Õigusõpetuse raamatu kokkuvõte (0)

Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid.
Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid.
Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest.
Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks.
Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine.
Õiguse allikad:
Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul.
Leping.
Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust.
Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid
Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme – üldkohustuslikke käitumiseeskirju.
Õigusriik. Korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikuid riigi eest, õigus soodustab vabadust.
Võimuriik. Korra aluseks distsipliin , mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes võimuga tagaplaanile, õigusele antakse nii palju ruumi, kui võim seda lubab
Õigussuhe. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Kolm elementi: Sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus koos; Objekt – See, millele õigussuhte on suunatud. Näiteks kahju hüvitamine, kauba üleandmine(ostumüügileping); Subjekt – Isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud(füüsiline, juriidiline isik)
Subjektiivne õigus. Konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist.
Juriidiline kohustus. See, kellelt käitumist nõutakse.
Juriidiline fakt. Konkreetne äitumisakt, mis on õigusega reguleeritud. Raha laenamine, kauba ostmine, juriidiline fakt tekitabki õigussuhte.
Juriidiline isik. A) eraõiguslikud – loodud erahuvides(TÜ, OÜ, AS, ühistu, sihtasutus , mittetulundusühing) Õigus- ja teovõime tekib juriidilisel isikul registrisse kandmise hetkest. Antakse välja registrikaart. B) Avalik-õiguslikud – loodud avalikes huvides, konkreetse seadusega. (Eesti Televisioon, rahvusraamatukogu . Õigus- ja teovõime tekib avalik-õiguslikul isikul seaduses sätestatud ajal ja ulatuses.
Inimõigused. Väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma.
ÜRO – 1945. loodi. 10. detsembril 1948. võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. Inimõiguste päev. 1989. 20 novembril ÜRO Peaassamblee võttis vasti lapse õiguste konventsiooni, mis valmis lastekaitseorganisatsioonide ja UNICEF ’i aastatepikkuse koostöö tulemusena.
Euroopa inimõiguste kaitse süsteem loodi Euroopa Nõukogu poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953.
Euroopa Sotsiaalharta kirjutati alla 1961. ja jõustus 1996. aastal. Sotsiaal- ja majanduslike õiguste valdkond. Eesmärkideks sisepoliitika kujundamine Euroopas, põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse(õigus tööle, töötingimistele, tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele).
Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioon loodi 1987. Selle aluseks sõltumatute ja erapooletute ekspertide komitee moodistamisele. Ekspertidel õigus külastada kinnipidamiskohtades olevaid inimesi.
Eerakorraline olukord, mil võib taganeda inimõiguste ja vabaduste täitmisest: peab hõlmama kogu riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult.
Aktsiaseltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek(korraline 1 kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuud peale majandusaasta lõppu; erakorraline), igapäevast maandustegevust teostab juhatus, kontrolli juhatuse tegevuse üe teostab nõukogu, raamatupidamislikku kontrolli audiitor .
Osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek, juhatus või nõukogu.
Tulundusühingu korrraline üldkoosolek kutsutakse kokku 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
Revident või revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan.
Aktsiaseltsi asutamine aktsite märkimiseta. Sõlmitakse asutamisleping , mis peab olema notariaalselt tõestatud ja mis kehtib kuni äriühing on kantud äriregistrisse. Asutamise kinnitatakse põhikiri(Edasise tegevuse kord). Valtiakse juhatus, nõukogu, audiitor. Sissemakse aktsiate eest rahaline/mitterahaline(mida võimalik ka reaalselt sisse nõuda). Mitteragaliseks sissemakseks ei või olla teenus, töö jms. Äriregistrisse kandmisel kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Manusena lisatakse asutamisleping, põhikiri, teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed.
Aktsiaseltsi asutamine aktsiate märkimisega. Sõlmitakse asutamisleping, kus märgitakse asutamiskoosoleku ja aktsiate märkimise aeg ja koht. Isik, kes märgib aktsia , võtab endale kohustuse ka selle eest tasuda. Kui keegi aktsiaid omandada ei soovi, siis aktsiaseltsi asutada ei saa. Kui soovis, kutsutakse kokku asutamiskoosolek, kus valitakse juhatus, nõukogu, audiitor, võetakse vastu põhikiri. Esitatakse avaldus äriregistrisse kandmiseks, asutamisleping, asutamiskoosoleku protokoll, põhikiri, teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed.
Pärand on pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijale üle.
Annak on vara, mis pärandaja surma korral kuulub pärandaja korralduse alusel üleandmisele mõnele kindlale isikule, ilma et see oleks pärijaks nimetatud.
Asjaõigus on isiku õigus asjale.
Päraldis on selline asi, mis on küll iseseisev vallasasi, aga sellel puudub mõte ilma mõne teise asjata – peaasjata.
Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür.
Omandi õigused on seda vallata(autot garaažis hoida), kasutada( autoga sõita) ja käsutada(autot müüa).
Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele.
Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks.
Reaalservituut – Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
Valitsev kinnisasi – selle kasuks. Teeniv kinnisasi – selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega.
Reaalkoormatis – Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms.
Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist.
Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega. Ühte asja võib koormata mitme pandiga.
Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje.
Pacta sunt servanda – lepinguid peab täitma
Lepingu pakkumine – ofert ja lepingu nõusolek – aktsept.
Notariaalselt kinnitatakse: kinnisasja ost-müük; korterite ost-müük; pärimine; firmade asutamine ja andmete esitamine äriregistrile
Käsiraha on summa, mille üks pool maksab teisele poolele lepingu kinnituseks , kui ta hiljem loobub lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena.
Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas.
Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida.
Bartertehing – üldiselt sama, mis vahetusleping .
Kapitaliliising ehk kapitalirent – peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale.
Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut.
Kommunaalteenused – vesi, kanalisatsioon , elekter, telefon, gaas
Töötaja kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus on tööõiguse kõige olulisemad põhimõtted.
Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada järgmistel juhtudel:

• Ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel
  
• Tööandja pankroti väljakuulutamisel
  
• Töötajate koondamisel
  
• Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu
  
• Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
  
• Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
  
• Töötaja suhtes usalduse kaotamisel
  
• Töötaja vääritu teo tõttu
  
• Töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu
  
• Töötaja vanuse tõttu
  
• Põhikohaga töötaja töölevõtmisel
  
• Töötaja korruptiivse teo tõttu
  

Kui tööleping lõpetatakse ettevõtte likvideerimise , pankrotistumise, töötajate koondamise või vanuse tõttu peab tööandja maksma töötajale hüvitist(kahe kuni nelja kuu keskmine palk). Töötaja mittevastavuse korral peab tööandja maksma ainult ühe kuu keskmise palga. Muudel juhtudel hüvitist maksma ei pea. Ebaseadusliku vallandamise vaidlustamiseks on aega üks kuu.
Puhkuse riiklik norm 28 päeva. Alaealistel, invaliididel, riigi-, valla- ja linnaametnikel 35 päeva, lasteaiakasvatajad ja õpetajad 56 päeva. Tervistkahjustavatel aladel töötajatel lisapuhkus kuni 14 päeva. Lisapuhkus ka ühele vanemale alla neljateistaastase lapse korral. Rasendus- ja snnituspuhkuse üldkestus on 70 päeva enne ja 56 päeva pärast sünnitust.
Töölepingut ja tööettevõtulepingut eristab peamiselt vabaduse ja vastutuse ulatus. Tööettevõtja teeb tööd, millal ise tahab, kasutab oma töövahendeid, materjale. Tööettevõtja peab ise endale tellimusi otsima .
Linna-, riigi-, ja vallaametnikele ei kehti aga mitte töölepingu seadus vaid avaliku teenistuse seadus. Selle kohaselt määratakse nende tööötingimused valitsuse ja ministrite määrustega ning asutuse juhi käskkirjadega mitte lepinguga. Riigiametnikuks võidakse võtta vähemalt 21-aastast keskharidusega Eesti kodanikku. Kohalike valla või linna ametnik peab olema vähemalt 18-aastane keskharidusega Eesti kodanik. Palka saavad nad määratud seaduste kohaselt ning lisatasusid nt mitme keele oskamise, töötatud aja ja magistrikraadi eest.
Ekvivalent – samaväärne, võrdväärne, sama väärtusega ese või suurus.
1962. 15.märtsil deklaleeris USA president John F. Kennedy esmakordselt tarbija põhiõigused, millest lähtuti ka ÜRO tarbijakaitse juhsite väljatöötamisel ja mis on aluseks igasuguses rahvusvahelises kaubavahetuses ning koostöös. Tarbija õiguste päev.
Tarbijakaitseseaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb, mitte tootja, kes on need valmistanud.
Annulleerima – tühistama, kehtetuks tunnistama
Karistusseadustik – kuriteo avastamist ja selle eest vastutuse kohaldamist reguleeriv koodeks
Karistusõigus- Kuritegevust kästilev õigusharu.
Haldusõigusrikkumised koondati karistusseadustikku ning nimetatakse nüüd väärtegudeks.
Süütegu – kuritegu , väärtegu.
Arest on karistus, mille korral süüdimõistetult võetakse vabadus ühest nädalast kahe kuuni .
Karistusseadustiku eelnõu kohaselt võib kohus mõista vangistuse kahest kuust kuni kahekümne aastani või siis kogu eluks. Alla 18-aastastele on max. vangistuse kestus 10 aastat.
Väärteo eest on karistuseks alati rahatrahv, lisatrahve kohaldada ei tohi.
Rahatrahv on väärteo eest kohaldatav karistus, rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus.
Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine).
Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse.
Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette.
Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse.
Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad.
Kinnistusametite registrid : kinnistusraamat , abieluvararegister, pärimisregister.
Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat.
Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud. Kriminaalhooldusametnik on spetsiaalse väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja, kes kontrollib, kas kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu poolt määratud kohustusi ning on samal ajal kriminaalhooldusalusele usaldus- ja tugiisik .
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine , omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele.
Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid .
Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas.
Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks. Siis toimub eelistung , neid võib olla ka mitu.
Hagita menetlus on selline menetlus, kus ei ole konkreetset teist isikut. Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused.
Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja.
Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale.
Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi.
Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.