Põlvamaa loodus (0)

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond
Remo Jõgela
PÕLVAMAA LOODUS Referaat
Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad , sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda ......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad ..............................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Lisad................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 12
2 Sissejuhatus Põlvamaa asub Kagu­Eestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru, idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi -Pihkva järve vesikonda , mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen - ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda.
3 Järved, jõed
Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved
Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast.
Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu -, Ora-, Leevi -, Hilba- ja Mädajõgi
4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim , 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 12­20 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul.
Metsad, sood
Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%. Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba .
1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond , üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond , loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond , looduslikud tingimused
5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Rabatüüpidest esineb puis- , lage - ja älveraba. Enamjaolt katavad raba kidurad männid, mis vahelduvad laugastega moodustades nii rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö " rippuv " soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu . Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik, mustviires, väikekajakas ning läbirändajad suur-laukhani ja sookurg. Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE- Nature projekt " Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril", mille eesmärk on tagada kaitset vajavate lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste pikaajaline säilimine Räpina poldril.5
4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk
6 Looduslikud vaatamisväärsused
Suur ja Väike Taevaskoda
Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka , kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Ahja paljandid on väga fossiilivaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus6. Taevaskodadel on ka ajalooline tähendus ­ nimelt peetakse neid ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse ja inimese tervise ning õnne heaks. Paed asuvad Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ning on seetõttu kaitsealused objektid. Ometigi on kaljuseintesse kraabitud nimesid, mis suurendavad kaljude varisemist ja reostavad visuaalset efekti. Suur Taevaskoda on Ahja jõe ürgoru kõige suurem Devoni liivakivipaljand , mille kõrgus on 24 m ja pikkus 150 m. Oruperve suurim kõrgus ulatub 38 meetrini. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Väike Taevaskoda on Suurest madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini, kuid pikkus kuni 190 m. Allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse uuristanud kaks koobast , millest ühte kutsutakse Neitsikoopaks, teisest saab alguse Emaläte. Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid , sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu , kes koob kuldtelgedel kangast . Kes näinud, see teab.
6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html
7 Ilumetsa meteoriidikraatrid
Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva ­ Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli -, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik . See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks.7 Põrguhaua vanus on ca 6000 aastat. Eristatakse löögi- ja plahvatuskraatreid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.8 Sügavhaud on Põrguhauast väiksem, läbimõõt 50 m ja sügavus 4,5 m. Kraatreid põhjustanud meteoriite pole siiani suudetud kindlaks määrata, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde aga -tolmu.
Piusa koopad
Piusa koobastiku looduskaitseala asub Põlvamaal Orava vallas. Sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa- alustes käikudes kaevandama 1922. aastal, seega on Piusa koopad inimtekkelised . Koobastes paljanduvad Devoni ajastu Sventoi lademe liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel
7 http://www.hot.ee/kaja56/ , huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa.html
8 rutiili ja ilmeniiti.9 Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.
9 http://www.piusamaa.ee/ #
9 Kokkuvõte
Põlvamaa lummab oma imetabase loodupildiga. Usun, et Võhandu jõe salapära või Meeninkunno raba põhjatud laukad ei jäta ka kõige nõudlikumat matkasõpra külmaks. Valdav osa maakonnast on kaetud metsaga ning tiheasustusala osatähtsus on üsna väike. Põlvamaal asub vaid 2 linna ning nendegi elanikearv ei ületa kümmet tuhandet. Ilmtingimata ongi see Põlvamaa ürgse looduse jätkusuutlikkuse alus. Põlvamaa on eesti loodushoius äärmiselt tähtsalt kohal, kuna siin asuvad mitmete haruldaste liikide elupaigad. Kohalikud männi- ja kasemetsad toodavad väärtuslikku palkmaterjali ja paberipuud, mis on hinnas terves Skandinaavias. Võhandu jõe voogusid kasutab ka Räpina Paberivabrik. Oluline on säärast kooslust hoida ja heaperemehelikult kasutada, et ka järeltulevad põlved saaksid osa maalilise Põlvamaa võludest.
10 Lisad
Joonis 1.1 Suur Taevaskoda, internet
Joonis 1.2 Piusa koopad, Arne Ader
11 Kasutatud kirjandus
Põlva maakond · http://et.wikipedia.org/wiki/Põlva_maakond Põlvamaa metskond · http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/p olvamaa-metskond Võhandu jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõg i Ahja jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõg i Meeninkunno maastikukaitseala · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/mee nikunno_est.pdf Taevaskojad · http://www.taevaskoda.ee/ Ilumetsa meteoriidikaatrid · http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html Piusa koopad · http://www.piusamaa.ee Räpina polder · http://www.rapinapolder.envir.ee/
12