Terminid (0)

ÜLDSÄTTED - TERMINID
§1. Käesoleva määrusega kehtestatakse li kluskord Eesti teedel.
§2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt:
•   Anda teed – li kleja ei tohi jätkata ega alustada li kumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid 
sundida teist li klejat  muutma  li kumissuunda või -ki rust. 
Liikleja , kellel on kohustus anda teed, peab sel est selgelt märku andma ki  ruse  vähendamisega või sujuva 
peatumisega. 
•   Asula – hoonestatud ala, mil e sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas li kluskorda kehtestavate 
li klusmärkidega. 
•   Auto – vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mil e valmistajaki rus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka 
kolmerattalist mootorsõidukit  ja trolli,  bussi
Autodeks ei loeta  mopeedi , mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, 
•    Autorong  – ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni
•   Eesõigus – li kleja õigus li kuda enne teist li klejat
 
 
TERMINID
•       Eraldusriba  – sõiduteid eraldav tõkke-  haljas - või muu riba, mis ei ole ette nähtud
                               sõidukite liiklemiseks.
•
Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida 
mootorsõidukit
Esmane juhtimisõigus antakse isikule, kelle varem ei ole olnud auto või  mootorratta  juhtimise 
õigust:  A (v.a. üle 25 kW võimsusega), A1, B, B1 ja B+C1 kategooria juhilubade esimene 
aste.
Esmane juhtimisõigus saadakse:
1.
Autokooli esmaõppe algaste – pärast  teoreetilise - ja sõidueksami edukat sooritamist 
saadud tunnistusega pääseb ARK büroo eksamile
2.
ARK eksamil tuleb kõigepealt  sooritada   liikluseksam . Selle alusel pääseb sõidueksamile. 
Kui see on ka edukalt sooritatud, saadaksegi esmane  juhiluba , mis kehtib 2 aastat.
3.
Esmase juhtimisõiguse viimase 12 kuu jooksul tuleb  koolitaja  juures läbida 3 teooriaõppe 
tundi ja 8 õppesõidu korda sõiduoskuste süvendamise koolitust.
4.
Kui täiendkoolitus on läbitud, saadakse ARK-st lõplik juhiluba (eksameid pole vaja 
teha, kui esmase juhiloa aegumisest ei ole möödunud üle 12 kuu).
Esmane juhtimisõigus annab kõik päris juhiloa õigused, välja arvatud õiguse sõita üle 90 
km/h.
Aut  
ol peab ees ja taga olem  
a  algaja  juhi tunnusmärk! 
TERMINID
•  Haagise  all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes 
liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. 
 a – täishaagis      b  - raskev  
eo haagis     c – poolhaagis    d – kesktelghaagis     e -  kerghaagis
TERMINID
HAAGISED, MIDA VÕIVAD VEDADA “B” KATEGOORIA AUTOD
•   Kerghaagis – registrimass  ei ületa 750 kg
•   Haagise registrimass ei tohi ületada auto tühimassi
     ja autorongi registrimass ei tohi ületada  3500  kg 
•   Kui haagise registrimass ületab auto tühimassi ja 
     autorongi registrimass ületab 3500 kg, siis seda
     loetakse kokku “BE” kategooria sõidukiks
 
 
TERMINID
•   Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu,  vihm , lumesadu,  tuisk , 
hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava 
objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m. 
•   Hädapeatumise all mõistetakse sõiduki seismajäämist või -jätmist, kui sõidu jätkamine on 
võimatu või ohtlik. 
•    Jalakäija all mõistetakse isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või  ratastooliga . 
Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks  rula , rulluiske, -suuski, 
tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. 
•    Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) 
inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese 
ratastooli. 
•    Jalgrattatee all mõistetakse jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või 
sama otstarbega  omaette  teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või 
teekattemärgistega. 
 
 
TERMINID
• Juhi all mõistetakse isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel  ratsa  loomi või veoloomi, või isikut, 
kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja 
-juhendajat
Õppesõidu ajal õpilane ei ole juht. Ta peab õppima sõiduõpetaja või  juhendaja  juuresolekul. 
Sõiduõpetaja on erikoolituse läbinud isik, kellel on vastav  tunnistus , mis lubab tal töötada 
sõiduõpetajana autokoolide juures. 
Juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat ja selle 
aja jooksul ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kolme aasta jooksul ei ole 
temalt juhilubade kehtivust peatatud ega neid ära võetud LE rikkumiste eest.. Tal tuleb esitada 
ARK büroole avaldus ning tal on võimalik saada tunnistus üheaastase kehtivusajaga.
Juhendataval peab kaasas olema koolituskursuse õpingukaart. 
 
 
 
TERMINID
• Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt 
       Põhikategooriad:
A – mootorratas külghaagisega või ilma
B – auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 istekohta; 
      sama auto koos kerghaagisega
      B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto
      tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg.
BE – B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab
         auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg.
C –  auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg; sama auto koos
        kerghaagisega
CE – autorong, mille  veduk  on C-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem kui
         kerghaagisel
D – auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; 
       sama auto koos kerghaagisega
DE – autorong, mille veduk on D-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem, kui
         kerghaagisel
R – juhitava esisillaga  ratastraktor  või liikurmasin, haagisega või ilma
T – liigendraamiga ratastraktor või juhitava tagasillaga liikurmasin, haagisega või ilma, ja muu
      ratastraktor või liikurmasin , mis ei kuulu R-kategooriasse 
 
 
TERMINID
•   Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt
        Alamkategooriad:
A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm³ ja võimsus ei ületa 11 kW
B1 – kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg ja valmistajakiirus on üle 50 
        km/h või millel on sisepõlemismootor töömahuga üle 50 cm³ või mõni muu vastava  
         võimsusega mootor. Elektriajamiga sõidukitel tühimassi puhul ei arvestata  akude  massi.
C1 – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg, kuid ei ületa
        7500 kg; sama auto kerghaagisega.
C1E – autorong, mille veduk on C1 alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa
          12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki
           tühimassi.
 D1 – auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta ja mis on 
          ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega
D1E – autorong, mille veduk on D1 alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa
          12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki
            tühimassi. Haagist ei või  kasutada inimeste veoks. 
“B” KATEGOORIA SÕIDUKID
4-5 kohaline  sedaan
“B” kategooria sõiduki juhiloa omanik võib juhtida 
  kuni 8 sõitjakohaga sõidukit
Kaubik
 
 
“B” KATEGOORIA SÕIDUKID
Madelauto (allalastava luugiga)
Kombineeritud kerega auto
 
 
TERMINID
•   Kerghaagise all mõistetakse haagist, mille registrimass ei    ületa 750 kg. 
•    Kiirtee  all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed. 
•   Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel
    on kaasas ametitunnistus.
    Kontrollitakse:
    1. Sõiduki tehnoseisundit 
    2.  Liiklust  ja selles osalejat
    3. Sõidudokumente
    4. Sõitjate ja veostevedu
    5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena
     Sõiduki peatamine:
      1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel
      2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu
      3. Sõiduki välimus  viitab  tehnilisele rikkele
      4.  Veose   paigutus , kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele
      5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele
      6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur
     Kontrollijal on õigus:
    1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel
    2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-
         juhi- veose- ja muid sead  
usega ettenähtud dokumente
TERMINID
Kontrollijal on õigus:
  3. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või
    kasutamise õigsust tõendav dokument
  4. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises joobeseisundis,
    kontrollida kohapeal alkoholisisaldust juhi poolt väljahingatavas õhus või saata joobeseisundis
     kahtlustatav  isik ekspertiisi.
  5. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kes on sellise haigus- või väsimusseisundis, mis 
takistab    liiklusolude täpset tajumist ning LE nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.
  6. Keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele, või kui sõiduki rikke, 
    heitgaaside saasteainesisalduse, mürataseme või muude asjaolude tõttu on sõidu jätkamine
    keelatud
  7. Vajaduse või ohu korral keelata  liiklus  või piirata seda
  8. Toimetada õigusrikkuja või õigusrikkumises kahtlustatav seaduses ettenähtud juhtudel ja
     korras politseisse või muusse ametiasutusse
  9. Pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras
10. Kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja
      korras
11. Paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras
Liiklusjärelvalvet võib teostada:   
1.
Avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga
2.
Varjatult, eritunnusteta sõidukiga 
3.
Teisaldatava või  statsionaarse  tehnilise vahendiga
4.
Kombineeritult, kasutades punktides 1…3 nimetatud vahendeid
5.
 
Liiklusalase politseioperat siooniga
TERMINID
•   Kõnnitee all mõistetakse jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega 
omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. 
•   Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule. 
•   Liikleja all mõistetakse isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina. 
•    Liikluskorraldusvahendi  all mõistetakse vastavat  foori , liiklusmärki ja teemärgist ning 
vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast. 
•   Liiklusõnnetuse all mõistetakse juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt 
väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.
    Liiklusõnnetus tekib teel, liikuvate sõidukitega. Kui üks neist tingimustest pole täidetud, ei ole 
see liiklusõnnetus! Näiteks, kui teel seisvale  autole  kukub peale puu. Liiklusõnnetusega ei ole 
tegemist, kui see juhtub mingi asutuse territooriumil, või isegi teel, kuid seal töötamise ajal või 
võistluste ajal üldiseks kasutamiseks ettenähtud teel, kui see on suletud võistluste tõttu. 
Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunu on inimene, kes  sureb  liiklusõnnetuses saadud 
vigastustesse kohapeal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust.  
 
 
TERMINID
•   Liikurmasina all mõistetakse tulenevalt  ratastel  liikuvat, teatud kindla töö tegemiseks 
ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. 
Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. 
•  Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. 
•  Mootorratta all mõistetakse külghaagisega või külghaagiseta kaherattalist mootorsõidukit, mille 
sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h. 
•  Mootorsõiduki all mõistetakse mootori jõul liikuvat sõidukit. Mootorsõiduki all ei mõisteta 
mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. 
•   Mopeedi all mõistetakse kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht ei 
ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. 
•    Parkimise  all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja 
sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. 
•    Peatee  all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses.  Ristmikul  
on sama tähendus ka liiklusmärgiga « Ristumine  kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva 
tee suhtes,  kattega  teel  kruusatee  või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes.  Kruusa - 
või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega  teeks
(vt. ülejärgmist lehte!). 
•   Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või 
mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või 
reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. 
 
 
MÖÖDASÕIT
Möödasõiduks loetakse teistest autodest ettejõudmist vastassuunavööndi kaudu
Ainult see on möödasõit, ülejäänud tegevusi nimetatakse teisiti!
Ettejõudmine väljumisega 
omalt  sõidurajalt
Ettejõudmine väljumisega 
Ettejõudmine sõidurajalt 
omalt sõidurajalt
väljumata 
Ümberpõige
Ettejõudmine sõidurajalt
 väljumata 
 
 
PEATEE
Peatee on liiklusmärgiga “Peatee” 
tähistatud tee kogu ulatuses.
Ristmikul on sama tähendus liiklus-
märgil “Ristumine kõrvalteega” 
•  Kattega tee on peateeks kruusatee ja
   pinnastee suhtes
•  Kruusatee on peateeks pinnastee
    suhtes
•  Väike lõik teekatet (kuni 50 m)
    kruusa- või pinnasteel ei muuda neid
    veel samaväärseks kattega  teega
 
 
TERMINID
•   Piiratud juhtimisõiguse all mõistetakse isiku õigust juhtida mootorsõidukit nimetatud juhtudel 
ja korras. 
Sellise õiguse saab anda 16 ja 17 aastasele isikule peale vastavate eksamite sooritamist. Nad 
võivad sõidukit juhtida, kui kõrval istub  lapsevanem  või volitatud isik, kellel peab B-kategooria 
juhiluba olema vähemalt kaks aastat.
Piiratud juhtimisõigusega juhtimise ajal kehtivad juhi suhtes samasugused piirangud, kui esmase 
juhtimisõigusega juhilgi.    
•   Piiratud nähtavuse all mõistetakse olukorda, kui  kurvid , tõusuharjad, teeäärsed rajatised, 
haljastus  või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul 
lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks. 
•   Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu 
on nähtavus alla 300 m. 
•   Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud 
sõiduteed või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi 
all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel 
sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on 
suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub 
pärisuunavööndisse.
1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud 
sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei 
määra teisiti.
2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, 
raskel  e või muule rööbasteta sõi  
dukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi 
ääreks muule rööbasteta sõidukile. 
TERMINID
•   Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. 
•   Ratastraktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on  rattad  ja vähemalt kaks telge ja 
mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori 
põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, 
paikse masina käitamine või haagise  vedamine . 
•   Raudteesõiduki all mõistetakse rongi, vedurit, vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat 
sõidukit. 
•   Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja  raudtee  samatasandilist ristumiskohta. 
Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või 
mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht. 
• Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid  suunav  või 
peatav) isikut, kellel on vastav  vormiriietus  või eraldusmärk. 
 
 
• Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest  teedest  moodustuvat ala. Ristmikku 
ei moodusta  parkla , puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende 
juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või  metsatee  ristumine teega ja põllu- või 
metsateede  omavahelised  ristumised.  Ristmik  on reguleeritav, kui liikumise järjekorra 
määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui 
reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. 
•   Kollane ala koos punasega 
    on ristmik
•   Punane ala on 
     sõiduteede ristumisala
Kolmekülgne ristmik
See ei ole ristmik!
 
 
TERMINID
•   Registrimassi all mõistetakse juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel 
määratud  suurimat  massi, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. 
Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa. 
•   Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja 
suhtes. 
•   Sõiduki all mõistetakse teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub 
mootori või muul jõul. 
•   Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või 
teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes 
reas. 
•   Sõidutee all mõistetakse vastavalt sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu 
eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede 
ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, 
eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega 
samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes  servas , on 
rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. 
•   Sõitja all mõistetakse isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. 
 
 
TEE
a – tee laius
b – sõidutee
c – kõnnitee
d – pärisuuna vöönd
e – sõidurada
f – trammiteed
g – eraldusriba
h – jalgrattatee
 
 
i - ühissõidukirada 
TERMINID
•
   Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või 
jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja 
kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude 
teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale  alale  sissesõidu või sealt 
väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega 
(asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või 
sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. 
Riigimaanteed  jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1…10), tugimaanteedeks (nr. 11…100), 
kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad 
maakonda , järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises 
numbrid  näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). 
Põhimaanteed on: 
1.
Tallinn – Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20)
2.
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
3.
Jõhvi – Tartu – Valga
4.
Tallinn – Pärnu –  Ikla  (E67)
5.
Pärnu – Rakvere – Sõmeru 
6.
Valga – Uulu
7.
Riia – Pihkva (E77)            9.  Ääsmäe – Haapsalu - Rohuküla
8.  Tallinn – Paldiski                 10. Risti - Virtsu
   
TEE
a – teemaa  
b – mulle
c – sõidutee
d – teepeenar
e – mulde nõlv
f –  kraav
g –  kraavi  serv
Parkla kuulub tee koosseisu:
Maanteelaiendina rajatud parkla
Teega juurdesõiduteedega ühendatud parkla
 
 
TERMINID
•  Teega külgneva ala all mõistetakse teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt 
näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.  
•  Tegeliku massi all mõistetakse sõiduki massi antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. 
Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside 
summat . 
•   Teljekoormuse all mõistetakse osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed.  
•   Traktori all mõistetakse mootorsõidukit, millel on rattad või roomikud ja mille suurim 
valmistajakiirus ületab 6 km/h ega ületa 40 km/h. Traktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva 
või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise 
vedamine. 
•   Trammi all mõistetakse elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõidukit 
rööbashaagisega või ilma. 
•   Tühimassi all mõistetakse juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki massi, mille on 
määranud valmistaja. 
•   Valmistajakiiruse all mõistetakse valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. 
•   Õueala all mõistetakse jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on 
tähistatud vastavate liiklusmärkidega. 
•   Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. 
Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. 
 
 
TERMINID
•   Ühissõidukiraja all mõistetakse sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks 
sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. 
Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.    
•   Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. 
Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. 
Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride  tulede  või reguleerija 
märguannetega,  kusjuures  teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel 
aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning 
on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel 
aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti.
•   Ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või 
muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast. 
 
 
ÜLDSÄTTED
§3. Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne.
§4. Liikleja ja  liikluse  korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. 
§5. Liikleja peab juhinduma käesoleva määruse  lisas  1 kirjeldatud reguleerija märguandest 
ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet 
ning kinni  pidama  sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise 
korrast. 
§6. Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on  vastuolus  käesoleva 
määruse või liikluskorraldusvahendi nõudega. 
  §7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava 
alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu 
korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi 
nõudest. 
§8. Liiklusmärgi ja lisa 3 kohase teemärgise 
nõude vastuolu korral tuleb juhinduda 
liiklusmärgi nõudest. 
 
 
ÜLDNÕUDED
§9. Lisa 1 kohase foori  lubav  tuli või reguleerija lubav märguanne ei tühista lisa 2 kohase 
liiklusmärgi (välja arvatud hoiatusmärk «Ristumine kõrvalteega» ja eesõigusmärgid) ning 
lisa 3 kohase teemärgisega ettenähtud korda. 
Kui ristmikul on eesõigusmärgid:
ja töötav  foor , siis foori töötamise ajal need 
märgid ei toimi.
 
 
Väljalülitatud foori korral (kollane tuli vilgub) 
tuleb nende märkidega arvestada! 
ÜLDSÄTTED
§10. Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks 
volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. 
§11. Keegi ei tohi oma  tegevusega  või tegevusetusega  ohustada  või takistada liiklust. 
§12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis 
ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist. 
§13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu 
kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. 
§14. Liikleja ja muu isik peavad täitma «Liiklusseaduses» sätestatud ja seaduse alusel 
kehtestatud õigusaktide nõudeid
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28