Vormsi (0)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Ajalugu 3
Veestik 3
Mullastik 4
Taimkate 4
Loomastik 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Vormsi ( joonis 1.1) on Eestis suuruselt neljas saar pindalaga 93 km2. Saar asetseb Väinameres, teda lahutab Noarootsi poolsaarest ligikaudu 3 km laiune Voosi kurk ja Hiiumaast 11 km laiune Hari kurk. Vormsi juurde kuulub üle 40 väikese saare, millest suurem osa paikneb saare lõuna- ja kirderannikul. Vormsi saare pikkus läänest itta on ligikaudu 16 kilomeetrit, suurim laius on 9 kilomeetrit. Rannajoone pikkus on 99,82 km.
V Joonis 1.1 Vormsi ja tema ümbruse kaart
ormsi on metsarikas ja tasandikulise pinnamoega. Saare loodust võib kõige rohkem võrrelda Hiiuma omaga. Saare aluspõhjaks on Balti kilbi lõunanõlva vulkaanilised moonde- kivimid, mis lasuvad umbes 200-300 meetri sügavusel, seega nüüdisaegset maastikku see ei mõjusta. Pealiskorra moodustavad saarel ülemoroviitsiumi kolme lademe lubjakivid. Pealiskorra reljeef on saarel üldiselt tasane . Vormsi lääneossa jääb pealiskorra kõrgendik, mis on jälgitav ka nüüdisaja reljeefis. Kõrgendik ulatub keskmiselt 5 m ü. m., maksimaalne kõrgus on Hoitebergi juures 10m ü. m. . Saare omapäraseim pinnavorm on Huitberge, mille aluspõhja kõviku on voolinud mandrijää lood-kagusuunaliseks ovaalseks kõrgendikuks. Suurema osa saarel moodustavad meretasandikud. Ulatuslikum on idapoolne tasandik, mille pinnakattes esineb vaid liiva. Pealiskorra kivimeid katavad enamasti jää ja pärastjääaegsed setted. Pinnakatte paksus on suurim saare lõunaosas ja ooside lähikonnas, üle 10 meetri. Lääne-Vormsis pinnakatte paksus väheneb, olles enamasti alla 5 meetri.

Ajalugu

Arvatakse, et Vormsi saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Ent saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt. Kirjalikes ürikutes on Vormsit esmakordselt mainitud 1391. aastal. Asustus on kindlasti vanem, umbes 11.-12. sajand, kuid arheoloogilisi kinnitusi pole. Esimesteks asukateks olid rootslased , keda 1934. aastal elas saarel ca 2393, lisaks sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest , mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864.

Veestik

Vormsi asub kahe suure veekogu – Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter . Ainult läänerannikul on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel rannast. Meri on madal Vormsi lõunarannikul, kus 2 meetri sügavusjoon asub sadade meetrite kaugusel rannast. Madal on ka saare idaranda uhtuv Voosi kurk.
Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse , kõik tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo lahte.

Mullastik

Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest . Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei - (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad , mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale . Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist , kuid selle põhjustajaks on geoloogilised moodustised – oosid . Vallseljak ehk oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.

Taimkate

Praeguseks on umbes 34% saarest kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad saare keskossa. Ülekaalus on kuusk, kohati mänd. Vormsi ala on mandrile liiga lähedal ja saar on liiga noor, et pakkuda tõelisi haruldusi. Orhideede rohkuse poolest on saar kolmandal kohal Eestis. Käpalised ehk orhideed on suurimaid õistaimede sugukondi. Paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud ka Eestis, on orhideeliigid võetud kaitse alla. Eestis on käpalisi 36 liiki, Vormsis leidub neid üle 20. Rohttaimi, puu- ja põõsaliike on saarel kirja pandud üle 900 liigi, neist ligi 60 kuuluvad kaitset vajavate harulduste hulka. Samblikeliike on Vormsi saarelt teada 301, samblaid on 229. Aastal 1981 loodi Rumpo poolsaarel (Joonis 1.2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri . Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest.
E Joonis 1.2 Rumpo poolsaar
namlevinud metsatüüp on loomets , mis võtab enda alla 25% puistutest. Need metsad kasvavad õhukese moreenkattega aladel Lääne-Vormsis. Puurindes on palju kuuske , mändi, põõsastest kadakat. Alustaimestik on neis metsades hõre aga samas lubjalembene ja liigirikas . Metsaalune on kaetud samblavaibaga.
Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg , tumepunane neiuvaip , kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad , kuid neid on vähemal määral.
Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak . Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena.

Loomastik

Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu. Kaitsealustest liikidest kohtab saarel suurkõrva. Märkimist väärib juttselg -kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin tegutsevad rabapistrik, kassikakk , hüüp, balti risla , arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Pesitsevatest linnuliikidest võiks loetleda tavalistena veel sookurge, hallhane, ristparti. Vormsit läbivad kaks tähtsat lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel väärib tähelepanu metshanede läbiränne, sügisel muudavad sookured põllud halliks .
Rikkalik ja liigirohke on ka Vormsi ümbruse väikeste saarte linnustik. Siin on leidnud endale pesitsuspaigad arvukalt ranniku- ja veelinde. Eriti linnurikkad on Hullo lahe sared. Näiteks väikesel Sankeni rahul paikneb eesti üks suurimaid röövtiiru kolooniaid .

Kasutatud kirjandus

U. Ratas. 1977. Vormsi. Tallinn: Valgus
M. Sonn . 1999. Vormsi. Tallinn : Maalehe Raamat
T. Talvi . Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. 2001. Kuressaare : G-Trükk
Vormsi Web. http://www.vormsi.ee/saar/yld/loe%20loodusest.html (26.10.2010)
Fotoretk. Läänemaa. http://fotoretk.ee/details.php?gid=130&pid=3214 (26.10.2010)
Vormsi maastikukaitseala. http://vormsi.silma.ee/ (26.10.2010)
Vikipeedia. Vormsi. http://et.wikipedia.org/wiki/Vorms i (27.10.2010)
7