat
üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga.
1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL Aasia – Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ameerika - Kuuba Jugoslaavia erijuhtum – Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 – 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne
1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL Aasia Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ameerika - Kuuba Jugoslaavia erijuhtum Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat Enne
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel
Suhete sisseseadmine natsistliku Saksamaaga ja kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) Lahkhelid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina) Üks Teise maailmasõja vallapäästjatest Merilin kalda Glea Habicht
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Dayto...
12 r klass 4. Näited kollaborantide kohta Eestist · Johannes Vares (Barbarus) organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. · Viktor Kingissepp tabati riigipööraja süüdistusega. · Jaan Tomp süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. · Karl Säre töötas Nõukogu luures, riigipöörde üks peaorganisaatoritest. Välismaalt · Josip Broz Tito arvatakse, et ta osales kommunistide põrandaaluses terroristlikus tegevuses. Millised võivad olla suhted sinu arvates okupeeriva riigi võimu ja okupeeritud riigi rahva vahel? · Eesimese mõttena kargas pähe, et halvad, kuna need, kes pidid okupeerimist nägema või tema tuttavad/lähedased viidi ära oli raevunud ning vihane. Kandis seda ka edaspidi kaasas ning kasutas igal võimalikul moel ära.
o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted. Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st. o Vastastiku Abinõu Nõukogu – 1949 (VMN) o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO) Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel. Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht
• PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED) • KORD KÄEST ÄRA, POMMID, SUNNIIDID JA ŠIIDID • PÕHJAOSAS ELAVAD KURDID (RIIGITA SUUR RAHVAS. JAGATUD 4 RIIGI VAHEL: IRAAK, IRAAN, TÜRGI, SÜÜRIA) • ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO)
9.juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3.september Itaalia kapituleerub. 1944 6.juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeosad (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias. 25.august Pariisi vabastamine 19.september Soome ja NSV Liidu vaherahu. 20.oktoober Vene väeosad ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastavad Belgradi. 23.-26.oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa. 25.detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides. 1945 17.jaanuar NSV Liidu väeosad vallutavad Varssavi 4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21
Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 )
Sotsiaaldemokraadid Berliinis ja Pariisis variseb kokku Hukatakse 5000 inimest, Hitler annab käsu arreteerida vandenõulaste perekonnaliikmed Kuulsamaid tegelasi vastupanuliikumises Charles de Gaulle moodustab Vaba Prantsusmaa Ajutise Rahvuskomitee, organiseerib vastupanuliikumist Londonist Jossip Broz Tito Jugoslaavia kommunistliku vastupanuliikumise juht, valitseb mägipiirkondi Bosnias, Horvaatias, Montenegros Aktiivne vastupanuliikumine ka Taanis, Hollandis, Norras, Poolas Nõukogude Liit ja vastupanuliikumine Nõukogudevastaste meeleolude toel luuake Vlassovi armee 750 000 meest Kirik asub nõukogude võimu toetama Partisanisõja organiseerimine Kommunistlik Partei asub juhtima Sakslaste vastast võitlust kasutades propagandas ära
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960
Berlin, situated in the Soviet zone, was also divided. In 1948 Stalin enforced a blockade of Berlin and so Germany was divided into the Federal Republic of Germany( West Germany) and the German Democratic Republic (East Germany). The Allies responded with the `Berlin Airlift and for eleven months supplies were flown into Berlin by the Allies aircraft. The blockade was ended in May 1949 when Stalin gave up. 4. a) Marshal Tito also known as Josip Broz Tito was the Communist regime leader in Yugoslavia. He was very patriotic and party thanks to him Yugoslavia managed to keep its independence. Yugoslavia managed to fight back the Nazis almost single-handed.Tito resented taking orders from outsiders and when Stalin suggested to join Russias and Yugoslavias bank he refused. Many non- communist Yugoslavs supported Tito for patriotic reasons. b) NATO or also known as the North Atlantic Treaty Organization was formed in April 1949. It
1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse. 20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi. 23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa. 24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla. 25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 1945 17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi. 4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. 7. märts - USA väed liikusid üle Reini jõe.
Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks
1944 27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad. 6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) Saksamaa vastu ("Overlord"). 25. august - Pariisi vabastamine. 19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel. 18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus. 22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse. 20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi. 23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa. 24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla. 25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 1945 9 17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi. 4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist. 7
siseministeeriumi agentide kontrolli alla saada ning kergendada inimeste legaliseerumist ja leevendada karistusmäärasid. Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiasutuste efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra. Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda. 18. Milliseid kummalisi eksperimente tehti põllumajanduses Hrustsovi ajal? Algatas nõukoguliku maisikasvatuskampaania. 19. Kas Hrustsov tegi õigesti, et kritiseeris Stalini kuritegusid? Põhjenda oma arvamust. Mõnes mõttes küll, kuna see oli oluliseks eelduseks ühiskonna edasisel liberaliseerimisel.Kui kuna paljastav ettekanne jäi aga pealiskaudseks ja poolikuks polnud sellel erilist mõtet
Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see
koostööd Moskvast. TV ÜLESANDED 1.Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas? II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast okupatsioonitsoonist jäi seal NSVL mõju alla. Ida-Euroopa riigid olid sõjast nõrgad ning kergesti manipuleeritatavad, vallutatavad. 2.Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia liider Josin Broz käitus isepäiselt ning arendas sotsialismi Moskvast eraldi. Aga teised riigid nagu näiteks Saksa DV sellega hakkama ei saanud. Katsed lämmatati maha. 3. Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk? Sotsialistliku demokraatia eesmärk oli tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine ja heaoluriik. 23 - Nõukogude Liit
korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukureziimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist natsistliku Saksamaaga või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega (Josip Broz Tito Jugoslaavia, Mao Zedongi Hiina). Teine maailmasõda Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjatest. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata
1942. Midway lahingus ameeriklased võidavad japse. 22. juuni 1944. punaarmee pealetung. 6. juuni 1944. Normandia dessant. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed. Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu. 21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi. Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta. Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera. 2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine. 6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus. 1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka
kergendada inimeste legaliseerumist ja leevendada karistusmäärasid. Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi funktsioneerimise radikaalset efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra. Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda. Beria kaugemateks eesmärkideks olid aga Saksamaa ühendamine erapooletuks kapitalistlikuks riigiks ning idabloki radikaalne reformimine. Vahistamine ja surm Teised võimukandjad neile reformidele hea pilguga ei vaadanud. Kuigi Hrustsov ja Malenkov näisid teda alguses igati toetavat, asusid nad liiga suurt võimu ja populaarsust koguva Beria vastu peagi vandenõud kavandama. 26
❧ 1941 küüditati Balti riikidest Siberisse üle 50 000 inimese ❧ Sõja ajal küüditati Siberisse kõik Krimmi tatarlased ja tšetšeenid ❧ Suur osa Saksa sõjavangidest kas tapeti või kurnati surnuks ❧ Punaarmee liikumisel läände algasid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal https://www.youtube.com/watch?v=9DrgSHIJXAQ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Charles de Gaulle ja la Resistance Prantsusmaal ❧ Josip Broz Tito Jugoslaavias ❧ Klaus von Stauffenberg ja atendaat Hitlerile ❧ http://www.youtube.com/watch?v=Egxbd DFByc4 ❧ https://www.youtube.com/watch?v=FHtCa VtryiE Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Pagulasvalitsused ja vastupanukeskused versus kommunistlikud valitsused ❧ Poola põrandaalune armee Armija Krajova ❧ Balti riikide läänemeelne vastupanuliikumine
DV demokraatlik vabariik SV sotsialistlik vabariik RV rahvuslik vabariik RDV rahvademokraatiline vabariik NSVL Stalin valitses 1953aastani. Jossiff küüditamised kohtuprotsessid “Leningradi protsess” Läänevastasus - geneetika küberneetika NSVL 5.märts 1953 Võimuvõitlus L.Biria - siseminister G.Malenkov - valitsusjuht N.Hruštšov - KP juht K.Gottwald - Tšehhoslovakkia Enver Hoxha - albaania Josip Broz Tito Eesti II MS järel 31.1.18 Teine Nõukogude okupatsioon 1944.a. sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus ● 1945.aastal loovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast Eesti 1940.aastate lõpus ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart ● 13maakonda 1950.aasta haldusreform ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid.
Sellise muutuse märgiks sai Karjala-Soome NSV staatuse alandamine ning vabariigi ümbernimetamine Karjala Autonoomseks NSV-ks (Vene NFSV koosseisus). Sellisel moel näitas Nõukogude juhtkond, et ta tunnustab Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina, kui seda tingimusel, et Soome jääb alati neutraalseks · muutus NSVL Jugoslaavia-poliitika. See riik oli NSVL n-ö ainsaks möödalaskmiseks sotsialismileeri ülesehitamisel. NSVL abiga võimu haaranud Josip Broz Tito kommunistlik valitsus keeldus allumast Moskva diktaadile nii sise- kui ka välispoliitikas. Nõukogude propaganda kuulutas Jugoslaavia juhtkonna reeturiteks ja imperialismi agentide jõuguks, 1955 muutusid suhted Jugoslaaviaga normaalsemaks ning NSVL tunnustas selle sotsialistliku riigi õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Nõukogude bloki ja NATO vahel · kehtestati diplomaatilised suhted Saksa liitvabariigi ja NSVL vahel. NSVL tunnustas Lääne-
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuv...
Saksa DV (okupatsioonitsoon 1945, riik 1949): Otto Grotewohl (1894-1964), Wilhelm Pieck (1876-1960), Walter Ulbricht (1893-1973). Rumeenia (kommunistid võimule 1944-1947): Gheorghe Gheorghiu-Dej (1901-1965). Bulgaaria (kommunistid võimule 1944-1946): Georgi Dimitrov (1882-1949). Lisaks ülaltooduile, ke solid kindlalt Moskva kontrolli alla, tekkisid veel kaks kommunist- likku riiki, mille üle NSV Liidul oli märksa väiksem võim. Jugoslaavia (kommunistid võimule 1943): Josip Broz Tito (1892-1980). Albaania (kommunistid võimule 1946): Enver Hoxha (1908-1985). 1949.aastal tulid kommunistid võimule ka Hiinas, seda küll Stalinile mõneti ootamatult. Hiina Kommunistliku Partei juhiks oli Mao Zedong (1893-1976), riigi valitsusjuhiks asus Zhou Enlai (1898-1976). Stalini katse jätta Saksamaa liitlaste ühise valitsemise alla luhtus. Selle asemel suhted USA ja Suurbritanniaga jahenesid 1946. aastal järsult. Veebruaris 1946 saatis USA diplomaat George
3. Märts 1991 iseseisvusreferendum 77,8% hääletanutest toetas iseseisvust Iseseisvuse taastamine Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal: Vaieldi kahe variandi vahel a) Kuulutada välja Eesti Vabariik b) Taastada Eesti Vabariik „Ajaloo lõpp“ F.Fukuyama „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington Jugoslaavia lagunemine Josip Broz Tito Slobodan Miloševic (Serbia) -franjo Tudjman (Horvaatia) esimene president Alija Izetbegovic (Bosnia) Sloveenia Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991 Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta Hukkunuid alla 100 Horvaatia Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991 Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast Bosnia-Hertsegoviina 3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks
alla tulistatud, ning pani toime sabotaažiakte. Lääneliitlastega koostööd tegevate partisanide kõrval tekkis paljudes maades ka kommunistlik vastupanuliikumine ning nende kahe suuna suhted polnud alati kõige paremad. Väga tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel, eriti Kreekas ja Jugoslaavias. Lääne orientatsiooniga partisanide kõrval kerkisid siin esile kommunistide üksused. Eriti mõjukaks partisanijuhiks kujunes Jugoslaavias tegutsev Josip Broz Tito, kelle tegevusele sakslased isegi suuri jõude rakendades piiri ei suutnud panna. 19 Vastupanuliikumine tugevnes Saksamaalgi, kuid enamik vastupanurühmi avastati kiiresti ning hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. Vandenõulased kavatsesid Hitleri kukutada, sõlmida läänes separaatrahu ning üritada idas peatada Punaarmee pealetung enne, kui see jõuab Saksa piirini. 20
Jugoslaavia põhjaosas. Jugoslaavia Oli 1941 lakanud riigina eksisteerimast, oli põhiosas okup saksa vägede poolt. Vaid Horvaatia endisest Jugoslaaviast oli säilitanud riikliku iseseisvuse. Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud võimas vastupanuliikumine, mis nii nagu Poolaski jagunes kahte lehte. Ühelt poolt Jugoslaavia rahvuslik vastupanuliikumine Mihhailovitši juhtimisel tšetnikud, teiselt poolt kommunismi-meelne vastupanuliikumine eesotsas Jugoslaavia kommunisti Josef Broz Titoga. Kaks vastupanuliikumist ei saanud omavahel põrmugi läbi, oli väga keeruline olukord. Vastupanuliikumine võitles sakslastega, teisalt horvaatidega ja kolmandalt poolt võitlesid nad omavahel, oli halastamatu sõda tohutute ohvritega. 1944 suve jooksul omandas Tito selge ülekaalu, tema esialgsest sissipataljonist oli välja kasvanud partianiarmee, kuni 400 000 meest, kes asusid Tšernogooria, Bosnia, Serbia mägedes, tegid väljasööste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
