05 2014 http://www.lepk.ee/net/index.php?option=com_contact&Itemid=3 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/400 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/hairekeskus/kontaktandmed välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/390 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/1021 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/15909 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/1589 välja otsitud 04.05 2014 http://www.rescue.ee/1591 välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/struktuur/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/rektoraadi-koosseis/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/finantskolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014 23 http://www.sisekaitse.ee/finantskolledz/kolledzist/tutvustus/juhtimine/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks just õigeusu, sest ma olin sellest usust natukene kuulnud, kuid sooviksin juurde saada informatsiooni õigeusu kohta. Praegu ma tean, et õigeusk on väga tihedalt seotud Eestiga, sest siin on palju õigeusu kirikuid ja ka hulganisti õigeusklikke. Minu jaoks on õigeusklike juures ka huvitav, et nad kasutavad oma ikoonide pilte autodes. Infoallikatena kasutasin Eesti ensüklopeediat, sisekaitse, Eesti religiooniturismi ja Tallinna turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ )
ADVOKAAT Christopher-Andre Kontus Alice Heinmets Kes on advokaat? · Õigusabi osutav isik · Süüdistatava isiku kaitsja kohtus Kus saab õppida juurat? · Tartu Ülikoolis- sooritada tuleb ajaloo, kirjanduse ja ühe võõrkeele eksam · Sisekaitse Akadeemias Milliseid teadmisi, oskusi omandatakse? · Seaduste tundmine · Pettuste läbinägelikkus · Aitab vältida seadusaukudesse sattumist · Oskus ennast kaitsta Milliseid isikuomadusi on vaja? · Enesekindlust · Sõnaosavust · Läbinägelikkust · Aktiivsust · Rahulikkust · Täpsust · Tugev närvikava · Ratsionaalsust · Visadust Mis on kohustused ja vastutused? · Eesmärgiks on õiglus seada jalule · Kaitsta oma klientide õiguseid kohtus
Kui sõjategevus kandus Narva alt sisemaale, muutus rahva meeleolu enamlaste kihutustöö tulemusel Tallinnas ärevaks. Julgeoleku tagamiseks linnas oli vaja kindlameelset väeosa ja 15. detsembril 1918 asutati pea- ja sõjaministri K. Pätsi korraldusel selleks kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr
17.10.33 astus tagasi Tõnissoni valitsus ja eeltsensuur kaotati, Tõnissoni tõsine hingeline kriis? – sest Tõnisson oli see, kes uskus siiralt oma rahva soovi olla demokraatlik ja tugev riik (vastupidiselt vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34 ….. 1935. a sundmäärused 17.12.1934 sisekaitse ülema sundmäärus: keelav ja piirav teemade ja valdkondade suhtes, ettekirjutav pealkirjade, tooni, väljendusviisi osas, suured õigused sisekaitse ülemal. 26.07.1935 kirjastusühisus „Postimees“ pannake sekvestri alla s.t. toimetusse saadeti sisekaitse inimestest grupeering, kes võtsid lehes ülemvõimu (ehk valitsuse kontrolli all), selleks lõi võimaluse kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga
4. 1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa 2) Idaprefektuur- Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa 3) Põhjaprefektuur- Harjumaa 4) Lõunaprefektuur- Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa 5. *Kuritegude ennetamine ja menetlemine *Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis *Euroopa Liidu välispiiri tagamine 6. Välismaalase pass, ID-kaart, Eesti Vabariigi kodaniku pass, ajutine reisi dokument 7. Paikusel ja Tallinna Sisekaitse Akadeemias. 8. 1)peab olema vähemalt 19.a. 2)Eesti kodanik 3)vähemalt keskharidus 9. Turvafirma, Naabrivalve, Kaitseliit, abipolitseinikud 10. abipolitseinikud-vabatahtlikud, kes osalevad politseiniku töös 11. 1)terve 2)Eesti kodanik 3)vähemalt 18.a. 12. Kapo-Kaitsepolitseiamet- siseministeeriumi valitsus asutus, mis tagab riigi sisejulgeolekut 13. *info töötlemine ja kogumine riigipöördekatse ennetamiseks ja tõkestamiseks
· Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804
Seega võibki kokkuvõtvalt öelda, et sotsioloogia mõjutab mind läbi selles distsipliinis omandatud teadmiste ning läbi erinevates valdkondades läbiviidavate uuringute, mille tarbijaks ma ennast loen. Lisaväärtuse annab igale uuringule alati see, kui mõni sotsioloog selle kohta arvamust avaldab. Näiteks Tõnis Saartsi väljaütlemise on alati huvipakkuvad. Kasutatud kirjandus 1. Aimre, I. 2006. Sotsioloogia. Tallinn, Sisekaitse Akadeemia 2. 1999. Võõrsõnastik. Tallinn, TEA Kirjastus 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsioloogia
rahvaesindus, seadusandlik organ. Päästekomitee erakorraliste volitustega komitee, mille ül oli tagada EV väljakuulutamine. Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon. Omariikluse eeldused 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI
Artiklites aga, mida avaldavad psühholoogid teaduspublikatsioonides, tuuakse esile erinevaid tulemusi: keskmiselt 57% süütutest ja 76% süüdlastest tuvastatakse testidega õigesti. Need tulemused erinevad üksteisest vägagi. Polügraaftestide usaldusväärsed tulemused sõltuvad ka küsitlejast. Selleks on professionaalid, kes oskavad teste õigesti teha, analüüsida ja teavad kõiki vastavaid nõudeid. Eestis on seni ainuke tegev polügrafist Sisekaitse Akadeemias töötav Jaan Huik. Polügraafi ebausaldatavuse tõendusteks on näiteks olnud korrad, kui pole suudetud paljastada spioone valedetektori testi abil. Üks tuntumaid spioone, kellel õnnestus valedetektorit petta on Aldrich J. Ames. Ta oli nõukogude spioon, kes varastas LKA-st üheksa aastat informatsiooni, mis kahjustas tugevalt LKA operatsioone. 1994.aastal ta tabati, kuid ta läbis polügraafitesti kaks korda puhtal. Ames ise kommenteeris juhtunut nii, et
Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Uue aasta alguses lähenes rinne Tallinnale, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti suutis sellel ajal saata rindele vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister 4 Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõududejuht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, kuid see ei andnud loodetud tulemusi, vaenlasega võitlesid põhiliselt
Alates 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ja ülendati kindralleitnandiks. Enamlaste mässukatse puhul ülendati Laidoner taas sõjaväe ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934. nimetati Laidoner taas, juba 3ndat korda Eesti Sõjavägedege ülemjuhatajaks ja Sisekaitse juhatajaks. 24. veebruaril 1939. ülendati kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Poliitikas 1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu komisjoni esimehena piiripingeid Türgi ja Iraagi vahel. Laidoneri enda soovitusel otsustati anda Mosul iraagile. 1929. aastal loobus kandideerimast IV valimistel ning lahkus oma „parteist“
nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega Second level kolmandat korda Kaitsevägede Third level ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. Fourth level Fifth level Riho Terras Click to edit Master text styles Sünnikuupäev: 17. aprill 1967 On Eesti sõjaväelane ja riigiametnik, Second level kindralmajor Third level Alates 5. detsembrist 2011 on Riho
20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Elu rahuajal Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934 nimetati J ohan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 1938 nimetati J ohan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati J ohan Laidoner kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts J ohan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Po liitiline te g e vus 1921--1929 oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma. 1925 vahendas J ohan Laidoner Rahvasteliidu komisjoni
Suurbritannia peaminister S.Lloyd George ja Itaalia peaminister V.Orlando.Versailles` rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28.juunil 1919. aastal. Rahutingimused: 1) territoriaalsed piirangud: saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest a) Meemeli piirkond anti Leedule b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tsehhoslovakkiale 2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania
Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi. Kell pool kuus õhtul algas Toompeal valitsuse erakorraline koosolek. Kus Päts teatas, et vabadussõjalaste tegevuse peatamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised meetmed, mis nõudis üleriigilist kaitseseisukorda ning Laidoneri määramist ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vormistati määrused Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemiseks ja meeleavalduste keelustamiseks. Tegu oli arusaadavalt sõjaliseriigipöördega. Selle ettevalmistused olid ülimalt hästi salastatud, tavainimesele silmatorkamatu. 15. märtsil läks Päts Riigikogu ette ja põhjendas oma tegusid. Ta väitis, et vabadussõjalaste poolt üleskihutatud rahvas olevalt langenud massipsühhoosi ohvriks ega suutvat täita oma kõrgema suverääni rolli
Liiduks(EVL) Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, sotsialist A.Rei ning põdur erukindral A.Larka. 27.Autoritaarne ajastu Riigipööre *Vabadussõjalaste võimule tuleku ärahoidmiseks ja võimu enda kätte koondamiseks panid üleminekuvalistuse juht K.Päts ja J.Laidoner 12.märts 1934 toime veretu sõjaväelise riigipöörde. *Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. *Sulgeti EVL organisatsioonid (~400-), keelati poliitilised +Riigikogu kiitis valitsuse vabadussõjalaste vastased sammud heaks *Seadusandlik võim koondus dekreediõigust omava riigipea kätte *Riigikogu ei kutsutud enam kokku aga ei saadetud ka laiali; sunniti n-ö "vaikivasse olekusse" *1935a. keelati lõplikult erakondade poliitisilste ühingute tegevus ***Algas poliitilises elus nn "vaikiv ajastu"
Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela-Eestist........4 Vabadussõja algus...................................................................................................... 4
kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus.
ausa tahtega isamaa heaks. 1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid
sellest midagi. Oma referaadis käsitlengi koolipoiste osalust vabadussõjas. Referaadis on ülvaatlikult nende tegemistest ja ka koolipoiste endi mälestustest. 3 Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas Kuhu koonduti ehk suuremad keskused Suuremaid keskusi, kus asutati õpilastest koosnevaid väeosi, olid Tallinn ja Tartu. Sõjaväelise orgaiseerimise ettevalmistaminepõranda all algas juba 1918. aastal. Kuid 23. jaanuaril 1919 formeeriti üle 400 mehelisest roodust sisekaitse ülema korraldusel Tallinna kooliõpilaste pataljon. Tartu kooliõpilaste pataljon tõusis 1919. aasta kevadeks tuhande meheni. Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonist käis läbi 200 meest. Virumaa õpilaskonnast osales umbes 100 poissi Vabadussõjas. Võrus kogunes üle saja kooliõpilase. Järvamaa kooliõpilased kogunesid kahes keskuses- Paides ja Türil. Mõlemas kohas kogunes 40 meest. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe
sätestatud ja organiseeritud kriminaalorgan. Mis organisatsiooni koos ja tegutsemas hoidis oli tema jäik reeglistik ning põhjalik moraalikoodeks, mis kultuuris eristus ja silma jäi. Leian, et mis puudutab peresiseseid väärtushinnanguid, olid maffiaperekonnad õige eeskujulikud. Just eriti tänapäeval, ma tunnen, et oleme selle moraalse kasvatuse puudumise tõttu vaesemad. SISEPOLIITIKA Kuigi maffia väga sisekaitse vaenulik oli, oli see ka oluline hoida probleemid politseiga maffiast võimalikult kaugel. Mitmetes rühmitustes oli suisa et reegel, mis keelas politseiametnike tapmise, mis oleks põhjustanud üleliigset tähelepanu ja seadnud grupeeringu ohtu. Mõni ekstreemsem maffia oli reegli suisa surmakaristusega sätestanud. Maffia on eost saadik olnud keskvõimu vaenulik, ent valitsus märkas probleemi maffiatega alles aastal 1951, kui senaator Estes Kefauver tegi kindlaks ,,vaenulike kriminaalsete
Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister K. Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas
osapooltele, Eestis kasutatav digiretsepti süsteem on teistele riikidele eeskujuks. 2.3. 2012 – Sisekaitseakadeemia suurõnnestuste simulaator 2012. aasta konkursil osalesid Soome, Eesti, Läti ja Rootsi organisatsioonid. Eesti äriettevõtete kategoorias võitis AS MolCode, kelle töö sisuks oli ohtlike ainete mürgisuse astme määramise metoodika QSAR, mis võimaldab vähendada loomkatsete vajadust. Kõikide osalenud riikide vahelise konkursi üldvõitjaks kuulutati Eesti Sisekaitse- akadeemia suurõnnetustele reageerimise virtuaalsete treeningsimulatsioonide teenusega. 9 Sisekaitseakadeemia sai simulaatori eest pärjatud kahes kategoorias – avaliku sektori ja innovatsiooni kategoorias. Põhjamaades ainulaadne lahendus võimaldab oluliselt kriisiõppuste ressursse kokku hoida, pakkudes samas väga laia ja paindlikku päästesituatsioonide modelleerimise võimalust. 2.4. 2013 – Eestile kaks tiitlit 2013
Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860- aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima
1926. aastal abiellus ta Julie Kikelbach'iga; peagi sündis neil tütar Haldi. 15. augustil 1927 määrati Jonson Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ja ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli ülemaks. 24. veebruaril 1928 ülendati ta kindralmajoriks; samast aastast sai ta ka ratsaväe inspektoriks. 1930. aasta kevadel nimetati Jonson 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülemaks. 1933. aasta augustis määrati ta seoses Jaan Tõnissoni valitsuse poolt kaitseseisukorra kehtestamisega sisekaitse ülemaks. Järgnevalt oli G. Jonson kuni märtsini 1934 ka kaitseministri abi kt. ja alates 12 .märtsist kuni sama aasta novembrikuuni sisekaitse ülema abi. Paar kuud enne viimatinimetatud ameti mahapanekut, 6. septembril 1934 määrati ta riigivanem K. Pätsi käsunduskindraliks. 1939. aastal lahkus kindralmajor Jonson tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu. Kuni teenistusaja lõpuni oli ta olnud ka ratsaäe inspektor ning ühiskondlikult
Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde. Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J. Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Kohe suleti Eesti Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonid (ligi 400) ning keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud. Umbes 500 juhtivat vapsi arreteeriti. Vanade erakondade liidrid tundsid ohtlike konkurentide kõrvaldamisest suurt rõõmu, kuid valitsus ei kavatsenud demokraatiat taastada. Oktoobris 1934 lõpetas siseminister valitsuse samme kritiseerinud Riigikogu istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku, vaid sunniti n-ö ,,vaikivasse olekusse". 1935
Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaz ja saun II kasutusviis Majutushooned: Varjupaik Ühiselamud Hotell Motell Külalistemaja Sanatoorium Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone Puhkemaja Hostel Muu lühiajalise majutuse hoone Sisekaitse või kaitseväe hoone III kasutusviis Ehitised, mis on ööpäevaringses kasutuses ja kus on hooldusaluseid või isoleeritavaid inimesi: Tugikodu Lastekodu Noortekodu Üldhooldekodu Koolkodu Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla
ausa tahtega isamaa heaks. 1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid
· 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27
Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti
· 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 1. Diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27
Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela- Eestist. Sõja algus 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti
erineva ehitusega rööbastee alune maa“. „Jäätmehoidla maa – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa“. „Riigikaitsemaa - riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh: piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa, sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa, polügooni ja harjutusväljaku maa“. „Kaitsealune maa - riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud“. „Maatulundusmaa - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal“. „Sihtotstarbeta maa - iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa,
riiklikku kutseregistrisse. Valdkonnad, kus saab tunnistust taotleda Ehitus, Kinnisvara ja Geomaatika Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneeria IT ja Telekommunikatsioon Kergetööstus Kultuur Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstus Metsandus Rahvakunst ja Käsitöö Teenindus Tervishoid ja Sotsiaaltöö Toiduainetööstus ja Põllumajandus Transport ja Logistika Õigus- ja Sisekaitse Äriteenindus ja Muu Äritegevus 13 Mida tunnistuse saamiseks teha? Esmalt otsi välja kutse, millel soovid tunnistust taotleda. Selleks mine Kutseregistrisse kutsestandardite loetelu juurde, vali sobiv kutsestandard ja tutvu sellega. Kuna kutseeksamite korraldajateks on reeglina oma valdkonna kutseliidud ja –ühendused,
Rakvere suunas rindele. Soomusrong nr. 2 koosnes 6 vagunist ja vedurist. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe Operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja instituut. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 23. detsember Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 27. detsember langes pele Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingut inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks miiniristleja "Lennuk". · 30
Järelikult on Vanglasse haldusmenetluse tegemist koosseisuvälise teenistujaga. praktikale. Vangla nimetab ta 2 kuuks koosseisuvälise teenistujana inspektor-kontaktisiku ametikohale. Käskkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupäevaks on käskkirja märgitud 01.11.2010. Tegelikult läheb Kalev vanglasse kohale ja võtab töökoha vastu juba 29.10.2010. ülesanne: Selgita mõistet koosseisuväline teenistuja. 2) Sisekaitse valdkonna Valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu teostamiseks loodud, ametnike väljaõppe riigieelarvest rahastatav riigiasutus. Näites nimetatutest on korraldamiseks on loodud Siseministeeriumi valitsemisalas valitusasutused Siseministeerium, Politseiamet, Piirivalveamet, 2(12) Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt Päästeamet. allusid Politseiametile,
EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA Valitsemissüsteem Vabadussõja ajal: Ajutine Maanõukogu (kuni aprill 1919) Asutav Kogu (aprillist 1919) Ajutine Valitsus (AV) kohalikud omavalitsused (valitud 1917 suvel, koosseisud osaliselt muudetud) AV emissarid kohalike omavalitsuste juures (suurte volitustega) Sõjaväevõim – diviiside piirkonnad: Lõuna-Eesti (2. diviis) Kirde-Eesti (1. diviis) Järvamaa, Saaremaa, Harjumaa, Läänemaa – sisekaitse ülem (Põdder) sõjaväelised komandandid linnades ja kihelkondades Kaitseliit (16–60 aastastele sunduslik) IV 1919 – komandantide ja sisekaitse ülema kohad kaotatakse Kommunismi oht – olulisimaid siseriiklikke küsimusi kuni 1924/25 Viktor Kingissepp (saabus Eestisse XI 1918) ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (legaalne katusorganisatsioon): eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17
detsembril, kui toimus kommunistide riigipöörde katse. Vabariigi juhtkond sai peale riigipöörde katset aru, et Kaitseliidu põhimõtteline laialisaatmine, oli olnud viga ja alustas kiiresti Kaitseliidu reorganiseerimist. Juba 17.detsembril 1924, kinnitas Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner Eesti Kaitseliidu ajutise põhikirja. Selle põhikirjaga taastati Kaitseliidu kuju sellisena nagu ta oli olnud Vabadussõja ajal. Kaitseliidu ülemaks sai ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abi kolonel Aleksander Seiman. Tema asemele määrati 16.veebruaril 1925. aastal kolonel Johannes Orasmaa, kes juhtis Kaitseliitu kuni selle likvideerimiseni 1940.aastal. (A.Kivirähk 1937 87-89) 5 Pildil kaitseliitlase vorm 1935. aastast.(Kaitse Kodu! 1935 Lisa:Kaitseliidu vorm") 1931. aastal võttis valitsus vastu uue Kaitseliidu põhikirja, see oli eelmistest tunduvalt täpsem
*osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse on organisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt jaguneb 15 malevaks. POLITSEI. KOHTEKSPERTIISI JA KRIMINAAL KESKUS. *kriminalistlik tegemine ja tegutsemine. *andmekogude ja kollektsioonide pidamine. *politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne.. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül: *on avaliku korra tagamine, *inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse, *kuritegevuste takistamine, *kuritegude kohtueelne uurimine, *seadusega määratud piirdes, *karistuse määramine ja täide viimine. Politsei tegevus löövad kaasa vabatahtlikud politseinikud, tihe koostöö kaitseliiduga. Eestis tegutseb kodaniku algatusega naabervalve
ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa; 6) jäätmehoidla maa (008; J) tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa; 7) riigikaitsemaa (009; R) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh: piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa; sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa; 8) kaitsealune maa (010; H) riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud; 9) maatulundusmaa (011; M) põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; 10) sihtotstarbeta maa (012; S) iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa,
ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa; 6) jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa; 7) riigikaitsemaa (009; R) – riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh: piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa; sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa; 8) kaitsealune maa (010; H) – riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud; 9) maatulundusmaa (011; M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; 10) sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa,
vähendada privileege. Aitas kaasa uute talurahva seaduste kehtestamisele. Tähtsamad asutused kubermangus olid 1. kubermangu valitsus mida juhtis kuberner. Igapäeva asjade korraldamine. Kroonu palat- mida juhtis viitse kuberner. Majandus alaste ja rahandus funktsioonidega asutus. Tähtsaim ül maksude kogumine. Hoolekande valitsused. Tegelesid hariduse ja arsti abi korraldamisega. Haldasid ka nn töö majasid. Pool vanglad kerjustele või probleemsetele lastele. 1811a loodi venemaal 8 sisekaitse ringkonda ja sisekaitse üksused. Ül oli korra kaitse, vastupanu mahasurumine, nekrutite värbamine, põgenike püüdmine jne. Venemaad sõjad. Vene-rootsi sõda. 1808-1809 ja napoleoni sõjad 1812-15a. Eestlased puutusid rannikul kokku briti rootsi ja parantsuse sõjalaevadega kuid mandrile see sõjategevus ei jõudnud. Jäädi tagala rolli. 1. talupoegadele lisandus koormisi 2. tugevntati tlna kindlustusi, üldmobilisatsiooniga võeti mehi maakaitse väkke.
¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõimu kehtivusala. Riigi jurisdiktsiooni kuuluvad nt: registris õhu- ja kosmosesõidukid, avamere põhjas ning avameres riigile kuuluvad rajatised, sõja- ja kabalaevad, sõja- ja tsiviillennukid.
II kasutusviis Majutushooned: Varjupaik Ühiselamud Hotell Motell Külalistemaja Sanatoorium Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone Puhkemaja Hostel Muu lühiajalise majutuse hoone Sisekaitse või kaitseväe hoone III kasutusviis Ehitised, mis on ööpäevaringses kasutuses ja kus on hooldusaluseid või isoleeritavaid inimesi: Tugikodu Lastekodu Noortekodu Üldhooldekodu Koolkodu Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla
aastal, kehtima hakkas 24. jaanuaril 1934. aastal. 9. Sõjaväeline riigipööre - 1934. aasta 12 märts. Vastulöök oli algselt planeeritud 15. märtsile, et n kindral J. Laidoner hakkas kartma, et vapsid avastavad vastulöögi plaani. Nende patrullid jälgisid kõike, mis toimus Toompeal. Valitsus kutsuti erakorraliseks istungiks kokku. Riigivanem Kontsantin Päts teatas, et ta on otsustanud kehtestada 6 kuuks kaitseseisukorra, määrata J. Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vabadussõjalaste Liit määrati likvideerimisele. Laidoner alustas kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid. Ilmumise lõpetasid vapse toetavad ajalehed ja üks ajakiri. 10. "vaikiva ajastu" sisseseadmine. 1934. a. märtsist algas Eesti sisepoiitikas uus ajajärk. Seda
kokkupõrked. Sotsialistid oma häälekandjas 29.07.1933 avaldasid artikli, kus väitsid, et vapsid valmistuvat vägivaldseks võimuhaaramiseks, eesmärgiks olevat kukutada RK ja valitsus ning korraldada verine arveteklaarimine vanade RK liikmetega. Tegelikult vapsidel selliseid plaane polnud. Pärast ei saanud tõnissoni valitsus enam sekkumata jätta ning just sellest kujunes välja 11.08 välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord. Üle eesti keelustati vapside tegevus, seati ametisse sisekaitseülem, kitsendati organiseerimis- ja koosolekuvabadust, seati sisse eeltsensuuur. Ajalehed ei tohtinud avaldada lugupidamatust valitsuse, RK ja riigi juhtimise kohta. Tegemist oli pigem kaudse mõjutusvahendiga, valitsus lootis meeli rahustada oma jõudemonstratsiooniga, selline kord ei pidanud pikemalt püsima jääma. Mingil määral see ka aitas, otsesed valitsusevastased rünnakud vähenesid. Toon ei olnud ka enam
Piip) olid varem olnud ajakirjanikud või tegutsesid ajakirjanduses ja poliitikas samaaegselt. Ajakirjanduse eest suletud valdkondi 1920. aastatel praktiliselt ei olnud, tõkestatud oli vaid riigikorrale otseselt ohtlik propaganda. Ajakirjanduses nähti nii riigi ülesehitamisel kui selle kestmajäämisel olulist demokraatlikku vahendit. Sõnavabadust hakati piirama 1930. aastate majanduskriisist tulenenud demokraatia kriisiga seoses. Kaitseseisukorra seadused andsid sisekaitse ülemale erakorralisi volitusi ajakirjanduse suhtes, mis ulatusid kuni põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Eesti ajakirjanduse professionaalne areng jäi alla poliitilisele ja turusurvele. Riigivõimu ja ajakirjanduse suhted olid selgelt määratlemata. Mitmeparteilise ajakirjanduse lõpp saabus autoritaarsele valitsemiskorrale üleminekul 1934. Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile läbi Valitsuse (hiljem Riikliku) Propaganda
14., erg. Aufl. Heidelberg, 1984. Hippel, E. Allgemeine Staatslehre. Berlin und Frankfurt am Main, 1963. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1969. Ipsen, J. Staatsorganisationsrecht. 3., neubearb. Aufl. Neuwied; Berlin, 1991. Jellinek, G. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1922. Katz, A. Staatsrecht. Grundkurs im öffentlichen Recht. 10., überarb. Aufl. Heidelberg, 1991. Kelsen, H. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1925. Kliimann, A.-T. Administratiivakti teooria. Tartu, 1932. Kliimann, A.-T. Sisekaitse. Tartu, 1935. Kliimann, A.-T. Haldusprotsess. Tartu, 1937. Kliimann, A.-T. Õiguskord. Tartu, 1939. König, K.; Oertzen, H.-J.; Wagner, F. Öffentliche Verwaltung in der Bundesrepublik Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Tartu, 1939. Laun, R. Allgemeine Staatslehre im Grundriß. 9., Aufl. Schloß Bleckede a.d. Elbe, 1964. 112 Maruste, R. Inimõigused ja ausa õigusemõistmise põhimõtted. Tallinn, 1993. Maruste, R.; Schneider, H
annaabi.ee 
