Tupenurme pank (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Tupenurme panga
kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
(Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus)
Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing,
Geidi Siidra
Juhendaja : Eva-Liis Tuvi
Tartu 2013
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Saare ajalugu...............................................................................................................................4
Tupenurme panga lühitutvustus ..................................................................................................5
Panga ümbruskonna elurikkus ....................................................................................................6
Kultuurilugu ................................................................................................................................7
Panga kaitset ohustavad tegurid ja kaitse....................................................................................8
Ürglooduse objektist huvituvad huvigrupid ................................................................................8
Kaitsealuse objekti analüüs.........................................................................................................9
Kokkuvõte.................................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
Sissejuhatus
See töö jutustab erakordsest Muhu saarest , selle ajaloost ning peategelaseks on ürgne Tupenurme pank . Ülevaade luuakse panga elustikust ning selle kaitsmisvõimalustest. Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber.
Ökoloogid , bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust.
Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes .
Saare ajalugu
Tupenurme pank asub Muhus , kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik , mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantslikest seinamaalingutest.
Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos , kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda ajale vastu pidanud kogukonna uhkust oma saare ja selle vaimsuse üle.
Fakt, et Koguva külas oli alates 1532. aastast vabatalupoegade suguvõsa , mis suutis oma vabaduse ja sellega seotud dokumendid säilitada kuni 20. sajandini, näitab, et juba sel ajal oli Muhus tugev ja märkimisväärne kogukond. 
Paikkonna eripärale aitas kaasa ka ligi 70 protsendi muhulaste vene õigeusku minek 19. sajandi keskel. See oli tsaar Nikolai I aktiivse poliitika tulemus, millega seoses usuvahetajatele jaotati maad. Muhus märgivad seda aega Hellamaale ja Rinsi  ehitatud kaks kaunist õigeusu kirikut.
Lisaks meresõitjatele oli Muhu tuntud ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest, kes leidsid tööd ja teenistust mandril, pealinnas Tallinnas, aga isegi kaugemal – Peterburis ja Riias. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised.
2. Tupenurme panga lühitutvustus
Tupenurme pank on ürglooduse objekt, mis on Eestis ainuke siseesinduslik pank. Objekti kaitseala on loodud 1959 . aastal panga kaitseks. Kaitse eesmärgid on panga ümbruskonna säilitamine, hooldamine ja uurimine . Kaitseala pindala on 10 ha. KEK, jõustus 2003 õigusaktiga „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“. See kaitstav objekt kuulub Berni konventsiooni alla, mis on Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. Objekti ümbritsetud ala on veel seotud ohustatud soontaimede ja samblaliikide ja ohustatud taimekoosluste seiretega.
Tumenurme pank asub Saaremaal Muhu vallas. Sisemaal kahe lahustükina asuv pank kujutab endast Antsülus-järve, mis on ookeanist eraldumise tulemusena tekkinud suur sisejärv, rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit . 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni.

Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht.

Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel

2. Panga ümbruskonna elurikkus

Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus . Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Sealsed mullad on pigem koreselised ja paepealsed, rähkmullad ning soostunud kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused.
Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Sealses ümbruskonnas on 23 haruldase orhideeliigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus . Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel.
Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead . Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid , põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk , tuhkur.
Lindudest pesitsevad seal vares, harakas , kuldnokk, musträstas , pasknäär, pääsuke , lagle, leevike , tihane, varblane , lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull , kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad , tiirud, pardid , luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades.
Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas
3. Kultuurilugu
Igaküla kaev
Kord tulnud Rootsi väed talvel hobustega Tallinna alla ja sealt tulnud osa Saare- ja Muhumaale.
Arvatakse, et see oli 1600-1700 vahel. Nad tulid vallutama. Suur väegrupp tulnud ka Koguva
ja Igaküla alla. Siis oli olnud nii kõva pakane, et külmus kinni kogu Baltimeri. Rootslased puhanud alguses teeväsimusest- söönud ja tahtnud ka juua, kuid ei leidnud kusagilt lähedalt kaevu . Ja siis tegi Rootsi sõjavägi kaevu Igakülasse. See on tänapäevani alles, üle Muhu kõige sügavam kaev, mis andis aastasadu külarahvale vett. Rootsi vägi kartis mürgitamist ja pannud tunnimehed kaevu valvama.
4. Panga kaitset ohustavad tegurid ja kaitse
Loodusväärtustele on ohud liigne turism ning lähedalasuv maantee. Kaitse eesmärki saab tagada Tupenurme pangal keelates turistidel liigne liikumine seal, kuna see kahjustab puutumatust. Hooldada aga tuleks alasid, mis kipuvad võsastuma, mille tagajärjel võivad hävida ohustatud liikide kooslused , näiteks käpalised või kahjustab liblikaliikide elupaiku.
5. Ürglooduse objektist huvituvad huvigrupid
Huvigrupid on loodusteadlased, eelkõige on huvitunud sellest objektist geoloogid ja bioloogid, uurides oma erialaga seotud kooslusi. Kindlasti on selle objektiga seotud ka kohalikud elanikud või loomakasvatajad, kelle loomad hoiaksid panga lähedal oleva rohumaa korras.
6. Kaitsealuse objekti analüüs
Kaitsealuse objekti väärtusteks on käpalised, kes on ohustatud taimeliigid, siis veel puutumata ürgloodus ja panga kihistikku sisaldav dolomiit ning paljand , mis aitavad näha selle ala ajalugu. Eelnimetatud väärtuste tõttu teeb see objekti asukoha eriliseks ning selle pärast ongi seda ala vaja kaitsta.
Ala kaitsmine toimub näiteks ümbritseva piirkonna niitmisega, kuna kui looniite ei niideta ja ei hoolda kasvavad need võssa ja eluskoosluste arvukus hakkab seal piirkonnas vähenema. Negatiivne mõju leevendatakse näiteks liikumispiiranguga teatud aladel kui käpalised õitsevad, näiteks tehakse matkaradu, et inimesed neid taimi ära ei tallaks.
Selle koha üheks ohuks on looniitude kinnikasvamine, kui neid õigesti ei hooldata, mille tagajärjel võivad seal piirkonnas kooslused hävida, k.a ka käpalised. Teisteks ohtudeks on liigne turism , mis tähendab turistide liigset külastust panga lähedal, ja objekti juures asuv maantee.
Tagada saab kaitse eesmärgi pannes liikumispiirangud käpaliste õitsemisajaks või siis laudteid teha. Loopealseid regulaarselt niita ja hooldada. Teiseks kaitsemeetmeks on keelates turistidel seal liigne liikumine, kuna see kahjustab puutumatut loodust.
Kokkuvõte
Tupenurme pank on oma väärtustega märkimisväärselt erakordne, kuna asetseb veepiirist eemal. Samas on aga kooslused sarnasemad just veepiiril asetsevatele pankadele. See tähendab, et kunagi kui saar veel madalam oli, asus tupenurme pank veepiiril, aegamisi saare kerkides pank küll jäi rohkem saare sisemaale, kuid kooslused on suutnud säilida osaliselt tänapäevani. Seda eripära tuleks inimestele rohkem rõhutada , kuna veel on mida kaitsta. Kui seda aga ei tehta , kaob sisemaa panga kooslus igaveseks ja ei ole enam võimeline kuidagi taastuma, kuna looduslikud olud on lihtsalt niivõrd teistsugusemad kui olid pangal siis kui see asus vee ääres.
Kasutatud allikad

• https://et.wikipedia.org/wiki/Tupenurme_pank
  
• http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1190
  
• http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=383
  

12