Referaat Enesekehtestamine (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
ENESEKEHTESTAMINE
Referaat
Õppejõud:
Mõdriku
2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
ENESEKEHTESTAMINE 4
1.2 Alistuv käitumine 4
1.3 Agressiivne käitumine 6
1.4 Kehtestav käitumine 7
1.5 Kehtestamisoskus on arendatav 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Valisin teema „ Enesekehtestamine“ isiklikust huvist antud teema vastu. Inimesele on tähtis osata kehtestada ennast erinevates olukordades . Ma ise olen inimene, kes ei suuda ennast igas olukorras kehtestada. Sellepärast tegingi töö sellisel teemal, millest mul endal tulevikus abi võib olla. Enne selle töö tegemist polnud ma mõelnud enesekehtestamise peale ja kui erinevalt inimesed seda tegelikult kasutavad või näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul.
Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada.
Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada.
Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid.

ENESEKEHTESTAMINE

1.1 Kehtestamise olemusest
Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu .
Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist ( Krips 2003)
Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav , alluv ja konflikte vältiv; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav – endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137)

1.2 Alistuv käitumine

Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi.
Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot , siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003)
Mitteverbaalsed tunnused:

• Õlakehitused
  
• Pilkkontakti vältimine
  
• Vaikne hääl
  

Verbaalsed tunnused:

• Kahtlev kõnemaneer
  
• Segane eneseväljendus
  
• Enda ärakasutamise pakkumine
  
• Avaliku konflikti vältimine
  

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
On aga inimesi, kes sõltuvad teiste inimeste soovidest ja nõudmistest sedavõrd, et ei ole oma käitumises enam piisavalt iseseisvad. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist.
Alistuv inimene, kes elab ainult teiste elu ja tahaks ka oma huvide ja vajaduste eest seista, ise enamasti ei usu, et ta on selleks võimeline. Niisugune vastuolu oma vajaduste ja soovide ning näiva võimatuse vahel neid soove, vajadusi rahuldada, tekitab sageli negatiivseid emotsioone ja emotsionaalseid seisundeid. Alistuvaid, passiivseid inimesi, kes annavad järele teiste soovidele ning teevad seda, mis teistele meeldib, nimetatakse aga ka sageli heaks inimeseks . Tajudes, et alistuva käitumisega on võimalik saada tunnustust, võib inimene püüdagi käituda vastavalt, andmata endale aru, et selline kiitus tunnustab alistuvust (Krips 2003)

1.3 Agressiivne käitumine

Agressiivne käitumine on toimimisviis, kus kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tavaelus peetakse agressiivseks sellist käitumist, mis kujutab endast kas füüsilist vägivalda või sõimu, karjumist, teiste alandamist jms. Peale eelpool nimetatute saab aga pidada agressiivseks ka niisugust käitumisviisi, kus rahulikult käitudes ja naeratades tehakse teistele liiga ja rikutakse teise õigusi. See tähendab, et agressiivsust ei määra mitte niivõrd väljendusviis kuivõrd käitumisviis.
Agressiivselt käituv inimene:

• Oma arvamust esitab faktina
  
• Kasutab kõnes ähvardusi
  
• Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline
  
• Taotleb viimase sõna õigust vestluses , mis on talle tähtsad.
  
• Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused
  
• Süüdistab
  

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus.
Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus , mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks.
Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada .
Konformne agressiivsus – tähendab erinevaid agressiivse käitumise viise, mis ei ole tingitud käituja soovist, vaid käsust nii toimida ( kas juhi otsene käsk või grupiliikmete väljendatud soov). Näiteks noorte kamba liige võib lüüa süütut möödakäijat kuulekusest kamba pealikule.
Kuritahtlik agressiivsus – teistele tahtlik liigategemine, millega kaasneb sageli rahulolutunne (nt sadist naudib teiste valu). Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne ja ettekavatsetud. Ettekavatsetud agressiivne käitumine võib olla põhjustatud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtest või soovist vägivallast rahuldust saada.
Agressiivne käitumine kujutab endast sagedast sundi teiste suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimestevahelistes suhetes. Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003)

1.4 Kehtestav käitumine

Kehtestava käitumisega inimene:

• Toetub faktidele
  
• On teadlik oma ja teise tunnetest
  
• Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega
  

( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )
Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt , kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate – alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav.
Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav? Kas see eesmärk on arukas? Kas sul üldse on õigust sellist asja oodata? Näiteks kui arukas on: „ Ma soovin, et ta ei hilineks enam kunagi.“
Tuleks mõelda, kuivõrd on tegemist sooviga muuta teise inimese isiksust. Sellist soovi endas avastades tuleks see kindlasti kõrvale jätta ja mõelda, mis teise inimese käitumises sinu huvisid riivab. See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid.
Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003)

1.5 Kehtestamisoskus on arendatav

Kahtlemata on olukordi , kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest.
Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus , enesehinnang , teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.
Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust.
Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.
Inimesed edastavad suhtlemises kolme liiki sõnumeid:

Täissõnumis on esitatud kõik neli kategooriat ja see on kehtestav sõnum.

Osalises sõnumis on osa kategooriaid välja jäetud: tundepurse, millega ei kaasne selgitust, hinnangud , millega ei kaasne tundeid jne.

Risustatud sõnum on stressivaba õhkkonna kõige suurem mürgitaja.
Väljendatakse soove, millele üksnes vihjatakse, kõik kategooriad on olemas kuid varjatud kujul.
Konflikti ehk erimeelsuste käsitlemise viiest stiilist sisaldab kehtestavat käitumist koostöö, alistuvus ilmneb vältimises ja kohandumises, agressiivsus on võistlemises ehk läbisurumises, kompromiss jääb kõigi nende vahele.
Enamasti on meil suheldes ikka tegemist kas suuremate või väiksemate erimeelsustega juhul kui me neid salajasel kokkuleppel lihtsalt ei eira . See on igapäevaelu ja miks mitte püüda astuda mõned sammud stressivabama töö ja kodukeskkonna suunas, parema elukvaliteedi suunas läbi kehtestamisoskuste parendamise ( http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html )

KOKKUVÕTE

Alguses, kui ma enesekehtestamise kohta üldse uurima hakkasin, ei olnud mul aimugi, et enesekehtestamise oskus on nii oluline inimese elus. See on oluline oskus inimese igapäevases elus. Kui inimesed oskavad end teisele inimesele hästi selgeks teha, siis see näitab, et inimene oskab hoida eneseväärikust.
Sain ülevaate enesekehtestamise olemusest ning sain teada, et kehtestamisoskust on võimalik arendada. Eelkõige, et kehtestamisoskus oleks hea, peab inimesel olema selge eneseväljendusoskus.
Huvitav oli teha seda tööd, kuna teema on tänapäeval väga aktuaalne ja inimesi huvitab üha rohkem iseenda sisemaailm ja seal toimuvad protsessid.
Ma arvan, et ma ise sain selle uurimusega palju huvitavaid teadmisi enesekehtestamisest ning sellest, kuidas inimesed ennast erinevates olukordades kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi .

KASUTATUD KIRJANDUS

Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html