KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
.. Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire. Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres. ÜÜGU PANK Elas kord üks vana talumees nimega Üügu Mart. Mehel oli suur majapidamine, kus ta pidas sigu, lehmi, lambaid ja kanu. Kõik oma vaeva ja higiga teenitud raha hoidis ta peidus. Tema varandusest olid aga haisu ninna saanud kaks röövlit, kes seda endale ihkama hakkasid. Nad ähvardasid Marti, et kui see oma varanduse asukohta neile ei ütle, läheb ta naisel ja lastel halvasti. Pärast paarinädalast tagakiusamist sai Mardil villand ja ta otsustas tülitajatele vastu astuda
püsielupaigad. Neil on kaks vööndit: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri määrusega. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html] (16.03.08) Kaitstavad looduse üksikobjektid "Kaitstavate loodusobjektide seadus" sätestab teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise tähtsusega elus- või eluta looduse objekte: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand, karst (või nende rühm). "19. sajandi 70. aastatel algatas Gregor von Helmersen rändrahnude kui loodusmälestiste kaitse Baltimaades. Järgnevatel aastakümnetel ilmus mitmeid kirjutisi, mis rõhutasid rändrahnude ja ka teiste looduse üksikobjektide kaitse vajadust. 1935. aastal kinnitatud Eesti esimene looduskaitseseadus andis üksikobjektide kaitsele seadusliku aluse ning 1940. aastaks oli kaitse alla võetud juba 202 põlispuud ja 210 rändrahnu.
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
Kavandatavate tegevuste mõju hindamine loodusele · Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang
Kavandatavate tegevuste mõju hindamine loodusele · Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 129. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 130. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust KAITSEKORD: Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust. Kaitstavad looduse üksikobjektid on: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
Kõik kommentaarid