Põhja- Kõrvemaa (0)

Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha.  Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets,  50% hõlmavad sood ja rabad . Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik . Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931 -1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma . Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid.
Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada
Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu . Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi . Kaunis vaade vaatetornist.
Jussi looduse õpperada
Õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N.Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel.
Uuejärve looduse õpperada
Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele.
Matkarada Aegviidu - Liiapeksi
Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas.
Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud
mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad.
29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike kosluste ja haruldaste liikide kaitseks.
Kõrvemaa ilme kujundavad metsad , rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse püsimise kõigi matkajate ja lihtsalt omaette oleku nautijate rõõmuks. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas , väike-konnakotkas ja must- toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosi­le ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Üheks markantsemaks näiteks puutumatust loodusest on Kõrvemaa lõunaosas, Albu ­vallas asuv kaheastmeline Kakerdaja raba. Sellest mitte kaugel, Valgehobusemäel leiab huviline nii matka - ja suusarajad kui vaatetorni.
Kõrvemaa pakub ka kultuurielamusi. Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel , näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika -tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall ja vabaõhurestoran Suurvanker – ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad . Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suve­perioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait.
Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija , Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna- Alliku valdade maadel ,
aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu- Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru , Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore.
muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi)
Põhja-Eesti maastikuvaldkond:

Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon

Harju lavamaa maastikurajoon

Viru lavamaa maastikurajoon