Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Kaitse hädaseisund - ähvardava ohu tõrjumiseks kahjustatakse ohuallikat (nt põleva kuuri lammutamine tule leviku peatamiseks) 2. Ründe hädaseisund- olukord, kus tekkinud on oht kellegi õigushüvele (elu, tervis, omand) ja selle ohu kõrvaldamiseks kahjustatakse teise isiku asja eesmärgiga oht neutraliseerida (nt põleva elumaja juurde pääsemiseks tuleb lõhkuda naabri kuur Õiguslikud tagajärjed Hädaseisundis tekitatud kahju ei pea hüvitama kui tegemist on õiguspärase kahju tekitamisega.
Kaitseala – inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus-ja kultuuriobjekte, taime seene ja loomaliike, kooslusi, ökoküsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust 180. Rahvuspark – suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte.
Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu.
Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.
Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt.
Kaitse funktsioon - hoiab ära traum, kaitseb põrutuste eest ja veelinnud ei saa märjaks kui nad sukelduvad. Lahusti funktsioon • Veres olevad lpoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse organismi kudedesse D vitamiini • Kiire diiedi korral vabanevad mürkained organismi.
Kaitseala on loodud piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormidega maastiku, inimtegevusest vähemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks.
Kaitseala valitseja - Alates 10.05.2005 jõustunud “Looduskaitseseaduse” alusel on mõiste “kaitseala valitseja” sätestatud § 21 lõikes 2, mille kohaselt kaitseala valitseja on riigiasutus või keskkonnateenistus, kellele on looduskaitseseadusega määratud korras antud valitsemise volitus.
Kaitseala – inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja /või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust.
Kaitseala – määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti a) Esemeline – põhiõiguste kandja tegevus või seisund, mida konkreetne põhiõigusnorm hõlmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu b) Isikuline – tähistab isikute ringi, keda põhiõigus kaitseb
Kaitse eesmärgid on panga ümbruskonna säilitamine, hooldamine ja uurimine.
Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees.
Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealad jagunevad omakorda vööndideks, milleks on loodusreseraat, sihtka itsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega
Kaitse roll - kasutatakse võõrorgaanika lagundamiseks. Vesinik H, vesiniksidemed on biomolekulide struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Mida rohkem on ühendites vesinikku, seda suurem on energeetiline väärtus- lipiidid.
Kaitseala 38 - st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge), Viira veskimüür (16,5 m kõrge), Sõjatare, Kalmate müür (15,1 m kõrge) ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala
Kaitseala on riivatud? Mis asi on see kaitseala riive või põhiõiguse riive, on siiamaani vaieldav ja ebaselge. Üldise definitsiooni kohaselt on põhiõiguste riived kõik põhiõigusliku kaitsehüve ebasoodsad riigipoolsed mõjutused.
Kaitseala 38 - st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge),Viira veskimüür (16,5 m), Sõjatare, Kalmate müür ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Referaadis vaadeldav lõik on ligikaudu 2,5 km pikkune.
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Kaitseala on loodud 1994.a. rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid.
Kaitse uv - kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus Plussid Miinused Purustav toime Vananemine
Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik.
Kaitseala pindala on 10 ha. KEK, jõustus 2003 õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse.
Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m.
Kaitse müüt - meeste kaitsja roll ei ole põhjendatud, kui vaadata sõja tagajärgi ( kõige enam kannatavad naised ja lapsed, sest nemad põgenevad jne) Roheline teooria- (kaks haru) Õigus ja jätkusuutlikus on oluline.
Kaitse eraldus - Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata.
Kait - seliit on kaitsejõudude osa, Kaitsemi- nisteeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutus- tega tegelev riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseala pindala on 36 886 ha. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski
Kaitseala pindala on 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku.
Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega
Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga.
Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist. Juttselg-kärnkonna e. kõre seire on siiani toimunud Kumari saarel ja on osa riiklikust keskkonnaseire kahepaiksete seirest.
Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada.
Kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda.
Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa. Veestik
Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi
Kaitse kinnastes - ja korduvatele löökidele, võivad saabastes, värina põhjustada tervisehäireid summutajana akrüül PC täisnimetus Kuna polüakrüülnitriilkiud.
Kaitseala pindala on 5868,6 ha. ( http://loodus.keskkonnainfo.ee... ). Ramsari alaks on Sookuninga looduskiatseala alates 3. veebruarist 2006 (http://www.ramsar.org... ).
Kaitse tagajärjed – kaitse ulatuse üle oli kohtuasi, kus Gorgonzola juustu tootev kontsern kaebas kohtusse Cambozola juustu valmistaja, kuna nimed kõlavad sarnaselt.
Kaitseala kaitse - eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse.
Kaitseala piires on Piusa madalaveeline, keskmiselt kümme meetrit lai, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur – 70 meetrit.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõukohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustakse loodust.
Kaitse ülesanneteks on iseseisva demokraatliku riigi kodaniku mentaliteedi kujundamine, kodanike kaitsetahte edendamine ja alalhoidmine kriisi- või sõjaajal.
Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts.
Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järveaheliku ja Piiriojaga, süda- Paganamaa, uhtorud, Tseamägi ja Trumbipalo mägi.
Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad.
Kaitsealad - maaalad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi.
Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku.
Kaitseala - maa-ala, millele rakenduvad looduskaitselasedpiirangud,jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik.
Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele.
Kaitseala kogupindala on 2651 ha. Nohipalu ja Vinso sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirjaga keelatud inimestel viibida 1. veebruarist kuni 31. maini.
Kaitse eesmärki on kõige kergem saavutada kaitsealale piirangute kehtestamisega, mis keelab vastavalt vajadusele majandus- või inimtegevuse.
Kaitseala maa - ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kareda ja Murumäe sihtkaitsevööndiks.
Kaitseala maa - ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Piusa koobastiku sihtkaitsevööndisse.
Kaitseala pindala on 720 ha . Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit.
Kaitse ühing on mittetulunduslik ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a. eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine.
Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal.
Kaitse funktsioon - Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse.
Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga.
Kaitseala põhieesmärk on Nigula soostiku ja sellega piirnevate koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse.
Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt.
Kaitesemehhanismid - alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt.
Kaitseala - metsade, taimeliikide, rabade, linnuliikide, geoloogiliste nähtuste ja tervisemuda kaitseks.
Kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953.
Kaitseabinõud on elu loomulikuks osaks ja vahetevahel kasutades aitavad nad inimesel hakkama saada.
Kaitseala pindala on 6619,5 ha, geograafilised koordinaadid on 58° 39′ 33″ N, 23° 56′ 54″ E
Kaitse nõue on suunatud omandi mõne elemendi taastamisele ja vajadusel omandi tunnustamisele.
Kaitseala ülesandeks on ka põhjavee kaitse ja Meenikunno raba kui haruldase Lõuna-Eesti raba kaitse.
Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...).
Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud.
Kaitseala pindala on 10 300 ha. Karula rahvuspark hõlmab enda alla vaid osa Lüllemäe külast.
Kaitsealad - Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK)
Kaitse realiseerimine - st seda kuidas seda kaitseviisi, kaitse abinõud, tegelikult ellu viiakse.
Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri.
Kaitseala - määrab kindlaks põhiõigusliku kaitseeseme ja õigustatud subjekti.
Kaitsa on vaja ka loomade ja isendite elupaika ( liigikaitse,elupaiga kaitse )
Kaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks.
Kaitseala pindala on 12 891 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku.
Kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping.
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud.
Kaitseala on tsoneeritud tervikuna üheks sihtkaitsevööndiks.
Kaitsasarnast kalapüünist on tuntud mitmel pool Venemaal, Soomes, Ukrainas ja
Kaitse ülesanne on katkestada vooluring kindla voolutugevuse korral
Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega
Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas.
Kaitseala - kaitsealune territoorium laiemas mõttes
Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu.
Kaitseala on loodud 1959. aastal panga kaitseks.
Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks.
Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit.
Kaitse rakendub - kui vooluringis on lühis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kaitseained –  kantakse eelnevalt puhastatud kuivale pinnale ja  jätavad sellele kaitsva kihi, mis eemaldatakse enne uue kaitseaine 



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun