Autode liigitus (0)

Autode liigitus
Kristjan   Teearu
Sõiduauto
• Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi 
vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse 
sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; 
suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks.
• Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see 
on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto 
juhtimiseks  on nõutav b-kategooria juhiluba.
• Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid 
mitmed  leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks 
sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud  benz   patent -
motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese 
pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud 
sõiduautoks sai  ford  model T, mida toodeti 1908-1927.
Keretüübid
•  Sedaan
•  Universaal
• Luukpära
•  Kabriolett
• Mahtuniversaal
•  Kupee
• Limusiin
•  Pikap
•  Kombi
• Maastur
• Linnamaastur
• Mikrobuss
Mootorid
• Ottomootorid
• Diiselmootorid
• Hübriid
•  Elektrimootorid
• Vesinikmootorid
•  Turbiinmootor
• Radiaalmootor
Veoskeem
• Esivedu
• Tagavedu
• Nelikvedu
Sedaan
• Sedaan on nelja uksega ning kahe või 
kolme istmereaga  kinnine  sõiduauto.
• Esimene sedaan kerega auto: 1899 Renault Voiturette Type B
Universaal
• universaal on nelja uksega ning kahe või 
kolme istmereaga kinnine sõiduauto, millel on pikendatud 
tagaosa  suurema mahutavuse saamiseks ning  tagumine  uks, 
luuk   avaneb  täies ulatuses.
• Esimene universaal  kere   1910 Ford Model T, puidust kerega
Luukpära
• Luukpära (inglise hatchback) on autotüüp, mille 
tagumine uks avaneb täies ulatuses üles. On olemas 
kolme- ja viieukselisi luukpäraga autosid.
• Esimene luukpära 1938 Citroën 11CV Commerciale
Mahtuniversaal
•  Suurendatud  mõõtmetega universaal kerega sõiduk. 
Tagumine uks, luuk avaneb täies ulatuses, ühe või 
kaheosalisena.
• 1936 Stout Scarab
Kupee
• Kupee'ks loetakse auto millel on 2 ust ning on sisustatud 
kahe või kolme istme reaga , erinevalt luukpärast on kupee 
tüüpi sõidukil , pagasiruum ja  salong  eraldatud kinnise 
vaheseinaga.
• 1908 esimene niinimetatud kupee sõiduk Thomas 4-20
Maastur
• Maastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud 
maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib lisaks tavateedele 
ka raskemates teeoludes või  maastikul  liiklemiseks.
• Esimene neljarattaveaoga auto Lohner-Porsche Mixed Hybrid
• 1903 Spyker 60-HP, esimene bensiinimootoriga neliveoline
Kabriolett
• Kabriolett (prantsuse sõnast cabriolet) on sõiduauto tüüp, mille 
katus on allalastav ja mis enamasti on kahe uksega.
• Esimene kabriolett 1897  Daimler  Grafton  Phaeton , volditav katus
Limusiin
• Pikendatud kerega sedaan, üldjuhul vabaajasõiduk.
• Tänapäeval on olemas erinevaid limusiine, isegi maasturi põhjale 
ehitatud  variante .
• Esimene limusiin 1908, Studebaker-Garford B, kus juht oli eraldi 
kabiinist
Pikap
• Üldjuhul 2  kohaline  maastikusuutlik sõiduk millel tagaosas  on kast. 
On olemas ka laialt levinud 4 ja 5 kohalised. Vana VW Caddy on 2 
kohaline sõiduauto pikap keretüüpi.
• Esimene pikap tüüpi sõiduk 1913 Ford Model T baasil, kastiga ja 
kallutav.
Linnamaastur
• On maastikusuutlik sõiduk millel on lülitatav nelivedu, 
algupäraselt esiveoline. Kere meenutab rohkem 
maasturi ja mahtuniversaali segu, aga tänapäeval on ka 
juba väga väikese kerega linnamaastureid.
• Esimene linnamaastur (crossover) oli 1948 Willys-
Overland Jeepster
Mikrobuss
• Mikrobuss on enamjaolt 9 kohaline sõiduk. Neid 
kohandatakse ringi ka näiteks kämpinguautodeks, ehk 
siis ehitatakse sinna sisse  elutingimused .
Erimudelid
• Erimudelitena võib võtta operatiivsõidukeid ja 
sõjaväetehnikat.
• On olemas ka erilahendusega sõidukid tavaliikluses, 
näiteks  Skoda  Superb aastast 2008 millel on sedaan 
kerel  tagaluugil luukpära omadused.
Kategooriad
M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks 
konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
• M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.
• M2 kategooria ( buss ) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass 
ei ületa 5 t.
• M3 kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass 
on üle 5 t.
• M2 ja M3 kategooria sõidukite alamjaotus: 
• Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui 22 sõitjale:
• A klass - seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. Sõidukis on istmed ja seisvatele sõitjatele peavad olema 
tagatud nõutavad tingimused.
• B klass - sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate sõitjate veoks. Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele.
• Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22 sõitjale:
• I klass - seisvatele sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk, mis võimaldavad sõitjate sagedast liikumist.
• II klass - peamiselt istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk, mille vahekäigus või alas, mille suurus ei ületa 
kahele topeltistmele ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid.
• III klass - ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk.
N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised 
veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud 
mootorsõidukid:
• N1 kategooria ( kaubik ) on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t.
 N1 kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt:
• I klass – sõiduk, mille  tuletatud mass* ei ületa  1305  kg;
II klass – sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1305 kg, kuid ei ületa 
1760  kg;
III klass – sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1760 kg.
* Tuletatud mass on tühimass, millest on lahutatud juhi mass 75 kg 
ja millele on liidetud mass 100 kg.
• N2 kategooria ( veoauto ) on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid 
ei ületa 12 t.
• N3 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 12 t.
L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised 
mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad 
neljarattalised mootorsõidukid:
• L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille 
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW.
• L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega 
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille 
elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW.
• L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h 
ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.
• L4e kategooria (mootorratas) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või 
mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.
• L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus 
ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.
• L6e kategooria (kerge neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass, 
elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 
cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus (mootori väntvõllilt saadav netovõimsus) ei ületa 4 kW või mille 
elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus (valmistaja poolt määratud nimivõismus kestevkoormusel) ei ületa 4 kW. Temale 
rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.
• L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, 
elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim 
kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki 
tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.
O kategooria sõidukid on  haagised :
• O1 kategooria on  haagis , mille täismass ei ületa 0,75 t.
• O2 kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, 
kuid ei ületa 3,5 t.
• O3 kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, 
kuid ei ületa 10 t.
• O4 kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t.
T kategooria  masinad  on ratastraktorid
•T1 kategooria on  ratastraktor , mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on 
vähemalt 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja  kliirens  ei ületa 1000 mm. Ratastraktorite, mille juhi istekoht on 
muudetav  (muudetav iste ja  rooliratas ), puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see  telg , millele on paigaldatud suurema 
läbimõõduga rehvid.
•T2 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, minimaalne rööbe on alla 1150 mm, 
tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 600 mm. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna  maapinnast ) 
jagatuna  telgede  minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,9, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h.
•T3 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mille tühimass ei ületa 600 kg.
•T4 kategooria on eriotstarbeline ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h (alamjaotus).
 T4.1 kategooria - kõrgkliirens-ratastraktorid, mis on projekteeritud töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks 
viinapuud. Nende tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil  liikuda  paralleelselt 
taimeridadega nii, et  vasakpoolsed  rattad on ühel ja  parempoolsed  rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on 
ette nähtud ratastraktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. 
Tööasendis ratastraktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes risti. Kui ratastraktori raskuskeskme 
kõrgus (tavarehvide  kasutamisel  ja mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on 
üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h.
•T4.2 kategooria – ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida 
iseloomustavad suured mõõtmed.
•T4.3 kategooria – põllu- ja metsamajanduslikud neljarattaveoga madalkliirens-ratastraktorid, mille vahetatavad 
seadmed  on kavandatud kasutamiseks põllu- ja  metsamajanduses  ning millel on iseloomulik tugiraam, mis on 
varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on 
väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) 
väiksem kui 850 mm.
•T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.
C kategooria masinad on roomiktraktorid
• Roomiktraktorid on traktorid, mis liiguvad roomikutel ja 
mida juhitakse läbi roomikute pöörlemiskiiruste.
• Roomiktraktorite kategooriad C1 – C5 määratakse 
analoogselt kategooriatega T1 – T5.
• LM kategooria masinad on liikurmasinad. 
Liikurmasinatel puudub alamjaotus.
R kategooria masinad on traktori haagised
• R1 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste 
summa ei ületa 1500 kg.
• R2 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste 
summa ületab 1500 kg, kuid ei ületa 3500 kg.
• R3 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste 
summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 21 000 kg.
• R4 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste 
summa ületab 21 000 kg.
Igale haagise kategooria tähisele märgitakse lisaks veel täht «a» või «b»:
«a»  haagiste  puhul, mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h;
«b» haagiste puhul, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h.
Juhiloa kategooriad
• AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus 
või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei 
nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. 
• A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhil on õigus juhtida vastavalt ka A1-, B1-, C1- või 
D1-alamkategooria mootorsõidukit.
• C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka BE-kategooria 
autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui 
isikul on D-kategooria auto juhiluba.
• C1E-alamkategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka D1E-alamkategooria autorongi, 
kui isikul on D1-alamkategooria auto juhiluba.
• DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka C1E-alamkategooria autorongi, kui 
isikul on C1-alamkategooria auto juhiluba.
• T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib 
juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria 
mootorsõiduki juhtimisõigus.
• T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, 
võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või 
D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria 
mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.
• T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria 
autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.

Document Outline

• Slide 1
• Sõiduauto
• Keretüübid
• Mootorid
• Veoskeem
• Sedaan
• Universaal
• Luukpära
• Mahtuniversaal
• Kupee
• Maastur
• Kabriolett
• Limusiin
• Pikap
• Linnamaastur
• Mikrobuss
• Erimudelid
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• O kategooria sõidukid on haagised:
• T kategooria masinad on ratastraktorid
• C kategooria masinad on roomiktraktorid
• R kategooria masinad on traktori haagised
• Juhiloa kategooriad