KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Kasvatusteaduste osakond

KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA

Essee
Õppejõud: Meri-Liis Laherand
Tallinn 2010
Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme järgivale teele tagasi aidata. Käesoleva essee eesmärgiks on arutleda teemal, kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandikud suudavad sotsialiseeruda ühiskonda. Oma arutelus lähtun põhiliselt Kaagvere erikooli näidetest, kuna oman seal eelnevat töökogemust.
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002).
Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond , mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist.
Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks.
Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks halvale koolikohustuse täitmisele on kaldunud kuritegelikule teele ning pannud toime erinevaid õigusrikkumisi. Nende õpilastega tehtud ennetus- ja tõkestustöö pole olnud tulemuslik ja õpilase emotsionaal- või käitumisraskused on võimendunud. Sellised õpilased oma käitumisega kas alluvad vähe tavapedagoogilistele otsesekkumistele või on õpilase seisund selline, et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa. Nad vajavad pidevat kasvatusliku järelevalve, pidevalt juhendamist oma kohustuste täitmisel ühiskonna, vanemate ja kaasinimeste ees ning avaliku korra ja õpikoha reeglite järgimisel.
Neid noori võib iseloomustada kinniste ning rahulolematutena. Nendel noortel on probleeme nii isiklikul kui ühiskondlikul tasemel- tulevad reeglina purunenud perekondadest ning nende ainsateks lähedasteks inimesteks on nn “sõbrad”, kellega koos olles unustatakse reeglid. Sageli vajaksid need noored enda kõrvale isikut - tugiisikut, kes toetaks noort iseseisva elu alustamisel , kuid vastupidiselt sellele hakatakse otsima enda kõrvale neid “sõpru”, kes olukorda leevendaks, kas siis alkoholi või uimastite abil.
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandike sotsialiseerumine on reeglina keerulisem kui tavakoolist tulnud noortel. Ja seega võib väita, et üheks peamiseks erikooli ülesandeks on õpetada noortele oskusi tulemaks ühiskonnas paremini toime, s.o sotsialiseerumist.
Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumisstandardeid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Eristatakse sotsialiseerumist ja sotsialiseerimist. Sotsialiseerumine on inimese kujunemine ühiskonna liikmeks ja sotsialiseerimine on inimese kujundamine ühiskonna liikmeks ( Aimre 2005, 127).
Kaagvere Erikooli missiooniks on vähendada väärkäitumise levikut ühiskonnas, andes tüdrukutele parimad teadmised ja oskused, millega jätkata õpinguid või alustada tööelu (Kaagvere Erikool 2008). Oluline on siinkohal toetuse ja võrgustiku olemasolu, näiteks tugiisik, kes annaks nõu ning toetaks raskel ajal. Sageli suunatakse noored erikooli probleemsetest perekondadest. Kõige sagedamad probleemid on alkoholiga liialdamine peres, töötus, vanemate lahutus ja kasuvanema tulek perekonda ning üksikvanema ülehõivatus tööga. Raskes olukorras perede lapsed jäävad sageli koolist kõrvale. Halvad tulemused õppetöös muudavad kooli ebameeldivaks kohaks, kuhu parema meelega ei minda. Kõik need riskid on omavahel seotud ja soodustavad üksteist. Mida sagedamini laps puudub, seda raskem on tal koolis edasi jõuda. Kui tal läheb koolis halvasti, siis ta ei taha sinna enam minna ja otsib alternatiivseid tegutsemisvõimalusi, milleks on sageli aja veetmine kambas, kus tarbitakse alkoholi ja/või narkootikume.
Koolist puudumist mõjutab ka lootusetu seis tööturul ja vanemate halb eeskuju. Töötud vanemad ei suuda veenda oma last õppima – väljavaated tulevikus tööd leida on igal juhul kesised. Lapsed ise ei oska veel selles probleemi näha ja vanemad ei suuda neid kontrollida ning mõjutada.
Nende noorte perekonnad ei ole reeglina täitnud oma ülesannet täielikult – lapse vaimsed, emotsionaalsed ning materiaalsed vajadused on jäänud unarusse ning rahuldamata. Selletõttu on need lapsed otsinud tuge väljaspool kodu – sõpradelt, kelle mõju aga pole alati positiivne.
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud lapsed/noored elavad ja õppivad pedagoogide ning muu erialase ettevalmistusega spetsialistide käe all. Kuna erikooli õpilaste vanus, arengu- ja haridustase erineb, siis on raske arvestada kõikide õpilaste ja nende individuaalsete huvide ja vajadustega. Õppimise edukus ning järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Rollitäitmise edukus sõltub tihti inimestest, kes tahavad vaeva näha ja rollitäitjat õpetada.
Kogu erikooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise keskpunktis on töö lapse arengut mõjutavate teguritega: tervis, kodu, suhted, õppimis- ja elamisoskused. Õppetöö toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Igal õpilasel on õpivõlgnevustega toimetulekuks võimetekohane individuaalne õppekava. Lisaks teadmistepõhisele õppele sisaldab õppekava laiendatud praktilist õpet kodundus - ja üldtöö vilumuste omandamiseks, sotsiaalsete oskuste kujundamiseks, elukutsevalikuks ja eelkutseõppes osalemiseks. Tugisüsteemid aitavad kaasa lapse eakohasesse ellu taaslülitumisele: tervise, normaalse minapildi taastamine, õppimise juhendamine, vanematega suhete parandamine, vaba aja sisustamise võimaluste avardumine, enesejuhtimine, riskiolukordadega toimetulek, põhiväärtuste korrigeerimine (Kaagvere Erikooli arengukava, 2009).
Erikooli päevakava on täpselt paika pandud ning tegevused suunatud enamasti kõigile õpilastele korraga, kuid väga palju sõltub ka õpilaste ja töötajate kokkulepetest.
Tundub, et kool on loonud igakülgsed tingimused õpilaste arenguks, kuid miks siis ikkagi mitmed artiklid ja uurimused väidavad (Luik 1997; Riigikontroll 2004), et erikoolist tulnud noor ei suuda sotsialiseeruda ühiskonda ning jätkab oma elu kas vanglas või uusi kuritegusid toime pannes.
Taasiseseisvumise perioodil on eri ametkonnad juhtinud korduvalt tähelepanu erikooli süsteemi ja erikoolide endaga seotud probleemkohtadele. 2004. aasta Riigikontrolli aruandes märgitakse, et erikoolide süsteemi tulemuslikkus on madal ja erikoolidel on selged totaalsele institutsioonile omased tunnusjooned, nagu range kontroll ja välise jõu kasutamine (lk 16). Totaalsed tingimused ja ebaselge kontseptsioon erikoolide funktsioneerimise kohta soodustavad aga sealse subkultuuri eksisteerimist ning subkultuuri väärtuste ja normide internaliseerimist erikooli õpilaste poolt. Totaalse institutsiooni subkultuuri sisesed suhted tuginevad vägivallale.
Õiguskantsleri kontrollkäikude kriitika (2008, 2006) erikoolide pihta osutas peamiselt sellele, et rikutakse laste põhiõigusi, koolikeskkond on nii töötajale kui ka õpilasele ebaturvaline. Riigikontroll viitas juba 2004. aastal erikoolide vähesele tulemuslikkusele ja vajadusele muuta erikoolide süsteemi ülesehitust. Tänaseks on üks kolmest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist suletud (Puiatu Erikool).
2006. aastal uuris E. Kooskora Sisekaitseakadeemia lõputöö käigus Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivismi. Retsidiivsus ilmnes 35% tüdrukutest. E.Kooskora analüüsis põhjalikult erikooli sattumise põhjuseid ning sellest põhjustatud kuritegelikku käitumist, samuti tüdrukute hilisemat retsidivistlikku käitumist ja leidis, et see on vaid üks osa sotsialiseerumise etapist.
Kaagvere erikoolis töötades püüdsin selgitada, mida tütarlapsed õppisid erikoolis elades ning kas nad praegusel ajal seda õpitut ka kasutavad. Pooled küsitletud tüdrukut leidsid , et nad õppisid iseseisvust, mis praeguses elus väga kasuks tuleb. Õpiti rohkem tundma inimesi, enda eest rohkem seisma, oma vanemaid rohkem austama ja hoidma. Samuti jõuti järeldusele – selleks, et elus midagi saavutada, tuleb omandada haridus . Kuid oli ka neid, kes arvasid, et nad ei õppinud koolis olemise ajal mitte midagi.
Erikoolist tulnud noorel on sageli vähe sisemist tasakaalu, madal enesehinnang, millest tingituna on tal pinged selle vahel, milline ta on ja milline ta tahaks olla. Iga inimene kasutab teatud olukordades hingelise tasakaalu saavutamiseks selliseid kaitseabinõusid nagu kadedus , viha või vimm, eitamine , tõrjumine, taandumine, kaitse ja lohutamise nõudmine. Kaitseabinõud on elu loomulikuks osaks ja vahetevahel kasutades aitavad nad inimesel hakkama saada. Ohtlikuks muutuvad nad aga siis, kui kasutada neid pidevalt. Loomulik on see, et me püüame ennast kaitsta negatiivse enesehinnangu eest, kuid ka koolil on siin suur roll täita. Teades, et saavutusmotiiv mõjutab eneseväärikust saab kool seda suurendada näiteks individuaalsete õppekavade kasutamisega. Kaagvere erikool on seda teed läinud.
Kuritegevuse ennetamise, vähendamise ja ühiskonna üldise tervise huvides on püüda maksimaalselt rahuldada alaealiste vajadust adekvaatse sotsialiseerumise järele. Adekvaatseks sotsialiseerumiseks peab laps õppima ära vajalikud prosotsiaalsed oskused ja looma emotsionaalsed ning sotsiaalsed sidemed. Leian, et ka siin on Kaagvere erikool võrreldes teiste erikoolidega teinud ära suure töö.
Seega ei saa läbiviidud uuringute ja kontrollkäikude põhjal kindlalt väita, et erikoolist tulnud noor suudab sotsialiseeruda ühiskonda või ei. Kuid olen seisukohal, et paljud erikoolist tulnud tütarlapsed sotsialiseeruvad ühiskonda, s.t omandavad vähemalt põhihariduse, leiavad eale ja võimetele vastava töö ning nende kriminogeenne käitumine on kas vähenenud või lõppenud, kuid need etapid on pikemad ja käänulisemad kui normperedest ning – koolidest tulnud noortel.
Need noored vajavad rohkem suunamist ning toetust, olgu see siis kodust, koolist või tugiisikult tulenev. Tänased tütarlapsed on juba homme tulevased emad, perekonna tugitalad ning järglaste kasvatajad. Juhul kui täna ei suuda tütarlaps sotsialiseeruda ühiskonda täiel määral, siis ei oska ta kasvatada ka oma lapsi vastavalt ühiskonna normidele ja ootustele.
Eeldus, et on olemas targad ja rumalad lapsed, on ühiskonnas nii sügavalt juurdunud, et on raske alternatiivi ette kujutada. Kuid teistsugune suhtumine on lihtne: kõik inimolendid sünnivad oma unikaalse andega. Iga kogukonna eluterve talitus sõltub tema võimest igat annet välja arendada. Erikooli õpilaste järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Ja siin on meil veel palju õppida.
Allikad
Aimre, I. (2005). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Kooskora, E. (2006). Kaagvere Erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud tüdrukute retsidivism. Käsikiri. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Luik, M. (1997). Põlvkondade deviantse käitumise järjepidevus Kaagvere Erikooli näitel. Käsikiri. Tartu: Tartu Ülikool.
Riigikontrolli Kontrollaruanne (2004). Erikoolide funktsioon ja tulemuslikkus. Tallinn
6