VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS (0)

Antsla Gümnaasium
-..............................-
11.B
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS
Uurimistöö
Juhendaja :
õpetaja
............................
Antsla 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. KARULA RAHVUSPARK 5
1.1 Ajalugu ja asukoht 5
1.2 Eesmärk 5
1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis 5
1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 6
1.4.1 Mõniste vald 6
1.4.2 Antsla vald 6
1.4.3 Karula vald 6
1.4.4 Varstu vald 6
2. KARULA RAHVUSPARGI ALAL ASUVAD KÜLAD 7
2.1 Karula rahvuspargis asuvate külade andmete esitamise metoodika 7
2.2 Rebasemõisa küla 7
2.3 Lüllemäe küla 8
2.4 Mähkli ja Jõeperä küla 9
2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla 11
2.6 Haabsaare küla 12
2.7 Ähijärve küla 13
2.8 Kaika küla 14
3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD 18
LISAD 21
Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes 21
Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012 22
Lisa 3 Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000 23
Lisa 4 Küsitlus leht 24

SISSEJUHATUS

Antud töö on valminud osutamaks tähelepanu kahanevale maaelanikkonnale. Mõningates maapiirkondades peaks üldiste võimaluste põhjal olema reaalne rahvaarvu suurenemine. Karula rahvupargi ala sai valitud piirkonna erilisuse, ning piirkonnas peituva potentsiaali tõttu. Kaunis loodus ning puhas elukeskkond, lisaks turismi soodustav rahvuspark. Inimestel peaks siin olema võimalik ökotoodete tootmise või turismiga ära elada. Rahvaarvu tõusu eelduseks on ka see, et inimesed ei pea ilmtingimata tegelema traditsioonilise maaeluviisiga, vaid tööd on võimalik teha arvutiga kauge maa tagant, elades samal ajal miljööväärtuslikus keskkonnas. Piirkonna perspektiivikust kajastav rahvaarvu võrdlemine viimase kümne aasta lõikes ei olnud kahjuks võimalik, sest puudusid täpsed andmed vastavate aastate kohta. Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid.
Uurimistöö