Külm sõda, kriisid, doktriinid (3)

KÜLM SÕDA

• Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiiživõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine .
  

• Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite ( NATO , VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu- Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus.
  

• Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda on tegelikult paratamatu nähtus, sest kapitalismi edasiareng toimub ainult sõdade ja kriiside abil. 1946 Churchill ütles oma kõnes, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahele on langenud raudne eesriie .
  

• Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud . Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud , sinna voolas nüüd vana raha, mis oli väärtusetu. Selle peale blokeeris Nõukogude Liit Berliini läänesektori- Berliini blokaad . Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne-Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur).
  

• Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel . 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu). Kommunistide eesmärk oli alles jätta vaid need, kes neile kuuletuksid. Seda nimetatakse rahvademokraatiaks. 5)Kui kõik võim oli kommunistide käes, viidi lõpule kõik sotsialistlikud ümberkorraldused- natsionaliseerimine, kollektiviseerimine , erakaubanduse keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL.
  

• 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas. Ühesõnaga, majanduslik ja sõjaline abi riikidele, keda kommunism ohustas. Selle doktriiniga loobus USA isolatsionistlikust poliitikast. See tähendas ka USA kestvat ja kannatlikku, kuid kindlat ja valvast kommunismi leviku pidurdamist.
  

• 1947 MARSHALLI PLAAN: Majandusabi programm, mis oli Trumani doktriini praktiline rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene , keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki.
  

• EISENHOWERI DOKTRIIN e tagasitõrjumisdoktriin: toetas Trumani doktriini. Majanduslik ja sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu.
  

• 1955 HALLSTEINI DOKTRIIN: Saksamaa Liitvabariigi doktriin, et kui keegi peaks Saksa DV tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist.
  

• DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA Vietnami sõjas.
  

• 1968 BREŽNEVI DOKTRIIN: Eitati sotsialismimaade suveräänsust. Sotsialistlikel riikidel oli õigus sekkuda teiste sotsialistlikke riikide siseasjadesse, kuis see ohustab sotsialistlikke riikide ühendust kui tervikut .
  

• PAINDLIKU TEAGEERIMISE DOKTRIIN: Lubatud olid lokaalsed sõjad, ehk 2 ½ sõda kommunistide vastu. USA ise ja liitlased peavad olemas valmis lokaalseid sõdu pidama .
  

• NIXONI DOKTRIIN: Arvamus, et USA võimsus on nii langenud, et ei saa enam endale teiste rahvaste tuleviku eest vastutamist võtta. Samuti ka nende probleeme lahendada. Prooviti häid suhteid luua NSV Liidu ja Hiina RV-ga.
  

• UUT MOODI MÕTLEMINE: USA ja NSV Liidu suhted paranesid, see uus mõtlemine rõhutas rahulikku kooseksisteerimist, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest.
  

• 1948-1949 BERLIINI BLOKAAD: NSV Liit blokeeris Lääne-Berliini ning seda varustati õhusilla kaudu. Stalin polnud sõjaks valmis, seega blokaad lõpetati. Lääne silmis olid Berliini elanikud süütud ohvrid ja nõukogulased jõhkardid. See oli alguse saanud rahareformist läänetsoonis, hoolimata NSV Liidu keelust, viidi see ikkagi läbi. Hiljem nõudis NSVL Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis.
  

• CARTERI DOKTRIIN: Pärsia laht oli Ameerika huvidest lähtudes tähtis piirkond aja seal võidakse, mis tahes ohule ka jõuga vastu astuda.
  

• 1950-1953 KOREA SÕDA: Peale IIMS said Nõukogude väed Põhja-Korea- loodi seal Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja USA sai Lõuna-Korea, kus loodi Korea Vabariik. Kumbki Korea keeldus teineteist tunnustamast. 1950 tungis P-Korea L-Koreasse ja vallutas peaaegu kogu ala. Lõuna-Koreasse saadeti USA väed ja ala vabastati kiiresti. USA väed vallutasid omakorda enamus P-Koreast. Sõtta sekkus Hiina.1953 sõlmiti vaherahu ja Koera siiani kaheks jagatud. Sõja ajal tugevnes kommunistlikes riikides läänevastasus ja läänes kommunismivastasus.
  Sõjast sai tegelikult kasu vaid Jaapan, kes sai vaenlase staatusest välja ja oli USA-le liitlaseks.
  

• 1956 UNGARI ÜLESTÕUS: Ida-Euroopasse tulid muutused seoses Stalini surmaga 1953. Ungaris olid vägivaldsed rahutused , endine juht asendati reformimeelse kommunisti Nagyga, kes alustas reformidega- suleti koonduslaagreid, vabastati vange. Kavas oli ka reform , mis jagaks võimu teiste parteidega. Selle peale Nagy visati parteist välja ja reformid tühistati. Ungaris tekkisid uued rahutused seoses Stalini isikukultuse hukka mõistmisega 1956. Üliõpilaste meeleavaldus, kus nõuti Nagy tagasi pöördumist- see oli avalik meeleavaldus. NSV Liit saatsid Ungarisse oma tankid ja üliõpilased suutsid need tagandada. Valitsuse eesotsa sai Nagy, ning Ungari astus VLO-st välja. Sellepeale surusid NSV Liidu väed ülestõusus veriselt maha ja tapeti Nagy.
  

• 1956 SUESSI KRIIS: 1952 sai võimu kommunist Nasser, kes tahtis üles ehitada „araabia sotsialismi“, tehes koostööd NSV Liiduga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Vastupanuks Prantsusmaa ja Suurbritannia okupeerisid Suessi tsooni. USA survel pidid Prantsusmaa ja Suurbritannia taganema, kuna vastasel juhul oleksid majandusabist ilma jäänud. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud- ka Euroopas oli nüüd mõjuvõim USA ja NSV Liidu käes.
  

• 1958-1961 BERLIINI KRIIS: Põhjuseks oli NSV Liidu liigne enesekindlus - arvas , et 20 a pärast on sotsialism kapitalismist võitu saanud. Kui varem oli piir Lääne- ja Ida-berliini vahel vaba olnud ja paljud idasakslased nõnda läände põgenesid, pidi NSV Liit nüüd selle piiri sulgema. Sest ohus oli Saksa DV olemasolu. 1958 esitas Hruštšov ultimaatumi: kui lääneriigid Berliinist ei lahku, siis juurdepääs Lääne-Berliinile läheb Ida-Saksamaa kontrolli alla. Lääs keeldus. 1961 püstitati Lääne-Berliini ümber betoonmüür, takistamaks minema Lääne-Berliini. Seda valvasid valvurid . Berliini müür sümboliseerid raudset eesriiet. Olukord Euroopas oli stabiliseerunud ja teravnesid suhted väljaspool Euroopat.
  

• 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA- meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada . USA avastas Kuubale paigutatud NSV Liidu keksmaaraketid, mis võiksid ohustada USA-d. Ühendriigid blokeerisid Kuuba. Seisti silmitsi kolmanda maailmasõja puhkemisega, kuid jõuti siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset režiimi mitte kukutada.
  

• VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60.datel loodi L-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, eesotsas kommunistis, kes tahtsid ühinemist Põhja-Vietnamiga. USA pidi sekkuma, sest kartis , et muidu langevad kõik Ida-Aasia riigid kommunistide kätte (doominoteooria). 1963 aasta kommunistide pealetungile vastasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamisega. Seda kõike kajastati USA televisioonid, mis peale mehed keeldusid minemast sõjaväkke. USA sõdurid lahkusid Vietnamist 1973 aastal ja Lõuna- Vietnam ühendati Põhja-Vietnamiga Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis tänaseni kommunistlik. See sõda tõi kaasa hingelise kriisi- Vietnami sündroom.
  

• 1968 PRAHA KEVAD: See algas, kui Tšehhoslovakkias kaotati tsensuur ja kuulutati välja ulatuslik reformide kava. Kommunismi taheti ainult reformida, mitte sellest lahti öelda. Kui taastati sotsiaaldemokraatlik partei nägi NSV Liit selles tõsist ohtu kommunistlikule korrale ja sinna saadeti väed. Partei juhtkond tagandati ja katsed sotsialismi reformida lõpetati. Seda rünnakut õigustati Brežnevi doktriiniga( sots maad võivad sekkuda, kui sotsialism on ohus).
  

• 1979-1989 AFGANISTANI SÕDA: NSV Liidu väed tundisid Afganistani, et sealsed režiimi püsti hoida. Seepeale kuulutas USA välja Carteri doktriini( mis lubas neid jõuga Pärsia Lahel NSVL vastu astuda). Suhted NSV Liidu ja USA vahel teravnesid uuesti. NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni, paljud riigid boikoteerisid Moskva olümpiamänge.
  

• RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID:
  

USA lõi liite riikidega, et pidurdada NSV Liidu tegevust.1947 Rio de Janeiros loodud liit Ladina-Ameerika riikidega, kohustuti võitlema ühiselt agressiooniga.1948 loodi Brüsseli pakt ehk Lääneliit- sõjaline koostöö Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Hollandi, Luksemburgi vahel. 1949 loodi NATO.
NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid asutasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949) Selle eesmärk oli sõltuvate riikide majanduse tihe sidumine NSV Liidu majandusega.
1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon , mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al’a NATO.

• PINGELÕDVENDUS:
  

1950 keskpaik:
1953 vaherahu Koeras . 1954 leping, millega peatati Vietnamis sõda ( Vietnam jagati kaheks siis). 1955 NSVL ja USA kokkulepe Austria osas- okupatsioon seal lõpetati. 1955 NSVL suhtumine Soomes muutus- tunnustas Soomet, juhul kui see jääb neutraalseks riigiks. 1955 paranesid ka NSVL suhted Jugoslaaviaga, ka see riik pidi jääma neutraalseks. Kehtestati ka diplomaatilised suhted NSVL ja Saksa Liitvabariigi vahel. NSVL loobus mõttest liita Saksamaa LV Saksa DV-ga. Sula kulminatsioon oli Genfis 1955, kui kohtusid Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja NSVL. Räägiti rahuvahelisest koostööst ja pingelõdvendusest. Kokkupõrgete oht vähenes.
1955 arenes ka „kolmas maailm,“ kes ei tahtnud liituda ei NATO ega VLO-ga. Nn mitteühinemisliikumise eestvedajad olid Aasia ja Aafrika. Tahtsid rajada suhteid nende riikidega, kes rahumeelselt koos tahavad eksisteerida.

1960 lõpp- 70 lõpp.
Pingelõdvendust soodustas Vietnami sündroom, inimkonna tahe rahu kindlustada, NSVL juhtkond kartis jääda Hiina ja USA vahele. 1972-1974 allkirjastati ründerelvastuse vähendamise ning raketitõrjesüsteemide väljatöötamise ja ülesseadmise lõpetamine. 1972 USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVL leppisid kokku, et Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, mitte Saksamaa Liitvabariigi osa. Mõlemad Saksamaad võisid nüüd ÜRO liikmeks saada. 1975 Helsingi deklaratsioon - mis sätestas, et kõik pärast II MS Euroopas kujunenud piirid on puutumatud. Selles osales 33 Euroopa riiki + USA ja Kanada . Kõik allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. Nii sai võidelda sotsialismileeri totalitaarsete režiimide vastu.

• VÕIDURELVASTUMINE: Külm sõda andis relvatehastele uuesti tööd, mõlemad pooled täiustasid pidevalt oma sõjatehnikat, kartes sõjalises mõttes muidu vastasele alla jääda.
  

Desarmeerimine- relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine.