Rahvusvaheliste suhete teooriad: lähenemised ja analüüs (1)

Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia - olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia - uurimis meetodid ( kvantitatiivsed - statistilised . kvalitatiivsed - põhinevad intervjuudel ja kirjandusel)
Positivism / Ratsionalism - Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi , käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. ( Liberalism , Realism , Uusrealism )
Postpositivism /Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi . Pakkuvad normatiivseid lahendusi. ( Feminism , kriitiline teooria)
Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku , parandab analüütilist võimekust , võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist , empiirilise uurimise läbiviimine , RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et praegune ühiskond on ülesehitatud valesti, ei peaks olema distsipliini.
Klassikaline realism- Maailmas valitseb anarhia. Klassikalise realismi teooria kujundaja oli Hans Morgenthau . Teooria märksõnaks on võim. Põhitegelased on riigid. Põhieeldused inimestel on loomuses saada rohkem võimu ja sellepärast tahavad võimu ka riigid. Sõjaline võimekus on väga oluline, sõjaline olek on loomulik olek. Olulised on ka majanduslik ja potensiaalne võim. Poliitika on võitlus võimu eest, maailma ühiskonda ei eksisteeri
Uusrealism (kaiste/ründav) (Kenneth Waltz )- Kenneth Waltz- uusrealismi isa, leidis, et mitte inimeste loomuses ei ole saada rohkem võimu, vaid rahvusvaheline struktuur käitub nii, et riigid ei saa kindlad olla teiste kavatsuses ning vajavad võimu enda ellujäämiseks. Riigid käituvad ratsionaalselt. Waltz leidis veel, et kõik riigid on võrdesd mustad kastid , mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis.
Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia . Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus.
Kaitserealism. S. Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust.
Suurriikide konfliktide tekitaja : Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust)
Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik , tasakaalustamise potensiaal siiski olemas)
Miks tekib SR konflikt?
*Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat)
*Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu)
*Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid , lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad)
Klassikaline liberalism (Immanueal Kant )- Kant- saksa filsosoof „ Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi .
Uusliberalism - fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus .
Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega . Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime.
Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas . Majandusliku vastastiku sõltuvuse tagajärg on rahu. Integratsioon mõjub rahu toovalt. Koostöö ühes valdkonnas laieneb teise. Peamine on riigi heaolu mitte julgeolek.
Institutsionaalne liberalism- Inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad (valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised) Inst edendavad koostööd ja usaldust läbi informatsiooni jagamise . Tagavad stabiilsuse.
Vabariiklik liberalism- demokraatia tagab rahu. Demokraatlikud riigid ei sõdi omavahel. Poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamisel. Majandluslik vastastikune sõltuvus.
Konstruktivism (Alexander Wendt)- Alexander Wendt „Anarchy is what states make of it“. Sotsiaalse suhtlemise inimlik aspekt on väga oluline. Konstruktivistid peavad oluliseks asjadele omistatud tähendusi – keda peame sõpradeks, liitlasteks, vaenlasteks, mis on meie huvid? Nendele asjadele on tähenduse moodustanud inimesed ühiskondlike suhete kontekstis. Sotsiaalne vastastikuse toime protsess- Rv poliitika on meie tehtud maailm.
English School/Rahvusvaheline ühiskond-“Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus järgima mingeid reegleid omavahelistes suhetes…” BULL
Rahvusvahelise ühiskonna peamine eesmärk on rahvusvahelise korra edendamine.
Kesksed tegeutsejad nn riigiinimesed. Riikide süsteemid kujunevad välja siis, kui kaks või enam riiki saavutavad piisava omavahelise kontakti. Piisav omavaheline kontakt tähistab seda, et iga riigi käitumine mõjutab seda, kuidas käitub teine riik.
Pluralistlik rahvusvaheline ühiskond- "suveräänsete riikide ühiskond on parem, kui reeglite fookus on miinimum: korrapärane suveräänsete riikide kooseksisteerimine "
Unilateraalne humanitaarne sekkumine pole legaalne , seega peaks vältima .
Solidaarne rahvusvaheline ühiskond- fookuses on reeglid ning inimõiguste tagamine- uniliteraalne humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus
Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused)
Marksism - (kapitalismi kriitika/fookus tootmisel/ RS teooria)- Karl Marx „kommunistliku partei manifest“. Käsitleb klassi mõistet ( töölisklass , eliit ). Põhieeldused- poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust. Kritiseeris kapitalismi- selle järgi põhineb kahe sots klassi vastasseis (sandistav, loob sots eravõimud)
Merkantilism- poliitika ja majandus tihedalt kokkupõimunud. Sõjad tekkivad valitseva klassi huvide tõttu.
Imperialism ( Lenin )- tootmine oli jõudnud välja monopolide tekkimiseni. kapitalistlike riikide ebaühtlane majanduslik ja poliitiline arengutase ning see ebaühtlus suurenev järsult, omandades hüppelise ja konfliktse iseloomu ja kutsudes olukorras, kus maailm on imperialistlike riikide vahel ära jaotatud
Kriitika teooria (metateooria erinevused nrealism/nliberalism, frankfurdi koolkonna mõju)- Frakfurdi koolkond ja Gramsci - itaallasest poliitik ja teoreetik , marksismi edasi arendaja. Oli positivismi kriitik, marksism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv .
Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest . Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna . Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike. Nt globaalse soojenemise mõju, vaesuse põhjused, AIDS.
Globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus, mis hoiab süsteemi stabiilsena.
Feminism soo roll maailma mõistmisel; milline teooria? Kriitiline aga erinevad uurimisviisid)- Ann Tickner- teooria autor. Võttis Morgenthau töö 6 pm ja kirjustas need ümber feministlikus võtmes .
Põhieeldused: sooanalüüs - mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele. Maailm toimub vastavalt mehelikule olemusele.
Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus
Kriitiline feminism- materiaalsed tingimused, ideed ja institutsioonid ; maailma muutmine maailma mõistmise kaudu
Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad globaalset poliitikat ning globaalne poliitika mõjutab ideid soost)
Feministlik postkontruktivism- keelelised konstruktsioonid ; teadmise võimu omavaheline suhe (tekstianalüüs
Postkolonialismi feminism- kolonialismi domineeriv suhe (kuidas minevik mõjutas, kriitika, tegelikult pole naised igalpool samasugused- nt araabia )
Ümbermõtestamise julgeolek- uus kriitiline julgeolek keskendub indiviidile.
Kaitse müüt- meeste kaitsja roll ei ole põhjendatud, kui vaadata sõja tagajärgi ( kõige enam kannatavad naised ja lapsed, sest nemad põgenevad jne)
Roheline teooria- (kaks haru)
Õigus ja jätkusuutlikus on oluline. Kriitiline teooria, mis toetub RV poliitilisele majandusele. Keskkonna probleemid: mitte soovitatud , hargamised, pikaajalised. Nõuab läbirääkimisi ning koostööd paljude erinevate tegelastega
Normatiivne haru: keskkonna õigsus , demokraatia, kodakonsus , keskkond: allavoolu probleem; tunnusta kõiki, keda on keskkonna riskid mõjutanud; rohkem osalust ja kompensatsiooni neile, eks kannatavad kk probleemide all.
Poliitiline majandus (riigi, majanduse ja keskkonna omavaheline suhe) Vaba turumaj. Ei akiste keskkonda. Tehnoloogia areng ei alanda kogu tarbimise taset
Teooria: Kriitiline probleemikeskne. Alati kellegi/millegi jaoks; positivism, uusrealism ei selgita piisavalt; fooksuses sots struktuurid , kes/mis takistavad kk arengut. Ületab riigikeskset raamistikku.
MLRS teooria- -Mis on RS teooria reaalsuse lihtsustamine ; positivism, postpositivism,normatiivne teooria.
-Miks ei ole ML RST (enamus põhinevad lääne filosoofial; ajalugu mõistetud euroopalikus raamistikus- realism, liberalism, sotsiaalne ühiskond, konstrukivism, kriitiline teooria, marksism; Euroopa on ajaloos kinni ja kesksed on lääne traditsioonid)
-Kas teooria on alati kellegi/millegi jaoks? (liberalism-usa; marksism-töölisklass; realism/english school- SB; USA)
-Lääne teooria on teooria hegemoonias, õige teekond mõista RS
1. MLT eksisteerib, aga peidetud: kultuur, pol olukord, inst. põhjused. Vajab aega, et koguda tähelepanu. Klassikalised mõtlejad- Confucios, Sun Tzu, Kautilya (õppinud läänes, aga rakendavad oma kontekstis)
-Suurim potensiaal teooria arenduseks tuleb Jaapanilt ja Hiinalt.
Mis on? Põhitegelased riigid, organisatsioonid (IMF; ÜRO ), sõjaväe allianssid NATO.
Mõjutab? Rahvusvahelist majandust (kapital ressurss, Kreeka), Terrorism (Al-Qaeda), Keskonnamõjud . ERIALA: Aru saada, kuidas maailm toimib, aidata välja mõelda paremat poliitikat, teha maailma paremaks.
Debatid: Idealistid vs realistid , WWI JA WWII vahel Wilsoni 14p, 2. Suur debatt : traditsiooniline vs mittetraditsiooniline:positivistlik; 3. suur debatt: 1970-80 vajadus leida pradigma , realism-marksism-pluralism; 4. debatt: selgitamine vs mõistmine, positivism vs postpositivism, ratsionaalsus ja reflektivism
Positivism- on kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism)
Postpositivism- vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria)
Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et praegune ühiskond on ülesehitatud valesti, ei peaks olema distsipliini.
Ratsionalism-
Reflektivism-
Ptk 1;4; feminism; mltes: zombie
TEOORIA
Mis on ja miks on: Reaalsuse lihtsustatud pilt: selgitavad, prekritiivsed ja tõlgendavad teooriad. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine,
Preskriptiivsed teooriad- normatiivne; mõista kuidas jõudsime siia, miks asjad nii on; Läbimõeldus, millist maailma sooviksime; õige hindamine, kui kaugele ja läbi mille tahame jõuda
Tõlgendavad teooriad- selgitus, võimaldab kirjeldust (selgitusi ning kirjeldusi) kontekst, autori roll olulised
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel)
Walt 6p
*akadeemia on väikese mõjuga. Anna suurem kaal mõjule päriselus
*aita Prof organisatsioonidel tunnustada avaliku mõju
*juglusta nooremaid õpetlasi osalema poliitilistel üritustel
*kaasata poliitikuid ja kodanikke uurimisprotsessi
*veena ülikooli admin tunnustama avaliku sektori oskusi
* suurenda avaliu arutelu akadeemiku vastutuse põhjal
Teooria on tähtis uurimisprotsessis.
KLASSIKALINE REALISM
Autorid: Thomas Hobbes- sõjaline oleks on loomulik olek; Hans Morgethau- Poliitika rahvuste vahel, keskendus võimule; E.H. Carr- 20ndate kriis-rahu ei ole realistlik ebakindluse ja kaouse pärast; Thucydides-Peneloponnesose sõda, Meloslaste dialoog ; Machiavelli- “turvalisem on olla kardetud kui armastatud ”
Võim on oluline: Potensiaalne võim-oluline; Sõjaline võim- väga oluline; Majanduse võim.
Oluline on kord ja stabiilsus. Poliitika on võistlus võimu eest. Maailma ühiskonda ei eksisteeri. Võimu tasakaal- suhteline võim on oluline
UUSREALISM
Autorid: Kenneth Waltz- Rahuvsvahelise poliitika teooria; isa, riikide eesmärk on ellujäämine , võrdsed mustad kastid erinevus võimu jaotuse, mitte reziimi tüübi vahel, ei saa olla kindel teiste kavatsustes, materialistlik, struktuur võimu jaotuses oluline.
Stephen Walt- Ohu tasakaalustamise teooria; kaitserealism- riigid üritavad säilitada positsiooni, sõjaline vallutus pole väärt, tuumarelvad
John Mearsheimer- “Suure poliitika tragöödia ” ründavrealism; riigid alati otsivad rohkem võimu, eesmärk hegemoonia
Põhieeldused:
Riigid otsivad võimu: *peategelased anarhilises süsteemis- suurriigid ; igal riigil sõjaväeline ründevõimekus; ei saa olla kindel teiste kavatsustes; eesmärk on ellujäämine; riigid on ratsinaalsed tegelased (suurendavad ellujäämise võimalus); Riigid on võrdselt mustad kastid (erinevus pole mitte režiimi tüüp vaid võimu jaotus)
Ründav- riigid otsivad alati rohkem võimu; lõppeesmärk- hegemoonia; pole vaja vaadata siseriiklike teemasid ; ründav strateegia võib olla edukas; tasakaalustamine pole alati tõhus.
Kaitse- riigid üritavad säilitada hetkeseisundit; hegemoonia püüdmine on liiga ohtlik (EM on takistada teisi hegemooniat saamast); sõjaline vallutus pole alati võimalik tasakaalutatuse pärast; tuumarelvad;
Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust)
Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas)
Miks tekib SR konflikt?
*Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat)
*Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu)
*Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad)
LIBERALISM
Autorid: I. Kant-igavene rahu, angell-suur illusioon , R. Keohane-uusliberalism, J. Nye-pehme võim; N. Angell- Suur illusioon
Põhieeldused: inimene on loomult hea. koostöö on võimalik. Riigi mõte pole võim, vaid õigusriik!
Sotsioloogiline liberalism- on oluline, milline on riik (riigid pole mustad kastid); Globaalne ühiskond ; Hargmaine fookus
Vastastikuse sõltuvuse liberalism: *Sõda on liiga kulukas (Angell); majandusliku vastastikuse sõltuvuse tagajärg on rahu; integratsiooni mõju (E.Haas); koostöö ühes valdkonnas laieneb teise valdkonda (nt EL)
Uusliberalism: fookus RV tasemel; Kompleksne vastastikune sõltuvus; vaja arendada suhteid kaubanduses
Institusionaalne: inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad (valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised); Institusioonid edendavad koostööd ja usaldust (jälgimine, kauplemine , jõuga elluviimine ; jagab informatsiooni, tagab stabiilsuse)
Vabariiklik uusliberalims: demokraatia tagab rahu, teine demokraatlik riik ei sõdi teiste demokraatlike riikidega (poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamistel; moraalsed väärtused “vaikne liit”; majanduslik vastastikune sõltuvus) **Probleemid- Mis on sõda? Mis on demokraatlik riik? (Vene-Gruusia; USA-SB)
Neo-neo debatt: uusrealism vs uusliberalism
Sarnasus: riigid on ratsionaalsed, riigid on põhitegelased, konflikti cõimalust mõjutab käitumine.
Erinevused: riigid on huvitatud kogu, mitte suhtelisest kasust või vitja -kaotaja mängust
KONSTRUKTIVISM- rõhuasetus paikneb ühiskondlike suhete aspektil. Konstruktivistid peavad oluliseks asjadele omistatud tähendusi – keda peame sõpradeks, liitlasteks, vaenlasteks, mis on meie huvid? Nende asjade tähendus moodustatud inimeste poolt ühiskondlike suhete kontekstis
Alexander Went - anarchy is what states make of it. Anarhia on see, millisena riigid seda näevad, suhted arenevad läbi aegade.
Nicholas onuf, John ruggie, Richard Ashley
Põhieeldused- sotsiaalse suhtlemise inimlik asbekt on väga oluline.
Tahavad selgitada muutusi rahvusvahelisel tasemel.
Normid, reeglid, keel on väga olulised, mitte ainult huvid ja võim
Sotsiaalne vastastikune toime protsess- rv poliitika on meie tehtud maailm.
Sotsiaalne konstruktsioon näide raha
I*nimene on sotsiaalne olevus. Ontoloogia-olevuse loomus on sotsiaalne. Individualistlik ratsionalism vs sotsiaalne olevus.
Fookus asjadel, mis pole struktuuris sees. Struktuur ise pole väga oluline
Uusrealism ja liberalism tulevad mikromajanduslikust küljest, kuidas indiviidid üritavad suurendada oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest.
Pole teooria vaid pigem lähenemine , kuidas me näeme maailma.
ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND-
“Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus järgima mingeid reegleid omavahelistes suhetes…” BULL
Martin Wight- 3 traditsiooni; Hedley Bull- anarhiline ühiskond 1977; Nicholas Wheeler- uuem teadlane
Ajalooline ja institutsionaalne lähenemine, keskendub indiviidile ja poliitilistele väärtustele . Põhirõhk ideede ja ideoloogiate uurimisel . Teoorias hea, aga raske rakendada. Erinevus liberalismi ja realismi vahel: tõlgendab uurimismetoloogia.
Kuidas uurida RS: 1.Kuidas on võimalik, et maailm on anarhiline ja sots. samal ajal? 2. Kuidas saab rv õigus valitseda üle suveräänsete riikide? Mitte riikide vaheline süsteem vaid globaalne poliitika.
Olulised on põhjused ajaloos, väärtused. RS on normatiivne.
Inglise koolkond- rahvusvaheline ühiskond. Vastastikune tuvastus, riigid tegutsevad ametnike kaudu, min ühine huvi peab olema, mitteriigitegelased on ka ühiskonna liikmed
Pluralistlik rahvusvaheline ühiskond- reeglite fookus, "suveräänsete riikide ühiskond on parem, kui fookus on miinimum: korrapärane suveräänsete riikide kooseksisteerimine"
Unilateraalne humanitaarne sekkumine pole legaalne, seega peaks vältima.
Solidaarne rahvusvaheline ühiskond- fookuses on reeglid ning inimõiguste tagamine- uniliteraalne humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus
Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused)
Lähenemine põhineb kolmel peamisel eeldusel :
keskmes on põhiväärtused nagu sõltumatus , turvalisus, kord ja õiglus;
See on indiviidikeskne lähenemine: uuritakse indiviidide rahvusvahelistesse suhetesse puutuvaid mõtteid ja tegusid .
Lepitakse rahvusvahelise anarhia eeldusega. Sellegipoolest iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid teatud reeglid, normid ja institutsioonid.
Põhilised lähtekohad:
tegemist on keskteega liberalismi ja realismi vahel.
“riikide ühiskond", mille kesksed tegutsejad on nn riigiinimesed. Selline ühiskond kujuneb välja siis, kui mingi grupp riike peab end ühendatuks teatud reeglite järgimise tõttu.
Riikide süsteemid kujunevad välja siis, kui kaks või enam riiki saavutavad piisava omavahelise kontakti. Piisav omavaheline kontakt tähistab seda, et iga riigi käitumine mõjutab seda, kuidas käitub teine riik.
Rahvusvahelised suhted on lõppematu dialoog realismi, ratsionalismi ja revolutsionismi vahel.
Rahvusvahelise ühiskonna peamine eesmärk on rahvusvahelise korra edendamine
MARKSISM
Teooria on aegunud.
Karl Marx-"Kommunistliku partei manifest"; A. Gramsci, F. H
*inimesed on ajaloo tulemus- in mõjutavad ajalugu ja on mõjutatud ajaloo poolt samal ajal.
*poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust.
Marx õpetab, mis teha, peale selle, et selgitada, mis juhtub.
*Kapitalismi kriitika- kap on sandistav, ekspluateeriv, loob sots. eravõimud, mis ei allu demokraatlikele nõudmistele. (Kui kõik on erasfääris, siis avalikku vastutust ei ole. Eliit teeb nii nagu tahab)
Imperialismi teooria- kapitalismiga kaasneb toorained ; uued turud ; kapitali eksport - kapitalismiga KAASNEB LAIENEMINE! (Lenin)(miks USA sekkub Iraagis, aga mitte Rwandas)
*** marksism käsitleb klassi mõistet, mitte riigi! Eliit, töölisklass jne.
Lääne- või uusmarksism - * Frankfurdi koolkond- ületada positivismist piiranguid; objek teadmine ei ole leitav väljaspool sots konteksti; Jürgen Habermas- kommunikatsioon ja mõistus (kuidas keelekasutus võiks olla võimu allikas)
*Gramsci- tahtis selgitada, et kuidas ülestõusud ei toimunud; positivismist kriitik, marxism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv; kultuurne hegemoonia, nõusolek, mitte sundimine ( kuidas oleme nõustunud ideoloogiaga, mis ei ole meile hea)
KRIITILINE TEOORIA
Mõista maailma, et muuta maailma
Areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest
*Pluralistliku vabanemise projekt RS-s ( mitu kriitilist lähenemist ja teooria)
*Frankfurdi koolkond- pärand, üritas edastada kriitilist lähenemist
*Normatiivne teooria - vaadata asju teise nurga alt
* Kriitilised julgeoleku uuringud- Tüüpiliselt julgeolek on riigi julgeolek, kriitilise julgeoleku uuring vaatleb inimesi, mitte riike. näiteks globaalne soojenemine, vaesuse põhjused, AIDS
Rahvusvaheline poliitiline majandus
*Merkantilism- riigikeskne; eesmärk kaitsta koduseid sektoreid, mitte suurendada kapitali; võitja-kaotaja lähenemine
*Majanduse liberalism- vabakaubanduse kaudu saavad kõik kasu
*Marksism- klassid on olulisem tegur, et selgitada maailma.

• Areng ja alaareng- liberalism rõhutab arengut; marksism rõhutab ebavõrdsust ning ekspluateerimist
  

• Hegemoonia stabiilsuse teooria- globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus; hoiab süsteemi stabiilsena; marksismi kriitika- ei ole kunagi kasulik kõikidele ning ekspluateerimine ei saa kesta igavesti
  

• Maailma süsteemi analüüs- Wallerstein( 1974-1979); fookuses on süsteem, mitte riigid või indiviidid; tuum (kes tarbib), poolperifeeria (kes toodab koostab), perifeeria (kust tooraine võetakse)
  

FEMINISM

• Ann Tickner-teooria autor. Võttis kõrgetest töö 6pm ja kirjutas need ümber feministlikus võtmes. Ladina ameerika hääled RS. Cynthia Enloe; Elisabeth Prügli
  

PÕHIEELDUSED

• Sooanalüüs- mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele; sugu- millised mehed ja naised peavad oleme, tüübid; välispoliitika juhid enamasti mehed; maailm toimub vastavalt mehelikult olemusele
  

FEMINISTLIKU TEOORIA TÜÜBID
*Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus

• Kriitiline feminism- materiaalsed tingimused, ideed ja institutsioonid (Robert Cox); maailma muutmine maailma mõistmise kaudu
  

• Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad globaalset poliitikat ning globaalne poliitika mõjutab ideid soost)
  

• Feministlik postkontruktivism- keelelised konstruktsioonid; teadmise võimu omavaheline suhe (tekstianalüüs
  

• Postkolonialismi feminism- kolonialismi domineeriv suhe (kuidas minevik mõjutas, kriitika, tegelikult pole naised igalpool samasugused- nt araabia)
  

SUGU JA JULGEOLEK
* Ümbermõtestamise julgeolek- uus kriitiline julgeolek keskendub indiviidile, trad . realismi idee oli riigi julgeolek

• Kaitse müüt- meeste kaitsja roll ei ole põhjendatud, kui vaadata sõja tagajärgi ( kõige enam kannatavad naised ja lapsed, sest nemad põgenevad jne)
  

• Majanduse ebakindlus- naiste majanduslik haavatus; töö jaotamine soo põhjal; mehelik- leiva tooja, naiselik - koduhoidja, mis soodustab ebavõrdsust.
  

MITTE-LÄÄNE RS TEOORIA
-Mis on RS teooria (reaalsuse lihtsustamine; positivism, postpositivism,normatiivne teooria)
-Miks ei ole ML RST (enamus põhinevad lääne filosoofial; ajalugu mõistetud euroopalikus raamistikus- realism, liberalism, sotsiaalne ühiskond, konstrukivism, kriitiline teooria, marksism; Euroopa on ajaloos kinni ja kesksed on lääne traditsioonid)
-Kas teooria on alati kellegi/millegi jaoks? (liberalism-usa; marksism-töölisklass; realism/english school- SB; USA)
-Lääne teooria on teooria hegemoonias, õige teekond mõista RS
1. MLT eksisteerib, aga peidetud: kultuur, pol olukord, inst. põhjused. Vajab aega, et koguda tähelepanu. Klassikalised mõtlejad- Confucios, Sun Tzu, Kautilya (õppinud läänes, aga rakendavad oma kontekstis)
-Suurim potensiaal teooria arenduseks tuleb Jaapanilt ja Hiinalt.
Kas on vajalik? Kas on üldse olemas?
ROHELINE TEOORIA
Õigus ja jätkusuutlikus on oluline.
-Uusliberalism pole piisav.
-kriitiline teooria, mis toetub RV poliitilisele majandusele
-Keskkonna probleemid: mitte sooviatud, hargamised, pikaajalised (nõuab läbirääkimisi ning koostööd paljude erinevate tegelastega
-Kaksikharud:
Normatiivne haru: keskkonna õigsus, demokraatia, kodakonsus, keskkond: allavoolu probleem; tunnusta kõiki, keda on keskkonna riskid mõjutanud; rohkem osalust ja kompensatsiooni neile, eks kannatavad kk probleemide all.
Poliitiline majandus (riigi, majanduse ja keskkonna omavaheline suhe) Vaba turumaj. Ei akiste keskkonda. Tehnoloogia areng ei alanda kogu tarbimise taset
Teooria: Kriitiline probleemikeskne. Alati kellegi/millegi jaoks; positivism, uusrealism ei selgita piisavalt; fooksuses sots struktuurid, kes/mis takistavad kk arengut. Ületab riigikeskset raamistikku.