50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
remojogela
Õppematerjali autor
kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad. Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega. Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi.
LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad.............................................................................................
turismitalud ligi palju spordi- ja loodushuvilisi. Selle tõttu järgitakse rangelt keskkonnapiiranguid ja on tagatud loodusväärtuste säilimine. 15 KOKKUVÕTE Otepää on väga mitmekesine nii mulla-, taimkatte, lookleva reljeefi, jõgede ja järvede kui ka huvitava kujunemisloo poolest. Kõrgustiku mägine maa on soodne ka ehitusmaterjalide nagu liiva ja kruusa varumiseks. Maastiku mitmekesisus ja ilus loodus on Otepää kõrgustikust teinud Eesti kõige atraktiivsema talispordi piirkonna. Maa-ala laialdane kasutamine turismipiirkonnana on taganud ka inimeste hoolivuse looduse korrashoiu ja säilivuse vastu. KASUTATUD KIRJANDUS Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Otepää kõrgustik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 454 lk. Hang, E. & Karukäpp R. (1979). Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Otepää kõrgustiku pinnavormistik. Tallinn: Valgus. 196lk. Järvekülg, A. (2001)
urogallus), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha). Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=392461/MeenikunnoKKK28.0 4.06.pdf ( 24.10.2009) 3. Lepistik, A., Neemre, A. jt. (2001). Põlvamaa looduse radadel. Tartu: Eesti Loodusfoto. Kerttu Luik YASB-51 072877 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid