.................................................... 12 Rahvuspargid . ................................................................................................................................................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . .............................................................................................................................................................. 19 Liigikaitse . ............................................................................................................................................................................................................
Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude Liidus. Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo. Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike
Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist)
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. Alates 1924 Asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis-ja haldussüsteemi osaks; looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks loodi vastav reeglistik ning seda kontrollivad ametikohad. 1935 Võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. 1936 Alustas tööd Eesti esimene riiklik looduskaitse inspektor, kes muu hulgas koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas nende tähistamise ja lõi looduskaitse usaldusmeeste võrgu üle maa. 1938 Võeti vastu Eesti teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks.
2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse eesmärgid Eestis? Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. Millised on Eestis kaitsekategooriad? Iseloomusta, mille alusel jaotatakse liigid kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria puhul kaitse alla?
taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja.
Kõik kommentaarid