Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vahelduvvool (1)

1 HALB
Punktid
Vahelduvvool - kui laengukandjate võnukimine.
Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f – on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms.
Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i).
Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im).
Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.( konstantne )
Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt).
Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks.
Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist.
Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes.
Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge.
Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides.
Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti.
Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid.
Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti.
Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe).
Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks.
Voolutugevus- on suurem ,mida suurem on potentsiaalide erinevus e. Pinge.
.Elektriseadmetes kasut: Kaitsmeid ,mis paigaldatakse faasijuhtmetele.
Sulavkaitse - lihtsamat liiki kaitse(traaditykk,mis sulab yles ning katkeb)
Bimetallkaitse - e automaatkork.,koosneb 2st joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis suure voolu korral soojeneb, kõverdub ja ühenduse katkestab.
Kaitse rakendub -kui vooluringis on lühis.
Faasjuhtme ühendus nulljuhtmega ,mille takitstus on väiksem tarviti omast. Väikese takistusega kaasnev suur voolutugevus (Ohmi).
Voolutugevuse- hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvavoolu korral ajast t kujul i=im cos wt/ i= im sin wt.
Generaator –on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit).
Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest.
Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu.
Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust..
Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel.
Trafo koosenb primaar – ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul.
Elektrienergi ülekandel rakendatakse trafosid.
Elektrivoolu töö valem- A= I U t.
Vahelduvvool #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisukas A. Õppematerjali autor
hästi lahti seletatud mõisted.

Sarnased õppematerjalid

Elektromagnetism
18
doc

Elektromagnetism

El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

.............................................................................................................. 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2

Füüsikaline maailmapilt



Kommentaarid (1)

hyper7 profiilipilt
hyper7: mõistete seletused liialt lühikesed.

ei soovita
19:18 17-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun