MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2
2001. aastal jõustunud liiklusseaduse loomisel. See sätestab 0,2 promilli piiri kui juhile keelatud seisundi, jättes lahtiseks küsimuse, millisest alkoholikogusest alates loetakse inimene joobeseisundis olevaks. Praktikas loetakse selleks piiriks siiski joobe meditsiinilist piiri 0,5 promilli, see tähendab kogust, millest alates inimese reaktsioon ja koordinatsioon hakkab häiruma. Kuidas karistatakse roolijoodikuid Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võidakse määrata Haldusõigusrikkumiste seadustiku § 96järgi · rahatrahv, · haldusarest, · või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kriminaalkoodeksi § 204 lõige 3 j (kui on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis) karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani. Miks õnnetused toimuvad?
politseipatrull väikelinnas avaliku korra ja liikluseeskirjade järgimise pistelist kontrolli tegema... Kui...siis...v.p.j.: Kuijuhtitakse mootorsõidukit või maastikusõidukit, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab kehtestatud normatiivi, [D: siissellesthoidumine on] V.p.j.: karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Liitnorm; alternatiivne struktuur: Kui T1 (a või b) või T2 (a või b), siis R kus: 1. T1a on: mootorsõiduki juhtimise eest, mille heitmete saasteainesisaldus ületab kehtestatud normatiivi, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut."; 2. 1. T1b on: mootorsõiduki juhtimise eest, mille tekitatav müra ületab kehtestatud normatiivi, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.">Vahetusubsumptsioon toimub sellele koosseisule! > siis R 3. T2a on: maastikusõiduki juhtimise eest, mille heitmete saasteainesisaldus ületab kehtestatud normatiivi,
surnud nurk. Auto kohustusliku varustuse hulka kuuluvad: · Ohukolmnurk · Käsiapteek · Tõkiskingad · Tulekustuti NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA §219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. §220. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid. Registreerimisele kuuluvad kõik Eestisse alaliseks või ajutiseks kasutamiseks toodud või siin valmistatud ning kasutusele võetavad sõidukid.
toodud kogustes. Tubakatooteid: · 800 sigaretti; · 400 sigarillot; · 200 sigarit; · 1 kg suitsetamistubakat ja · 1 kg närimistubakat. Alkoholi: · kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini; · kuni 110 liitrit õlut; · kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%); · 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%). Mootorikütust Reisija ja tema mootorsõiduki saabumisel Eestisse on lubatud ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel maksuvabalt kaasa tuua mootorikütust: · mis on on mootorsõiduki standardses kütusepaagis (sh veemootorsõiduki standardses kulutankis ja paagis), samas mootorsõidukis tarbimiseks; · lisaks paagis olevale kuni 10 liitrit kütust mootorsõiduki kohta. Toidukaupa Reisija võib EL-i liikmesriikidest tuua toidukaupa isiklikuks tarbimiseks (sealhulgas liha,
summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 21 000 kg. · R4 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 21 000 kg. Igale haagise kategooria tähisele märgitakse lisaks veel täht «a» või «b»: «a» haagiste puhul, mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h; «b» haagiste puhul, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. Juhiloa kategooriad · AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. · A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhil on õigus juhtida vastavalt ka A1-, B1-, C1- või D1-alamkategooria mootorsõidukit. · C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooria autorongi juhtimise õigus lubab juhtida ka BE-kategooria autorongi
nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Liiklusseadus: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isik keda on karistatud rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 204. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamise eest karistatakse taharahviga kuni 100 trahviühikut. § 208. Tehno kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 210
seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B- kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. [2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta. Teooriaõppega alustatakse enne sõidutundide algust või paralleelselt sõidutundidega. On asjatu lootus, et esmase juhtimisõigusega minimaalsed sõidutunnid läbinud autojuht on kohe valmis igas liiklussituatsioonis eksimatult käituma. Selleks on vaja aega ja kogemusi. [3] VIIDATUD ALLIKAD
sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid (2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. (3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. 5. § 37. Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel (2) Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed
Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel.3 Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või ohutust. Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk. Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt väljasõduga kaasneb kokkupõrge puu, seisna või mõne muu väljaspool teed asuva objektiga.4 1 Maanteeamet, ,,Liiklusaasta 2016 kokkuvõte", [ https://www.mnt.ee/sites/default/files/news- related-files/2016_vol_6.pdf] (05.10.2017) 2 Vabariigi Valitus, ,,Eesti Rahvusliku liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025", [https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/liikusohutusprogramm_2016-2025.pdf] (6.10.17) 3
seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. [2] Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. [2] Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B- kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. [2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta. Teooriaõppega alustatakse enne sõidutundide algust või paralleelselt sõidutundidega. [3] Näiteks empiirilise lähenemisena saab filtratsioonimoodulit hinnata terastikulise koostise põhjal Allen Hazeni (1869-1930) poolt koostatud valemiga: [4] K = C * (D10)2 kus: K – filtratsioonimoodul;
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja
veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees. Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis on suletud, mida saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku. Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki või maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes. Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis. Euroopa Liidu õigusaktid 1. Jäätmete raamdirektiiv (75/442/EMÜ)(91/156/EMÜ) Vastu võetud 19. november 2008
vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. Newtoni II seadus SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (Jõud = mass korda kiirendus) Millega jõudu mõõdetakse? Jõudu mõõdetakse ühikutes: Amper, kilovatt, njuuton, düün, kilopond, naeljõud, sthene, kip. Need ühikud iseloomustavad mootorsõiduki võimekust ja elektriliste seadmete võimekust. Illustreerivad pildid Allikad http:// ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/11/teh_meh_pohialus ed/jud.html http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud Tänan tähelepanu eest!
Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO-sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20. märtsil 1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokkulepe. Selle järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide territooriumil) liiklusohutuse, aga ka keskkonna saastamist mõjutava sõidukivarustuse ja -osade kohta käivaid nõudeid. Eesti ühines kõnealuse lepinguga 18.01.1995, president kuulutas sellekohase seaduse välja 06.02.1995 oma otsusega nr 479. Mootorsõidukite heitgaaside saasteainesisaldust reguleerivad selle ÜRO raamkokkuleppe
Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse objekt on sõiduki valdaja (tavaliselt sõiduki juhi) tsiviilvastutus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule, st kindlustusandja täidab kindlustatu (sõiduki valdaja) asemel kohustuse hüvitada liikluskahju, mille kindlustatu on tekitanud kolmandale isikule (kannatanule) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
-kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille
-kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+) -mootorsõiduki suhtes, mis ei osale liikluses, kuid on registreeritud liiklusregistris; (+) 7. isik, kellele kuulub mootorsõiduk, mille suhtes ei ole sõlmitud lepingut, peab: -sõlmima liikluskindlustuse lepingu; (+) -tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolmekordse kindlustusmakse aja eest, mille
Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld. Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pliit) Autogaas Gaasi kasutatakse ka autode puhul. Lihtsamalt öeldes on Autogaas „tõlge“, mida me kasutame LPG (liquid petroleum gas) kohta – mootorsõiduki kütus. Autogaasil on kõik samad omadused kui kodumajapidamiste kütmisel ja kaubanduslikul otstarbel kasutataval gaasil. Kuid kui autogaasi kasutatakse sõidukites, kaasneb sellega muljetavaldav kokkuhoid bensiinimootorites ja tubli efektiivsuse kasv diiselmootorites (ca 30%). Tavaliselt kasutatakse autogaasi kahesüsteemsel mootoril ehk siis on võimalik sõita nii autogaasi kui ka bensiiniga. Sõidukid on varustatud nii bensiini kui ka autogaasi (LPG) mahutitega
siis kuni 60% abikõlblikest kuludest Seltsingule kuni 100 % toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, lubatud ainult teadmussiirde projekt Teadmussiirde projekti elluviimiseks toetus kuni 90 % toetava tegevuse abikõlblikest kuludest Mootorsõiduki ja maastikusõiduki ostmiseks ja liisimiseks toetus ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele kuni 30 % investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest
Wolf-Rüdiger Nickel ICADTS (International Council on Alcholol, Drugs and Traffic Safety), President Wolfgang Schubert DGVP (Deutche Gesellschaft für Verkehrspsychologie), President, Prof. Dr. Rer. Nat. 5 1. Mõisted Antud töös on kasutatud järgmiseid mõisteid: Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine (Liiklusseadus, 2011). Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab politseiasutus või Maanteeamet. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui: 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud; 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Nimetatud juhtudel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval.
rööpast, liiklusmärgi "Peatu ja anna teed" olemasolu korral aga selle ees. RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteeülesõidukoha piir: RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteeülesõidukohta tohib ületada ainult raudteeomaniku (-valdaja) loal: · Kui sõiduki (autorongi) laius koormaga või ilma on üle 5m · Kui kõrgus koormaga või ilma on üle 4,5m · Kui pikkus koormaga või ilma on üle 24m · Kui mootorsõiduki valmistajakiirus on alla 8 km/h · Roomiksõidukiga Liikleja peab ületama raudtee viivituseta. Hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma selle juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärku: Tehes käega ringikujulisi liigutusi
· Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur; Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või...
Mina abipolitseinikuna Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu küll politsei koosseisu, aga käib vabatahtlikult abistamas. Abipolitseiniku seadus võeti vastu 20. aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise üksus...
Tehase poolt on lubatud: 9000kg Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass(Määrus nr 42) [4] Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) 25 635(haagise tegelik mass tagasildadele) = 10 000 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 10 000(haagise koormus vedukile) = 18 365 kg Veduki lubatud täismass on 26 500 kg Esisillale 1/3 18 365 / 3 = 6121 kg (lubatud 7500kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Tagasillale 2/3 6121 x 2= 12 242 kg (lubatud 19000kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Teljekoormused on määrusele nr42. lubatud piirides. Leian, mitu korda tuleb koormat vedada: 270000kg(veetav koorem kokku) / 29 985kg(koorma kaal)= 9 koormat tuleb vedada. 6. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU (NIMETAGE 5 TEGEVUST). 1. Võimalikult täpne ja läbimõeldud marsruut. 2
Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesid utoopiaga. Skulptuur ,,Motokross", mille valmistas Albert Eskel 1966. Aastal, on tehtud raudplekist ning näeb üpriski kohmakas välja, ilmeselt materjali vähese paindlikkuse tõttu. Töö iseenesest on huvitav ja pilkupüüdev ning oli minu arust üks paremaid sealsetest väljapanekutest. See kujutab kaherattalise mootorsõiduki seljas istuvat inimkuju ning on üpriski nurgeline. Veel jäi silma kunstnik nimega Olev Subbi. ,,Viisikmaal" koosneb viiest tööst ning on seega üpriski suuremõõtmeline ning silmapaistev. Kasutatud on erksaid toone ning maali keskmes on kujutatud kaunist naist. Teine tema töö kannab nime ,,Mees valge hobusega", kus ta kujutab sinises mundris nägusat noormeest, kes istub valge hobuse seljas. Maalil on näha ainult hobuse pea ja ülemine pool mehest.
1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; 2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta; 3) sõiduki registreerimistunnistuse; 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. §71. Juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. §72. Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. §73. Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistust või muud tema volitusi tõendavat dokumenti ja teha sellelt vajalikke märkmeid. JUHI ÜLDKOHUSTUSED §74. Mootorsõiduki ja trammi juht peab tundma esmaabivõtteid, abistama liiklusõnnetuses
vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: -Lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu
3. Mootorsõidukimaks 3.1. Üldiseloomustus Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad või neid mootorsõidukeid kasutavad maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavad füüsilised ja asuvad juriidilised isikud. Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksja, kui ta kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Maksumäära kehtestab volikogu diferentseerituna sõiduki registrimassi, lubatud teljekoormuse või mootori võimsuse järgi.(...) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30. juunit registreeritud mootorsõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50% aastamaksu määrast. Mootorsõiduki võõrandamise korral on mootorsõidukimaksu tasunud
nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
(2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471; 88, 589). Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §4. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. (4) Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart antakse riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamiseks
küljepikkust. Ohtlik veos Tunnusmärk on musta äärisega oranz ristkülik laiusega 400 mm ja kõrgusega vähemalt 300 mm. Tunnusmärgil on must vahevööt ja mustad numbrid. Äärise, vahevöödi ja numbrite laius on 15 mm, numbrite kõrgus 100 mm. Ülemised numbrid kujutavad endast ohu, alumised ohtliku aine tunnust. Mitme erineva ohtliku aine veol võivad vahevööt ja numbrid puududa. Pikk- või raskeveos Mootorsõiduki tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega (1130...2300)×140 mm, milles on vaheldumisi 45° all 100 mm laiused punased fluorestseerivad ja kollased helkivad kaldvöödid. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Pikk- või raskeveos Haagise ja autorongi tunnusmärk on punase fluorestseeriva äärisega
senini pole see nähtavat edu toonud. Tuleb kurvastusega nentida, et inimeste rahakoti tühjenemine, ei suuda neile mõistust pähe tuua. Kahjuks saavad inimesed on teo ekslikkusest aru alles siis, kui auto on sõidetud rusudeks või keegi on hukkunud. Nii jääbki ainult loota, et ühel päeval hakkavad inimesed mõtlema oma peaga. Siiski pole ainus mure alkoholi liigtarbimine ja valed sõiduvõtted. Üsna tõsiselt annab tunda ka inimeste ülbus mootorsõiduki roolis. See on liikluses teine väga tõsiselt võetav oht. Inimesed kipuvad enda võimeid üle hindama ja valima sõidukiirust, mis on neile liig. Selline see Eesti inimene juba on, enesekeskne ja egoistlik. Kannatamatus sunnib ristmikel autode vahele ohtlikult põikama, uhkus ei luba kellelegi teed anda ja sellist teguviisi karistab paratamatult varem või hiljem õnnetus. Mulle tundub, et rahvas unustab ära, mis eesmärkidel sai auto kunagi loodud.
· Juhi all mõistetakse isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat Õppesõidu ajal õpilane ei ole juht. Ta peab õppima sõiduõpetaja või juhendaja juuresolekul. Sõiduõpetaja on erikoolituse läbinud isik, kellel on vastav tunnistus, mis lubab tal töötada sõiduõpetajana autokoolide juures. Juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat ja selle aja jooksul ei ole teda karistatud joobes juhtimise eest ning viimase kolme aasta jooksul ei ole temalt juhilubade kehtivust peatatud ega neid ära võetud LE rikkumiste eest.. Tal tuleb esitada ARK büroole avaldus ning tal on võimalik saada tunnistus üheaastase kehtivusajaga. Juhendataval peab kaasas olema koolituskursuse õpingukaart. TERMINID
Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus. Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri: (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa kinnitatud ärakiri) on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga sõidukit
rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti. (2) Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust korraldada rahvusvahelist autovedu oma kulul. (4) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone
· Tulud maksudest tulumaks, maamaks millest osa jääb kohaliku eelarve käsutusse. · Lisaks kohalikud maksud. · Lisaks laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, teenused jne. Täiendatakse riigieelarvest ehituseks, remondiks, õpetajate, arstide palkadeks, jne · 1994. aastal kehtestas riigikogu kohalike maksude seadusega 9 kohalikku maksu. Praeguseks on järele jäänud 7: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks. Kõige rohkem on kohalikud omavalitsused kehtestanud reklaamimaksu ning teede- ja tänavate sulgemise maksu. · Kohalike omavalitsuste olulisemateks kuluallikateks on haridus (õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad), kommunaalmajandus (hoonete ja teede remont ning uute hoonete ehitus), kultuur (kultuurimajad, raamatukogud) , sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne.
rakendamine ei ole nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Eeskuju tasub võtta riikidelt, kes on kõrgest alkoholitarbimisest vabanenud. EKI 2011 andmetel Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest, keda ei õnnestu meedikutel päästa. Sama uuringu põhjal on peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest alkoholijoobes. Suurt rolli mängib siinkohal ka tulesurm ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Kui näiteks Sveitsis ning paljudes teistes riikides on väike promill lubatud, leian, et Eestis ei läheks ka selline väike vere alkoholisisaldus autoroolis läbi ning tekitaks liialt stressi nii meedikutele, autojuhtidele, politseinikele kui ka tavakodanikele. Alkoholi tarbimise vähendamisega saab hakkama vaid riik koostöös rahva, eelkõige lapsevanematega. Kasutusele tuleks võtta mitmeid turvameetmeid ning
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Navigatsiooniseadmed peaksid olema paigutatud nii,et need oleks juhile nähtavad, et mitte piirata tema vaatevälja. Tavalised tähelepanu häirijad on söömine, suitsetamine ning raadio sõrmitsemine. Tähelepanu häirimise vältimiseks tuleks oma tegevust paremini organiseerida. Söömine, suitsetamine ja helistamine peaksid olema tehtud enne sõitma hakkamist. Kui sõidu ajal on vaja vastata kõnele, tuleks võimaluse korral peatuda vältimaks õnnetusi. 1 Juhiluba Sõidukijuhil peab olema mootorsõiduki juhtimiseks olema juhiluba, mis tõendab juhtimisõigust. Juhiluba ja juhtimisõigus antakse Eestis elavale kondanikule, kes viibib Eestis vähemalt 185päeva, registreerinud rahvastikuregistris oma elukoha, omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni ning kelle vanus ja terviseseisund vastab nõuetele. 2 Juhiluba on Euroopa Liidus ühtne. EL on kehtestanud ühtse juhiloamudeli ning juhilubade saamiseks vajalikud miinimumnõuded. Alates 19
Maamaks Raskveveoki maks Hasartmängumaks Tollimaks Töötuskindlustus ja kogumispension – Kindlustused, mis on kohustuslikud ja deklareeritakse MTA-le üksikisik 2%, ettevõte 1% Kohalikud maksud – kehtetab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses oleva valiku põhal Võimalikud maksud Müügimaks Paadimaks Reklaamimaks Parkimistasu Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõiduki maks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Riigi eelarve Eelarve mõiste – riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. Eelarve kujunemine – aprill-september valitsuses (ministeeriumid), oktoober-detsember riigikogus Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16%
seoses. Reisimistele võid kaasa võtta oma lemmiklooma, aga ta peab olema vaktsineeritud. Igal pool sadamates on kiiremad võimalused piiri ületamiseks EL kodanikule. Reisidele kaasnevad väga head tingimused EL poolt. Euroopa Liiduga ühinemisel saad sa minna elama teistesse riikidesse. Teises riigis on sul luba kandideerida või valida nagu sama riigi kodanikel. Pead maksma makse edasi nagu vanasti. Uude riiki minnes pead sa oma mootorsõiduki ära registreerima. Edasi on sul võimalus saada samadel tingimustel tööd kui selle riigi kodanikud. Sinu suhtes kehtivad samad töötingimused vabastuste, töötasu ja tervisehoiu kohta. Sa ei pea täitma mingeid tingimusi lisaks nendele, mis kehtivad antud riigi kodanike suhtes. EL annab sulle võimaluse ükskõik mis riigis töötada, aga osad töökohad nõuavad mõeldud ametite puhul diplomeid, ametinimetusi või tunnustusi. Põhjuseks on koolituskursuste ja
Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud kooli- tuse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Eriveost saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervi- senõuetele Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene polit- seiametnikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse reguleerimine Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimis- vajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveose saatmine,
tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. (25) Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. (26) Mootorratta all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 külghaagisega või külghaagiseta kaherattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h. (27) Mootorsõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat sõidukit. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. (28) Mopeedi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 kahe- või kolmerattalist sõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
nooruspõlv möödus nii ilusalt nagu nad vähemalt väidavad. See, et pensionärid tänapäeval sellist lollust suust välja ajavad nooruse kohta on lihtsalt kas igavus või on neil mõnigat sorti tabletid jäänud hommikul võtmata. Ise olid nad samas vanuses täpselt samasugused ning võibolla et isegi veel hullemad, sest tänapäeval liigub info kiiresti ning iga väiksema asja kohta tehakse meedias palju kära, et küll mingi nooruk istus joobes peaga mootorsõiduki rooli või mida iganes, aga ma võin ilma kahtluseta väita, et umbes 40 aastat tagasi oli täpselt samasugune olukord, kui külapoisid tahtsid minna tüdrukuid tooma oma Jawaga ning lenksu taha istuti ka ,,kergelt" napsise peaga. Ainus vahe on selles, et sellisel ajal ei tehtud palju kära iga väiksema rikkumise kohta. Kuid tänapäeval on kohe kõigil teada, et kui istuda auto rooli juuatäis peaga. Ning see annab turul toimuvale vanurite mokalaadale õiguse vanduda nooruse
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
