läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht,et Ida-Saksamaa jookseb rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kasutatud kirjandus http:// www
Lõpuks olid relvad nii võimsad, et neid ei julgetud kasutada. Tagajärjed: Mõlemad riigid raiskasid võidurelvastamise peale suuri summasid. Kumbi riik ei saanud sõjas võimsaid relvi kasutada. Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga relvad. Tuumapommid, neutronpommid. 6. Mida nim külmaks sõjaks? Lääne demokraatia (USA) kommunistliku maailmakorra (Vene) vastasseis poliitikas, majanduses ja kultuuris. 7. Nim tähtsamad kriisikolded maailmas (va Euroopa) 1950-1980. a Vietnami sõda Afganistani sõda Korea sõda
demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati Euroopa riike rahaliselt, et pidurdada Nõukogude Liidu mõju nendes maades ning sellega vähendada kommunismi osakaalu. Minu arvates olid 1940. aastate rahvusvahelised suhted pingelised ning rahva jaoks küllaltki hirmuäratavad, sest USA ja Nõukogude Liit arendasid oma tehnoloogiat ja relvastust, mis jättis mulje, et iga kell võib puhkeda uus maailasõda.
Külm sõda jätkus doktriinide ja plaanide väljakuulutamistega. 1947 asutas USA president Harry Trumann välispoliitilise programmi, mille järg USA pidi toetama vabade rahvaste tegevust, kes osutavad relvastatud vastupanu välisele survele allumse vastu. Kuulutati, et USA sekkub kommunistide toetatud liikumistesse Euroopas jm. Neid USA seisukohti nimet Trumani doktriiniks. Marshalli plaan, see seisnes Euroopale raha andmises, mille eesmärgiks oli peatada kommunsimi levik Euroopas.
Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Hallsteini doktriin - Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal viidi käiku Marshalli plaan, mis kujutas endas sõjas kannatada saanud Euroopa riikide abistamist majanduslikult . Sellega lootis USA saada demokraatiale poolehoidu ning peatada kommunismi levikut . Nii Trumani doktriin kui George Marshalli plaan pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude liidu abiga haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhslovakkias
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vasta...
Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu. Liitlaste vahel rahvusvahelised suhted tugevnesid. Üksteise vastu olevate riikide
Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik.. NSV Liidu peamiseks eesmärgiks oli kommunismi levitamine, kuid USA üritas seda iga hinna eest piirata. Kommunismi leviku piiramiseks 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda hakati nimetama Trumani doktriiniks. Peale selle pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning abi pakkumist sõjas kannatada saanud riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidi andma USA-le eelise võitluses kommunismi vastu. Nõukogude Liit tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini. Selle teostamiseks sulges NSV Liit kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike
a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu. Liitlaste vahel rahvusvahelised suhted tugevnesid. Üksteise vastu olevate
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse
eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigivälispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nim Trumani doktriiniks. 1947. aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär e välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi
välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu.
rakendamiseks anti tagastamatut rahalist abi. Siiski oli selge, et NSVL surub ühe rohkematele Euroopa riikidele peale kommunismi nii kommunistlike parteide kui sõjalise survega. Seejärel oli selge, mis tegema peab kommunismi levikut tuleb pidurdada. Selleks esitas 1947. aastal USA president Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Antud poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, millega pakuti 17 Euroopa riigile abi. Eesmärgiks oli luua juurde töökohti ja ehitada elamuid kuna sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi ideoloogiat. Abi pakuti ka sotsialismileeri riikidele, kuid need ei võtnud pakutut vastu, sest muidu oleks olnud võimalik kontrollida raudse eesriide tagust majandust ning oleks tulnud loobuda ettevõtete riigistamisest. Samuti asutati 1945
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased? 22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL-le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riik...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatsov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks? Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majandusli...
algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes.
pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad 1948. aastal asus NSV liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, sest Saksamaa lääneosas korraldati rahareform, mis puudutas ka Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid
sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. *,,sula"-ühiskonna parandamine - liberiseerimine 4. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1. augustil 1975, 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajad. Koostööleping: "Rahu,
Tegelikult oli esteetiliselt Venemaa revolutsiooniks valmis. Klassikaline vene avangard on Läänes tänapäeval tunnustatud, stalinismiaegsesse sotsialistlik realismi suhtutakse aga kui tsensuuriaparaadi sünnitisse. Ametlikult on need kaks kunstiliiki võrdsed (mõlemad kättesaamatud). Hulk stalinismiaegset kusnti lõhuti hiljem, kuid Stalini-aegse sotsiaalrealismi nõuded on ikka veel doktriiniks nõukogude kunstile. Uued tõlgendused kuulutatakse vanale algselt omaseks. Sotsialistliku realismi puhul tekib ka küsimus, kas on ikka tegemist kunstiga. See lähtub veidi naiivsest 20. sajandi suhtumisest kunsti, sest võimu kaunistavat kunsti on varemgi esinenud, seda varasemat aga ei panda pahaks. Võimutahe on kunstniku ja ühiskonna vahelise konflikti allikaks. Kunstniku tunnustamine on ühtaegu nii ühiskonna võit kui lohutusauhind kunstnikule
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus (Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi). Raudseks eesriideks nimetati Nõukogude Liidu üritust piirata Punaarmee poolt vallutatud maades Lääne riikide mõju eralda muust maailmast. Trumani doktriiniks nimetati seisukohta, et riigi (USA) välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas Truman silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaaniks hakati nimetama kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus. 16. Mis on mitteühinemisliikumine? Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi konverents, kus sündis mõiste Kolmas maailm. Osales 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki. Asutati organisatsioonid SEATO ja CENTO
NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas. Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud
Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d (Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev
vallutasid Budapesti. Nagy. Berliini kriis 19581961 Saksa DV ja 1949. a. oli tekkinud 2 Saksa LV poliitikat Saksa DV NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist Saksa LV Saksa riiki. Saksa LV ei suhtes nimetati Hallsteini lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede tunnustanud Saksa V-d doktriiniks (SLV ei omanud väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi pidas end ainsaks diplomaatilisi suhteid nende SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu saksa riigiks. riikidega, kes SDVd tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist tunnustasid st
Selleks loodi nn maa-alune raudteena tuntud salateede süsteem, mille abil viidi lõunast välja üle 40 000 orja. Monroe doktriin 1822 aastal tunnustas president James Jackson Ladina-Ameerika riikide iseseisvust , eirates sellega täielikult nende varasemat seostust Euroopaga. 1823 tegi uus president James Monroe oma pöördumiskirjas kongressile teatavaks, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist nimetatakse Monroe doktriiniks. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed Poliitilises elus konkureerisid vüimu pärast kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. kuni 1830'ni olid ülekaalus toorid. Valimissüsteem oli aegunud, peamine probleem oli nn pehkinud kohad, ehk piirkonnad mis olid aja jooksul peaaegu inimtphjaks jäänud, kuid vana valimissüsteemi alusel pidid nad ikkagi saatma oma esindajad parlamenti. Vana
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse
1969. aasta mais sai uueks parteiliidriks Gustav Husàk. Tšehhoslovakkias viidi läbi põhjalik puhastus partei- ja riigiaparaadis. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus, st et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda (ka sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal
Moskva korraldusel loobusid Ida-Euroopa nn rahvademokraatiamaad USA abist. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa ei tunnustanud Saksa Demokraatlikku Vabariiki , käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga.
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja 3 http://www.eesti.ca/konverents-kulm-soda-kuum-teema-euroopas/article37513 Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.4 2
Tulemus: Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) Osalejad: Saksa LV ja Saksa DV. Põhjus: 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune
NSV Liit tahtis aga kontrolli inimeste üle kõikides elusfäärides. NSV Liit lubas korraldada valimised, mis osutusid ebaausateks. Inimesi hirmutati valima NSV Liit. 1945 a tulevad võimule Rumeenias ja 1948 a Tsehhoslovakkias. 3. Trumani doktriin 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 4. Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. See pidi andma USA-le eelise võitluses NSV Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. 5
tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aarja rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida
Mässuline Tšehhoslovakkia kom.partei juhtkond tagandati ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Uueks parteiliidriks sai G. Husak. Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus st, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. Poola kriis 1980-1981 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist.31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati
sajandil, kui hispaanlased ja portugallased alustasid Põhja- ja Lõuna- Ameerika hõivamist. 19.sajandi algul jõudis see kolooniaetapp lõpule. Tekkisid uued ja iseseisvad riigid. 1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks. 17)Miks soovisid Euroopa riigid endale uusi asumaid XIX sajandil? Millist kasu said emamaad kolooniatest? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiizi. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et
tuumarelv. Kuid külm sõda ei arenenud pidevate konfliktide jadana, toimusid pingete teravnemised, mis vaheldusid aeg-ajalt pingelangustega ning ajutiste suhete soojenemistega. See kõik aga sõltus USA ning NSV Liidu sisepoliitilisest olukorrast. 1947.aasta märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, keda ähvardab kommunistlik välissurve. See otsus tuli seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude okupatsioonile. Seda poliitikat nimetati Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus hakati Euroopa riikide majandust jalule aitama. Aastail 1948-1952 andis USA 17-le Euroopa riigile majanduslikku abi. Tänu majandusabile said mitmed neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSV Liit loomulikult USA abi vastu ei võtnud, vaid lõi koos oma mõjualuste maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selle eesmärgiks oli oma liikmesriikide majanduse parandamine ning
endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse
ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida
idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul.
Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta ...
Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei ...
Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Mida tehti Saksamaadega pärast II MS? Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm
läänemaailmaga. Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi leviku vastu NSVL eraldub muust maailmast „raudse eesriidega“. TRUMANI DOKTRIINI SISU 1947.a.märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tšehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli
Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Walter Hallstein HIPID Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele,
sotsiaaldemokraate, Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust,
See oli ka üks vaesemaid riike. 50-ndatel, 70-80-ndatel olid seal pidevad rahutused. Populaarsus kogus ametiühing "Solidaarsus" ja esimees Lech Walea. Liikumine viis sotsialismi lagunemiseni Poolas. Breznevi doktriin Peale Praha Kevadet teatas NSVL keskvalitsus Moskvas, et tal on õigus ja kohustus maha suruda kõik sotsialismivastased väljaastumised maailmas. Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid Breznev, nimetataksegi seda seisukohta Breznevi doktriiniks. Rahvusvahelised suhted 80-ndatel. Perestroika. NSVL USA suhted olid juba Hrustsovi ajal soojenenud. 1985 aastal võimule saanud Mihhail Gorbatsov parandas olukorda veelgi. Tema oli veendunud, et NSVL tuleb koos hoida, ent see vajab "demokratiseerimist", ümberkorraldusi, käsumajanduse päästmist. Reagan aga nägi, et taktika annab tulemusi, Lääs suurendas toetust vastupanuliikumistele Kesk- ja Ida-Euroopas ning survestas NSVLi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
