Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibree...
3.sõltuvust väljendava valemi abil. Sagedamini looduses kohatavateks sõltuvusteks on a. võrdeline (graafik sirge) b. astmefunktsioon, n. ruutsõltuvus (graafik parabool) c. pöördvõrdeline (graafik hüperbool) 12. Milles seisneb mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus ∆x on suurus mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja mis iseloomustab selle mõõtesuuruse x võimalikke väärtusi. 13. Milles seisneb mõõteriistade taatlemine? Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva (akrediteeritud) taatlusasutuse poolt vastavalt taatluseeskirjadele. Taatlemine on üks metroloogilise kontrolli liikidest, mis selgitab, kas mõõtevahendi mõõtehälve on lubatud veapiirides. 14. Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas. 1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale; 2
põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud SI süsteem rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI süsteemi põhiühikud - pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper, valgustugevuse ühik kandela, ainehulga ühik mool. Mõõteseadus reguleerib kõike mõõtmisega seonduvat, seaduses on defineeritud kõik olulised mõõteasjanduslikud ehk metroloogilised mõisted Mõõtevahendi kontroll ja taatlemine mõõtevahendite ja mõõteriistade omadused võivad ajas muutuda. Seetõttu tuleb õiguslikku aspekti omavatel mõõtmistel kasutatavaid mõõtevahendeid ja mõõteriistu perioodiliselt taadelda. Taatlemine - protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastavaks tunnistatud mõõtevahendi taatlusmärgisega Kuidas saame ühikuid suurendada ja vähendada kümnendeesliidetega.
Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus: Termopaari taatlemine viiakse läbi tema poolt arendatava termoelektromotoorjõu võrdlemisel kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga. Termoelektromotoorjõu mõõtmiseks kasutatak- se elektroonilist potensiomeetrit, vabade otste temperatuuri mõõtmiseks aga tavalist elavhõbe- dat sisaldavat termomeetrit. Elektriahju temperatuur antakse ette reguleeritava elektronregu- laatori abil. Antud laboratoorse töö käigus sooritasime viis katset, mille käigus muutsime ahju temperatuuri 50 kraadi kaupa
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus? Mõõrmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemmist teise samasugusega – võrdlusega saadud arvu nim. mõõdetava suuruse mõõtarvuks. 9.Selgita mõisteid: mõõtevahend ja taatlemine Mõõtmise läbiviimiseks on vaja mõõtvahendit. Mõõtvahend on tehniline vahend mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. Mõõteriistadeks – loetakse aga selliseid vahendeis,kus mõõtesignaali esitamine toimub vaatleja vahetul tajutaval kujul. (kell, kraad). Protseduur, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele- taatlemine. 10
Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandm...
Küsimused, millele pead oskama vastata: Mida pead arvestama mõõteriista valikul? Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu)? Mis on absoluutne mõõtemääramatus (mõõteviga)? Mis on suhteline mõõtemääramatus (viga)? Selgita alam- ja ülemtõkke tähendust? Kuidas esitatakse mõõtetulemust koos oma mõõtemääramatusega? Mis on mõõtmine? Millest sõltub mõõtmistulemuse täpsus? Mis on taatlemine? Millega on seotud määramatuse A ja millega B tüüpi hinnang? Mida nimetatakse tegelikult mõõteveaks? Kuidas leida standardhälvet? Iseloomusta standardhälbe mõistet?
väärtuste vahemikku, mille ulatuses mõõtmisviga ei ületa mõõteriista normeeritud väärtust. 1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o
väärtuste vahemikku, mille ulatuses mõõtmisviga ei ületa mõõteriista normeeritud väärtust. 1 3. Metroloogia-alased põhimõisted. Üldandmed mõõtmisvigade kohta. Mõõtemääramatus. Põhivead ja lisavead. Absoluutne viga, suhteline viga, taandatud viga. Mõõteriista variatsioon. Mõõteriista täpsus. Mõõteriista taatlemine. Metroloogia on teadus mõõteriistadest ja mõõtmisest, sh. mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
3) kasutamise tagamine Eestis. – Seaduses on öeldud, et rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutamine on Eestis kohustuslik majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses. – Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. Seadus nõuab, et juriidiliselt korrektseid mõõtmisi teostaks vastavat tunnistust omav mõõtja, kes kasutab sobivaks tunnistatud mõõtevahendeid. – Mõõtevahendite kontroll ja taatlemine. – Mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. Mõõtevahendite kontroll ja taatlemine • Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. • Me vajame lisaseadmena takistusmõõtjat. Üldiselt on mõõtmiste korral alati tegemist mõõtesignaaliga ehk endas mõõtarvu kandva infoga. • Mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult
● Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu)? ● Mis on absoluutne mõõtemääramatus (mõõteviga)? ● Mis on suhteline mõõtemääramatus (viga)? ● Selgita alam- ja ülemtõkke tähendust? ● Kuidas esitatakse mõõtetulemust koos oma mõõtemääramatusega? ● Mis on mõõtmine? ● Millest sõltub mõõtmistulemuse täpsus? ● Mis on taatlemine? ● Millega on seotud määramatuse A ja millega B tüüpi hinnang? ● Mida nimetatakse tegelikult „mõõteveaks“? ● Kuidas leida standardhälvet? ● Iseloomusta standardhälbe mõistet? 4 Tund: harjutustund. 5 Tund: Järgneb I töö esitatud küsimustele ja mõõtevigade hindamise oskusele. Füüsika üldmudelid (16 tundi) 1 tund: Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel.
Lasermõõturi kasutamine: · Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi. · Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. · Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus. (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 35. Selgita järgmiste mõistete sisu: (kalibreerimine, taatlemine, mõõtmise lugem, mõõtetulemus, laiendmääramatus). Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega.
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi ...
• Ja saame kirjutada keskmine väärtus on 52 • Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks • Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. • Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend taatlusmärgistusega • Mõned mõõteriistad peavad perioodiliselt läbima taatlemise. Taatlemist võivad läbi viia ainult õiguspädevad taatlusasutused
oma tegevuse kvaliteeti Kvaliteedikontroll meetodi ja toimingud, mida kasutatakse kvaliteedinõuete täitmiseks (referentsainete analüüs, nullproovide analüüs, lisatud kogusega proovid, kvaliteedikontrolli proovid, kontroll-kaardid, paralleelanalüüsid) 34 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Seadmed, aparatuur Kvalifitseeritud personal Taatlemine, kalibreerimine Dokumenteeritud ja valideeritud meetodid Kvaliteedikontroll (sisemine, välimine) Võrdluskatsed Laborinõud, kemikaalid Akrediteerimine Keskkonnauuringute tegemiseks vajalikke proove analüüsivad katselaborid, mis peavad olema akrediteeritud ja sooritama katselaboritevahelised võrdluskatsed. Seega akrediteerimine on labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste teostamiseks Kriteeriumid:
· Ja saame kirjutada keskmine väärtus on 52 Reemo Voltri · Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks · Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus. · Taatlemine. See on protseduur, mille läbimisel riist saab või säilitab mõõtevahendi õigused. Taatlemise käigus, mida viib läbi taatluslabor, võrreldakse riista etalonide või väga täpsete taatelmõõtevahenditega ja tehakse kindlaks, kas riist vastab kehtivatele standarditele ja märgistatakse nõuetele vastav mõõtevahend taatlusmärgistusega Reemo Voltri · Mõned mõõteriistad peavad perioodiliselt läbima taatlemise.
countries without further tests or type approvals. Mõõtevahendite direktiiv Measuring Instruments Directive 2004/22/EC For historical reasons the scope of legal metrology is not the same in all countries. A new directive, the Measuring Instruments Directive (MID) has been developed and once it comes into force, most of the existing directives related to measuring instruments will be repealed. 31. MÕÕTEVAHENDITE KOHUSTUSLIK TAATLUS MÕÕTESEADUSE ALUSEL § 11. Taatlemine (1) Mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. (2) Esmataatlusele ei lubata kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. See nõue ei kohaldu juba kasutusel
Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Legaalmetroloogia on õiguslikult reguleeritud metroloogia, mida Eestis reguleerib Mõõteseadus. Taatlemine on menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist õiguspädeva taatlusasutuse poolt. Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel.
Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Legaalmetroloogia on õiguslikult reguleeritud metroloogia, mida Eestis reguleerib Mõõteseadus. Taatlemine on menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist õiguspädeva taatlusasutuse poolt. Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
