Referaat - Matsalu rahvuspark (0)

REFERAAT
MATSALU RAHVUSPARK
SISUKORD
1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3
2. Kaitsekord lk 4
3. Uuringud ja seire lk 5
3.1. Linnustuku seire
3.2 Muu seire
4. Loodus lk 6
4.1 Matsalu erilisus
4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu
5. Kultuuripärand lk 6
5.1 Kooslused
6. Rõngastuskeskus lk 8
7.Kasuttud kirjandus lk 9
MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS
Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik.
2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). 
Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud , roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid.
Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.
KAITSEKORD
Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks.
Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud.
Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada).
Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata.
UURINGUD JA SEIRE
Linnustiku seire
Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha , rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Mitmed pardiliigid kogunevad siia ka arvukalt sulgima. Lindude pesitsuspaigana omas Matsalu varem vaid põhiliselt kohalikku tähtsust, looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud.
Linnustikuseire eesmärgid:

• Teha kindlaks kui palju meil linde on ja kus nad asuvad;
  
• Arvukuse muutumise korral leida muutumise võimalikud põhjused;
  
• Paiknemise muutumisel on vaja teada, mis seda on põhjustanud;
  
• Seiretulemuste põhjal teha ettepanekud alade hooldamiseks ja häirefaktorite kõrvaldamiseks.
  

Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi vajalikud iga-aastased loendused. Aastati mõjutavad lindude rändeaegset arvukust enamasti ilmastiku- ja veeolud, talvitumisolud jm. meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee- ja rannikulinnud ning nendele sobivad veealad ei muutu kuigi kiiresti ning on praeguste keeldudega piisavalt kaitstud. Väike häirimine rändeajal ei ole ka hull, sest Matsalu on suur ja linnud leiavad endale alati mõne rahuliku koha peatumiseks. Iga-aastaselt tuleb jälgida vaid väike-laukhane, kelle arvukus Euroopas on väga väikeseks jäänud.
Pesitsusaegsed loendused on palju töömahukamad ja on kokku surutud kindlasse lühikesse ajavahemikku. Pesitsusbiotoobis toimunud muutused kajastuvad lindude arvukuses. Harva märkab seda kohe, enamasti toimuvad muutused mõne aasta pärast, mõne mõjuri kahju võib selguda alles aastakümne pärast.
Seire strateegia:
1. Põhjalik lindude rändeaegse arvukuse loendus kolmel järjestikusel aastal üks kord kümnendis.
2. Haudelinnustiku loendused kolmeaastaste tsüklitena Matsalu looduskaitseala eri osades ja eri biotoopides.
3. Roostikus piisab ühest (kahe)kolme-aastasest loendustsüklist kümnendis.
4. Pesitsevate valge-toonekurgede ja hallhaigrute iga-aastane loendus.
Lepingulised seiretööd:
5. Matsalu looduskaitseala valitseda olevatel soodel ja rabadel 1 loendus iga kümne aasta tagant.
6. Väike-laukhane seire igal aastal nii kevad- kui sügisrände ajal.
Kõik loendused viiakse läbi juba alates 1958. aastast kasutusel olnud metoodikaga, et andmed oleksid läbi aegade omavahel võrreldavad.
Tähtsamad tulemused:
Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele Linnudirektiivi I lisa lindudele nagu hüüp (35 paari), roo-loorkull (33 paari), täpikhuik (150-190 paari), rukkirääk (300-330 paari), niidurüdi (250-300 paari), tutkas (5-10 paari), rohunepp (60-80 paari) ja väiketiir (60-65 paari). Kõige tähtsamaks või vähemasti väga oluliseks pesitsusalaks on Matsalu niidud aga enamusele eesti lagerannikute ja luhtade asukatele . Rändepeatuse teeb siinsetes vetes kuni 40 000 punapea -varti, 38 500 viuparti, 31 000 merivarti, 25 000 tuttvarti, 22 000 sõtkast ja 17 000 lauku. Rannaniitudel ja madalas rannikumeres peatuvad valgepõsk-lagled (41 000 lindu ), hallhaned (kuni 12 000 sügisel) ja sookured (üle 10 000 sügisel). Ülejäänud partide ja hanede ning kõigi luigeliikide arvukus jääb enamasti alla kümne tuhande. Kurvitsatest on kevadise läbirände ajal arvukamad tutkas, mudatilder ja kiivitaja . Viimane neist on arvukas ka sügisesel rändeperioodil.
Muu seire
Matsalu rahvuspargi administratsiooni poolt või koostöös uurimisasutustega teostatavad seireprogrammid:
1. Vee kvaliteet
Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid. Andmete põhjal on valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt.
2. Taimestik
Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi.
3. Kalad
Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt.
4. Kahepaiksed
Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist. Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist. Juttselg-kärnkonna e. kõre seire on siiani toimunud Kumari saarel ja on osa riiklikust keskkonnaseire kahepaiksete seirest. Kõre seirealadeks tuleb võtta ka taasasustamisalad, eeskätt Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal.
5.Imetajad
Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu
niidud, metsad , puisniidud, põllud ja elamud . Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993. aastast alates nii suvise kui talvise loendusena. Peale selle uuritakse haruldase liigi - tiigilendlase arvukust. Kaitseala saab andmeid kasutada inimeste informeerimiseks nahkhiirte elutingimusi kahjustavatest tegevustest. Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates. On täheldatud kopra arvukuse kiiret tõusu. Jahiulukite seire toimub talvise jälgede loendamise teel. Seirega alustati 2003. aasta talvel ja seda koordineerib Läänemaa Keskkonnateenistus.
LOODUS
Matsalu erilisus
Matsalu rahvuspargis on registreeritud kokku üle 270 linnuliiki.
1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistatud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24h jooksul 128 erinevat linnuliiki.
Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde - Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel.
Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid.
Matsalu kultuurmaastike tekkelugu
Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Eriti mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad. Siia on inimesed rajanud oma kodud , kasutades peamiselt kohalikku materjali: puitu, maakivi , paasi, pilliroogu, aga toonud ehituspalki ka kaugematest metsadest nii mandrilt kui Muhumaaltki.
KULTUURPÄRAND
Kooslused

Puistud ja puisniidud

Ligikaudu 4500 hektaril levinud puistutest on kõige iseloomulikumad märjad ja liigniisked lehtmetsad ning puisniidud. Varasematest puisniidualadest annavad tunnistust mõned säilinud lagendikud ning noore metsa sees kasvavad üksikud põlispuud, enamasti tammed . Puisniite on säilinud ligikaudu 50 ha. Metsade linnustik on rikkalik, pesitsevate liikide arv küündib peaaegu sajani, kõrge on asustustihedus . Erakordselt liigirikas on aga puisniitude taimestik, Allika puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas , sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele.

Luht

Matsalu Rahvuspargi kõige idapoolsema osa moodustab Kasari jõe alamjooksu luht (ligemale 4000 hektarit), mis on üks Euroopa suuremaid säilinud lageluhtasid. Luht nagu teisedki poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast
võsastunud. Üleujutatud luhal toituvad kevadel luiged , haned ja pardid , pärast vee alanemist tildrid ja tutkad. Väga oluline on Kasari luht rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusalana. Suvel kogunevad luhta metskitsed ja põdrad ning sulgivad sookured. Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele.

Saared

Rahvuspargi Väinamere ossa jääb ligi 50 meresaart ja laidu, saartevöönd eraldab ka Matsalu sise- ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu-vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud.

Rannik

Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu 3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on kevadeti olulised hanede ja valgepõsk-laglede toitumis - ja puhkealad, rannikulindudele pakuvad aga sobivaid pesitsuspaiku. Ranniku- ja rannaniitude vaatlemiseks sobivad Keemu , Haeska ja Jugassaare torn.

Roostik

Roostik levib ligi 3000 hektaril Matsalu lahe madalas idaosas ja rannikul. Roostik oma vabavee-alade ja roostikuvaheliste jõekanalitega on peatuspaigaks hanedele ja luikedele ning kümnetele tuhandetele partidele, vartidele ja laukudele, samuti pesitsusalaks vee- ja roostikulindudele. Roostikule saab lähemalt pilgu heita Penijõe vaatetornist.
RÕNGASTUSKESKUS
Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis. Siia kogutakse andmed kõigi Eestis rõngastatud lindude kohta, samuti leitud rõngaste kohta Eestist ja mujalt. Lõviosa lindudest rõngastatakse linnujaamades - Kablis, Laos ja Sõrves. Rõngastatud lindude taasleitute hulk ulatub ca 1500-ni aastas. Kaugeimad meil rõngastatud linnud on leitud Lõuna-Aafrikast. Igal aastal koostatakse rõngastustööst aruanne, mis trükitakse eraldi väljaandena.
KASUTATUD KIRJANDUS

Internet

www. keskkonnaamet .ee

www.rmk.ee

et. vikipedia .org

www.puhkaeestis.ee
9