Läänemaa Suursoo (0)

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Olga Troškina
Läänemaa- suursoo
ja läänemaa-suursoo maastikukaitseala
Lektor : Kaija Käärt
Tallinn, 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus. 3
Asukoht. 3
Maastikukaitseala. 3
Soo kujunemine. 5
Järved. 5
Loomastik . 6
Taimestik. 6
Kokkuvõtteks. 7
Kasutatud kirjandus: 8

Sissejuhatus.

M Pilt #1 ; http://register.keskkonnainfo.ee
itmest soomassiivist ( Soootsa, Ängelma, Vensi, Kõrgeraba) koosnev ulatuslik soostik moodustab Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele (“Eesti maastikud ”; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997).

Asukoht.

Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala.
Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Risti vallas Kuijõe ja Piirsalu külas, Oru vallas Seljaküla külas ja Nõva vallas Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas. Geograafilised koordinaadid on 59° 07′ 32″ N, 23° 51′ 50″ E.
L Pilt #2; http://register.keskkonnainfo.ee
äänemaa Suursoo maastikukaitseala moodustati 1981. aastal sookaitsealana. 1998. aastal moodustatud maastikukaitseala pindala on 9056 ha, millest Läänemaale jääb 5000 ha, Harjumaale 4056 ha.
See on üks suurimatest ( 7. koht) Eesti soodest üldse.

Maastikukaitseala.

Kaitseala eesmärk on Läänemaa Suursoo soostiku ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse. Ligi 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eesti ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba ( Eesti looduskaitse infoatlas, 2006). Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv, soostikku läbib Vihterpalu jõgi.
1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu ,- kala- ja merikotkas ); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad , 2007).
Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba.
Kaitseala on arvatud ka Natura -alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu.
Kaitseala vööndid:

• Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha)
  
• Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha)
  
• Jõe piiranguvöönd (166,4 ha)
  
• Karuste sihtkaitsevöönd (265,9 ha)
  
• Kõrgeraba sihtkaitsevöönd (899,4 ha)
  
• Leotusraba sihtkaitsevöönd ( 1760 ha)
  
• Linnuraba sihtkaitsevöönd (1846,4 ha)
  
• Pillijärve piiranguvöönd (780,9 ha)
  
• Sooristi piiranguvöönd (514,8 ha)
  
• Tänavjärve sihtkaitsevöönd (1017,7 ha)
  
• Valgeristi piiranguvöönd (218,8 ha)
  
• Veskijärve piiranguvöönd (792,1 ha)
  
• Vihterpalu piiranguvöönd (739,7 ha)
  
• Väljaraba sihtkaitsevöönd (882,5 ha)
  

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsakõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Kaitsealal on lubatud ka kalapüük. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Keelatud on puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine (Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse- eeskiri , 2005).

Soo kujunemine.

Eesti loodeosa suurim soostik, mitmekesine ja omanäoline Läänemaa Suursoo on geoloogiliselt arengult küllalt noor: tema kujunemine algas Litoriinamere transgressiooni alal väikeste laguunjärvekeste soostumisel, mis hiljem merelise ja tasandikulise asendi tõttu jätkus kiire pealetungiga mineraalmaale ( Trass 1955). Litoriinamere taandumise käigus vabanes mere alt savikas tasandikuline ala koos arvukate laguunjärvedega (“Eesti maastikud”; 2008). Mere taandumise järel kujutas Lääne-Eesti madalik laialdast tasandukulist ala, mille lähtekivimiks olid valdavalt vettpidavad savid, liiv- ja viirsavid (Läänemaa loodus, 1998). Esines arvukalt lahtesid, mis maastumise käigus muutusid laguunideks ning kasvasid peagi kinni. Toitainevaeste liivade naabruse tõttu algas soostumine siirdesoo tekkega ( Kurm 1959 ). Sellisel viisil on tekkinud Läänemaa Suursoo .
Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt aurumise, soodustavad halbade äravoolutingimuste korral soostumise jätkumist.
Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud, 2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale rannamoodustised ja mereluited , mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited , mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008).

Järved.

Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv – Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus vaid 1 m. Tema kaldad on ääristatud õõtsiku või tiheda kaldataimestikuga (Mäemets 1977).
Luidetest ja rabast ümbritsetud 237 ha suurune Tänavjärv ( Tänna, Tenna) on Eestis ainulaadne kihistumata poolhuumustoiteline järv (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost , 1997). Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, mis mõlemad on vähetoiteliste järvede tunnusliigid ja mida leidub Eestis vaid kümmekonnas järves( Eesti loodus, 2008 ). Vee nõrga puhverdusvõime tõttu on ta kergesti reostuv ja bioloogiliselt tasakaalust väljaviidav. Tänavjärve lähistel kõige ilmekamalt avaldub Suursoo omapära, mis seisneb nõmme ja raba vaheldumises.
Teisi veekogusid kaitsealal: Soo-otsa peakraav, Vedama oja, Veskijõgi, Pilli järv, Nõva Veskijärv, Hindaste järv.

Loomastik.

Suursoo on tuntud haruldaste lindude ja arvukate suurimetajate poolest. Raba servadest on teada haruldaste liikide leide ( Läänemaa loodus, 1998). Suursoo loodusmaastik on pelgupaigaks paljudele rahuarmastavatele lindudele, eelkõige kotkastele (Eesti loodus, 2008). Toitekülalised on must-toonekurg, kala- ja madukotkas. Suur inimasutuseta loodusmaastik on pelgupaigaks ka huntidele, karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007).
Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk , soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005).

Taimestik.

Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog , niitjas tarn , sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik , rohurindes raba- jänesvill ja tupp- villpea . Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998).
Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007).

Kokkuvõtteks.

Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode . Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele.

Kasutatud kirjandus:

H. Kink , ”Loodusmälestised 17. Läänemaa( Noarootsi , Nõva, Osmussaar)”; 2008.

Eesti entsüklopeedia; Tallinn, 2003.

Elle Roosaluste, Jüri Kask , Mare Ektermann, “Läänemaa loodus”; Haapsalu, 1998..

“Eesti maastikud”; 2008.

Kiira Aaviksoo, Heidi Kadarik, Viktor Masing , “Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost. Esimene raamat telmatograafiast “(“Aerial views and close -up pictures of 30 Estonian mires”); Tallinn, 1997.

“Eesti looduskaitse infoatlas (kaitsealad, kaitsvad pargid, üksikobjektid)”; 2006.

Tiit Leito, Kai Kimmel , Arne Ader , “Eesti kaitsealad”; 2007.

Tiit Hunt, “Eestimaa. Looduse teejuht”; 2005.

Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri ( Vastu võetud 21.07.2005 nr 198)

Wikipedia; Läänema-Suursoo maastikukaitseala.
8