,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga. Hakkan rääkida aga minu elust abipolitseinikuga.Võib olla tahaks ma olla abipolitseinik.Sellel on mittmeid põhjusi.Esimene põhjus on see ,et kui ma olleksin abipolitseinik siis mul saaks olla distsipliin,ja head käitumisnormid.Ja ma arvan ,et see tõesti aitab elus.Teine põhjus on see ,et kui ma olleksin abipolitseinik ,siis ma saaksin lahendada erinevaid probleeme mis tekkinud inimeste vahel.Ja see aitaks mind kogu elus.Ma saaksin lahendada erinevaid probleeme .Kolmas põhjus on see ,et ma saan füüsiliset ja vaimselt tugevamaks
Mina abipolitseinikuna Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu küll politsei koosseisu, aga käib vabatahtlikult abistamas. Abipolitseiniku seadus võeti vastu 20. aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise
nendest eeskuju võtta. 1 Saar Poll (2016). Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel. Kättesaadav internetis: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Siseturvalisuse_vab atahtlikud/2016_eesti_elanikud_siseturvalisuse_vabatahtlikus_tegevuses.pdf 3 Uurimistöö teises osas uuritakse lähemalt, kes on abipolitseinik, millised on talle antud pädevused ning milline on tema roll siseturvalisuse tagamisel. Samuti uuritakse seonduvat seadusandlust aga samuti politseiametnike hinnangut abipolitseinike tegevuse vajalikkusele ning omavahelise suhtlemisele. Uurimistöös otsitakse vastust probleemile, kuidas tagada tänaste abipolitseinike parem kaasamine, motiveeritus ning soov panustada oma vabaaega meie kõigi turvalisuse tagamisse. Lisaks on oluline uurida, milline on ühiskonna seisukoht ja
ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Karol Kivi Sünniaeg 12.12.2000 Aadress Lille tn. 6-4 Olustvere, Viljandimaa Telefon 12345678 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2019-2023 Sisekaitseakadeemia Kõrgharidusõppe eriala: politseiteenindus 2016-2019 Suure-Jaani Gümnaasium 2007- 2016 Suure-Jaani Kool TÖÖKOGEMUS 2020-2022 Lõuna prefektuuris abipolitseinik 2016 Suvi vabatahtlik Viljandi kodutute loomade varjupaigas 2015 Suvi Noorte töölaager KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes hea, kirjas hea, õppinud koolis 9 aastat. Vene Kõnes keskmine, kirjas keskmine, õppinud koolis 6 aastat. TÄIENDAV INFO Head küljed Hea suhtlemisoskus, kiire reageerimine, positiivne, töökas. Halvad küljed Äkiline, tormakas, kiire vihastama.
Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha.
seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1 Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara tegevus kahtlasena ja ta kartis, et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna. Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud. 3. Lahenda vaidlus
Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul , foori tuled on noolekujulised . Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid.Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas . Vasakul osutuv roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.Kollase vilkuva tulega foor osutub reguleerimatta ristmiku ülekäigurada või ohtliku kohta. Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politsei ametnik või abipolitseinik , kes on saanud vastava väljaõppe. Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijad kes on samuti saanud selle kohase väljaõppe , Päästetöötajad , Looduskaitsetöötajad , Riigimetsa majandamist korraldavad isikud , Raudtee töötaja raudtee ülesõidu kohal , Parvüleveo korraldaja sadamas , Parkimise korraldaja parklas , Tee töödega seotud isik , Suur või Lai veost saatev isik , Lasterühma saatja , Kiirabi brigaadi liige
7. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 8. § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt (1) Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. (2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida Jalakäijate ja jalgratturite liiklust reguleerivate fooride juures võidakse ka- sutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetu- miseni Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud selle- kohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase välja- õppe saanud: kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõi- dukite kolonni liikluses osalemise korral päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähendu-
koolituskursuse õppekavad, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2002, 102, 601 jõust. 1. 01. 2003] 7. peatükk JÄRELEVALVE [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] §-d 29--30. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] §31. Järelevalve (1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt: 1) politseiametnik ja abipolitseinik sõidukikaarti, autojuhi ametikoolituse tunnistust, kui see on nõutav, ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistust ja alarmsõidukijuhi tunnistust ning välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja; 2) tolliametnik välisriigi autojuhi veoluba või EMÜ veoloa ärakirja; 3) piirivalveametnik rahvusvahelise autoveo sõidukikaarti ja EMÜ veoloa ärakirja. (2) Kui autojuhil ei ole autoveol sõidukikaarti või EMÜ veoloa ärakirja ja välisriigi autojuhil veoluba
lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda. 4) Liikluse reguleerimise märguanded antakse: 1. musta-valgevöödilise sauaga; 2. punase helkurkettaga; 3. liiklusmärgi «Sõidu keeld» kujutisega kettaga; 4. käega. (LS § 10 lg 1, lg 2, lg 3, lg 8) 25. Millised on juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt? 1) Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. 2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel Liilusseaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
