Bioloogia II (0)

1) Globaalprobleemid , nende kirjeldus, põhjused, lahendused
1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid.
Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika
suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse
piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku
vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid.
Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad , pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades
on vaja täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist.
2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure. Hävimist saab vähendada ulatusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega.
3) Kõrbestumine. Kuivad ja poolkuivad alad moodustavad umbes kolmandiku maismaa pindalast. See on tingitud kliimateguritest, kui ka inimeste tegevusest. Põhjustena võib välja tuua ulatusliku metsaraie , liigkarjatamist, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutavate maade sooldumine
4) Veepuuduse all mõeldakse puhta magevee nappust. Vee põhilisteks tarbijateks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on joogivee puudumise tõsiseks probleemiks. Kuni 80% vajalikust veekogusest kulub kuivade ja poolkuivade maa-alade niisutamiseks. Veetarbimist aitavad vähendada oskuslikult rajatud niisutussüsteemid ja merevee destilleerimine , mis on kallis.
2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem
Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist.
3) Bioloogiline mitmekesisus .
Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus . Jaotatakse kolmeks:

Geneetiline mitmekesisus – võimalikult palju erinevaid geene liigi sees.

Liigiline mitmekesisus – võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal.

Ökosüsteemide mitmekesisus – võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad.
Miks vajame? Toitanete ringlus ; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud.
4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad
Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon , ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljude liikide hukatuslikuks osutunud. Ka osad majandusharud ( kalandus ja jahindus ) ohustavad teatud liike.
5) Looduskaitse, nimeline kaitse, kaitseala , programmid , projektid , rahvusvahelised kokkulepped
Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest , elanikkonna teaduslikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseäratusest.
Nimeline kaitse on seaduste sissekirjutamine, et mingi liik on kaitse all. Nimeline kaitse jagub omakorda kolme kategooriasse.

Liigid, mis on Eestis harvaesinevad, esinevad piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritud või väga hajusate asurkondadena; liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus, elupaigad ja kasvukohad on inimtegevuse mõjul vähenenud.
Kõik elu-või kasvukohad tuleb kaitse alla võtta!

Liigid, mis on ohustatud kuna arvukus on väike või vähenev; liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Vähemalt 50% elu-või kasukohtadest tuleb kaitse alla võtta!

Liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine , mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka; liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
Vähemalt 10% elu-või kasvukohti tuleb kaitse alla võtta!
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud. Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks; jaotatakse rahvusüarkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Programmialad on alad, millel on eri reeglid kehtestatud, et mingi probleemiga toime tulla ( Pandivere veekaitseala) Projektid Eestimaa Looduse Fond rahastab ja viib läbi Eestis loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte (guugeldasin selle, et midagigi öelda oskaks). Rahvusvahelised kokkulepped – Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon , Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike).
6) Keskkonnakaitse
Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.
7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond.
Agenda 21 on ülemaailme 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Dokumendis rõhutakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust, et vältida ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist ja ülemaailmse keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega seotud loodusvarade kasutamine ei tohi ohtu seada tulevaste põlvede jätkusuutlikkust. Agenda 21 tähtsustab keskkonnasõbralikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteedi ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia , mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult , ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul . Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Ärhusi konventsioon on üldsuse kaasamine keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ja järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal. Selle riikidevahelise kokkuleppe eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Vastavalt selle dokumendile tuleb elanikkonda informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest ja seaduseelnõudest otsustusprotsessi varases etapis ning jõuda kõiki osapooli rahuldavate tulemusteni. Igal inimesel on õigus saada keskkonnainfot ning vajaduse korral pöörduda õiguskaitseorganite poole.
Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuanded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamine. Dokument seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi saavutamisel – need on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Eesti kui teadmusühiskond tähendab niisugust ühiskonda, kus arenguvalikute tegemise aluseks on teadmised ning selles protsessis osaleb võimalikult suur osa Eesti ühiskonnast.