Pärnumaa Porfoolio

M, L

Pärnumaa Porfoolio (0)

5 VÄGA HEA

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL
Maaturismiteenindus
PÄRNUMAA
PORTFOOLIO
Koostas: Liisa Mäger
Juhendas: Endla Pesti
OLUSTVERE 2010

SISUKORD

Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3
Allikukivi koopad ..............................................................................................................................lk4
Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada ........................................................................................lk4
Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4
Kabli, Lemme ja treimani rannad......................................................................................................lk4
Kaisma terviserada............................................................................................................................lk5
Kihnu saar..........................................................................................................................................lk5
Pärnu muul........................................................................................................................................lk5
Pärnu rannaniidu looduskaitseala ......................................................................................................lk5
Riisa õpperada...................................................................................................................................lk6
Nigula looduskaitseala......................................................................................................................lk6
Lindi looduskaitsala..........................................................................................................................lk6
Luitemaa looduskaitseala..................................................................................................................lk7
Manija saar ehk Manilaid..................................................................................................................lk7
Matsi rand ..........................................................................................................................................lk7
Mihkli tammik ...................................................................................................................................lk7
Nedrama puisniit ja õpperada............................................................................................................lk7
Sooma rahvuspark .............................................................................................................................lk7
Soontagan maalinn ............................................................................................................................lk7
Tori Põrgu..........................................................................................................................................lk8
Valgerand ...........................................................................................................................................lk8
Vana- Pärnu linnuvaatlustorn............................................................................................................lk8
PÄRNUMAA
Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont , 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad , suur hulk vaatamis - ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn.
Päikeseline Pärnu on Eesti Suvepealinnaks aastast 1996, kuid päike, meri ja rand on olnud kuurortlinna märksõnadeks palju kauem - tervelt 170 aastat. Kuurordi kõrval on Pärnu aga ka vana hansalinn, sadamalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused , spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks.
Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine , kalastamine , jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba - või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas .
Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga.
Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse.
Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega. Meeleolu loovad erksavärvilised tuledevanikud puudel ja kuusesära. Pärnu linnas eristuvad ajalooline kesklinn ning romantiline rannarajoon, mis koos moodustavad kauni terviku ja kutsuvad mõnusale jalutuskäigule. Uudistada on märke nii kaugest keskajast, elegantsest kuurordi algusperioodist, pikast nõukogudeajast kui ka modernsest ja kiiresti arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume , käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal , Vana-Riia maantee äärsed rannakülad jpm.
ALLIKUKIVI KOOPAD
Kilingi -Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana . Varusta end taskulambiga ja mine vaata seda salapärast kohta lähemalt! Huvitav teada! Muistendi järgi olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud.
JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUSE MATKARADA
Jõulumäelt Tervisekeskuse luitemännikus leiad looduse õpperaja (5 km) ja kolm pikemat märgistatud matkarada (10, 15 ja 25 km), pikim neist ulatub Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajani. Tervisekeskuse administraatorilt saad osta (25 krooni) ka Jõulumäe 20 püsipunktiga orienteerumiskaardi ning minna sellega loodust avastama!
KABLI LINNUJAAM
Kabli linnujaamas on sügiseti üleval hiigelsuur , 17 m kõrgune mõrdpüünis, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud juba pea 40 aastat. Linnujaamas saad tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada, teele jäävad infostendid, pesakastimaailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks.
KABLI, LEMME JA TREIMANI RANNAD
Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal leiad armastatud rannapuhkuse veetmise paigad – liivased ujumisrannad Kabli, Lemme ja Treimani. Piirkonna rannikule , metsadesse ja rabadesse on rajatud mitmeid matkaradu, mida tasub külastada. Häädemeestest Iklani kulgeb aga piki luiteahelikku maaliline vana Pärnu - Riia maantee, mis oli 18. sajandil tähtsaim Tallinn-Riia postimaantee. Tee läbib paljusid romantlisi rannakülasid, kus sul on tore peatuda ja kohalikku elu kaeda. Täpsemat infot piirkonna looduse kohta leiad Kabli küla Looduskeskusest. Ettevalmistatud telkimisalad asuvad Lemmes ja Krapis.
KAISMA MATKARADA
Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 1,3 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järve äärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. Osaliselt laudteedel kulgeva raja kaardi leiad selle algusest. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järve äärsest puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavaniga
KIHNU SAAR
Kihnu saar on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on tänaseni elav ja toimiv. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide. Kihnu väin on üle-euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. 7 km pikk ja 3,3 km lai Kihnu saar on suurepärane suurus avastamaks saart jalgrattaga!
PÄRNU MUUL
Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769 . aastal keisrinna Katariina II käsul palkidest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad .
PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA
Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine juba aastakümneid toimunud, 2008 rajati siia ka linnuvaatlustorn ja väike matkarada. Tule naudi linna rüpes ehedat loodust!
RIISA ÕPPERADA
Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind 5 km pikkusele laudteele maalilises Riisa rabas. Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal – autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures.
NIGULA LOODUSKAITSEALA
2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve-nimeline järv ja vanad metsad . Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus.
LINDI LOODUSKAITSEALA
Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega. Lisaks on siin palju erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ja neid ümbritsevaid metsi (üle 20 erineva tüübi!). Kaitsealale saab pilgu heita maantee lähedaseslt vaatetornist, matkaradu seni kahjuks ehitatud pole. Soos võib vabalt liikuda , kuid õrnale maastikule kahju tekitamata. Hea teada! Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni.
LUITEMAA LOODUSKAITSEALA
Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti maastike kõige ilmekama osa. Ulatuslikud linnurikkad rannaniidud on kaitseala suurimaid väärtusi. Ranniku linnutornidest (nt Pulgoja) saad heita heita pilgu taastatud rannaniitudele ning kaunile rannikumaastikule. 5000 aasta tagust rannajoont märkivad luited ääristavad kogu Pärnu lahte , kuid kõige võimsamad on need Luitemaal. Rannametsas asuvad Torni- ja Tõotusemägi on Eesti kõrgeimad. Luiteahelike vahel asuvad kaunid rabad Tolkuse ja Soometsa ning kaitseala luitemännikud on armastatud nii marjuliste, seeneliste kui tervisesportlaste hulgas!
MANIJA SAAR EHK MANILAID
Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on vaid 4,5 km pikk ja kõige laiemas kohas 0,5 km lai. Suure tormi ja veetõusuga jaguneb saar kolmeks tükiks. Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Alates 1991 on saar ka maastikukaitseala . Huvitav teada! 19. saj oli saar mandril asuva Pootsi mõisa heinamaaks. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, asustasid nende 22 peret Manija saare. Täna on saarel 14 majapidamist 48 elanikuga ja külalisi võtab vastu üks turismitalu
MATSI RAND
Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga , kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti.
MIHKLI TAMMIK
Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti.
NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA
Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised , aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus.
SOOMAA RAHVUSPARK
Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks , Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad.
SOONTAGAN MAALINN
Avaste soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. See oli ringvall-linnus suurusega 50 x 100 m, mis ulatus muust saarest 6-7 m kõrgemale. Linnusesse viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mida mööda osanud minna vaid teadjad inimesed. 1226 toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele alistunuks. Linnusemäge ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad Sind lõkkekohad ja matkaonn.
TORI PÕRGU
Toris leiad jõe kaldajärsakust salapärase koopasuu! Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Nii on kohaga seotud palju rahvajutte ja muistendeid . Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 ning suue 1974. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest!
VALGERAND
Pärnu linna lähedalt leiad looduskauni liivase Valgeranna. Lõunasse avanev ja põhjatuulte eest männimetsaga kaitstud rand on päev läbi päikesele avatud. Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas leiad lastemänguväljaku, vahva seikluspargi, vesijalgrataste ja purjeka laenutuse. Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal!
VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN
Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb üle jõesuudme huvitav vaade muulidele, Pärnu linnale ja liivasele rannaribale. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter jalutamist, sealsamas on ka väike ujumisrand. See on hea sihtkoht pikemaks jalutuskäiguks või rattasõiduks, teel saab tutvuda ka Vana-Pärnu linnaosa väikeste armsate tänavatega.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 31 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L M Õppematerjali autor

Sain selle töö eest 5-e

turism vaatamisväärsused looduspaigad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10. Raplamaa 150 11. Saaremaa 70 12. Tallinn 440 13. Tartumaa 240 14. Valgamaa 129 15. Viljandimaa 90 16. Võrumaa 130 KOKKU: 2 761 2

Ühiskond

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk