VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS (0)

Antsla Gümnaasium
-..............................-
11.B
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS
Uurimistöö
Juhendaja :
õpetaja
............................
Antsla 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. KARULA RAHVUSPARK 5
1.1 Ajalugu ja asukoht 5
1.2 Eesmärk 5
1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis 5
1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 6
1.4.1 Mõniste vald 6
1.4.2 Antsla vald 6
1.4.3 Karula vald 6
1.4.4 Varstu vald 6
2. KARULA RAHVUSPARGI ALAL ASUVAD KÜLAD 7
2.1 Karula rahvuspargis asuvate külade andmete esitamise metoodika 7
2.2 Rebasemõisa küla 7
2.3 Lüllemäe küla 8
2.4 Mähkli ja Jõeperä küla 9
2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla 11
2.6 Haabsaare küla 12
2.7 Ähijärve küla 13
2.8 Kaika küla 14
3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD 18
LISAD 21
Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes 21
Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012 22
Lisa 3 Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000 23
Lisa 4 Küsitlus leht 24

SISSEJUHATUS

Antud töö on valminud osutamaks tähelepanu kahanevale maaelanikkonnale. Mõningates maapiirkondades peaks üldiste võimaluste põhjal olema reaalne rahvaarvu suurenemine. Karula rahvupargi ala sai valitud piirkonna erilisuse, ning piirkonnas peituva potentsiaali tõttu. Kaunis loodus ning puhas elukeskkond, lisaks turismi soodustav rahvuspark. Inimestel peaks siin olema võimalik ökotoodete tootmise või turismiga ära elada. Rahvaarvu tõusu eelduseks on ka see, et inimesed ei pea ilmtingimata tegelema traditsioonilise maaeluviisiga, vaid tööd on võimalik teha arvutiga kauge maa tagant, elades samal ajal miljööväärtuslikus keskkonnas. Piirkonna perspektiivikust kajastav rahvaarvu võrdlemine viimase kümne aasta lõikes ei olnud kahjuks võimalik, sest puudusid täpsed andmed vastavate aastate kohta. Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid.
Uurimistöö eesmärgiks on:

• Uurida rahvastiku üldarvu muutusi Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  

• Uurida rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  
• Uurida inimeste sisse - või väljarände põhjusi.
  

Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine.
Uurimismetoodika koosneb andmete kogumisest, süstematiseerimisest ja analüüsist.
Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded:

• Uurida Karula rahvuspargi kui väärtusliku elukeskkonna üldist tausta (looduslik – kultuuriline ning haldusjaotuslik);
  
• Uurida Karula rahvuspargi alale jäävate külade tausta, elanike arvu ning selle muutumist, lisaks vanuselist ja soolist koosseisu;
  
• Võrrelda aastatel 2000 ja 2012 toimunud rahvastiku muutusi ja koostada selle kohta analüüs.
  

Informatsiooni saamiseks kasutasin e-andmebaase ning erinevaid kodulehti. Kasutasin kohalike elanike hulgas läbiviidud küsitlust. Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust omavalitsusest.
Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks.
Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista.
Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa , millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega.
Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet.
Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada.
Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid.
Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud . Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd.
Need on:

• Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet , traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut.
  
• Tomson , Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
  

1. KARULA RAHVUSPARK

1.1 Ajalugu ja asukoht

Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark)
Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus , pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur.
Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark)

1.2 Eesmärk

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2. Loodusliku linnustiku kaitse; 3. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis

Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Inimasustus Karula Rahvupargi alal on hõre. 2007. aasta seisuga on aastaringselt asustatud majapidamisi 78. Tänaseks on majapidamiste arv 100 ringis . Rahvuspargi alal on 127 endise talu maad. Karula Rahvuspargi administratsiooni poolt on kooskõlastatud 131 kinnistu tagastamise ja erastamise toimikut, kuid kõik maaomanikud ei ela kohapeal. Kõige rohkem jääb talusid Kaika külla. Suuremad külad on veel Rebasemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõeperä.
Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis on kuni 20 korrda madalam, kui Eesti keskmine (33 in/km2) ja mitmeid kordi madalam Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare kuuluvad Karula rahvusparki osaliselt.
Karula piirkond on ääremaa - Eesti ja Läti piiriala. Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ning Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordi- kulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ning võimaluste vähesus.
(Karula rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2011 - 2015)

1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad

1.4.1 Mõniste vald

Mõniste vald asub Kagu-Eestis. Valla lõunapiir on ühtlasi Eesti-Läti riigipiir . Valla pindala on 174,8 km², millest 57% moodustab mets. Mõniste vallast jääb rahvuspargi alale Koemetsa küla 15,2 km2 suuruse pindalaga. 01.01.2011. aasta seisuga ei ela Karula rahvuspargi territooriumil ühtegi selle valla elanikku. (Mõniste valla koduleht )

1.4.2 Antsla vald

Antsla vald on Võrumaa läänepoolseim ja pindalalt suurim vald. Vallast Karula rahvuspargi alale jääb lõuna-edelaosa - Ähijärve, Jõepera, Kaika ja osaliselt Haabsaare küla. Lisaks taimestikule ja järvedele pakub silmailu maalilise vaatepildiga Kaika kuplistik.
(Antsla valla koduleht)

1.4.3 Karula vald

Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Vald jaguneb 14 külaks, millest rahvuspargi alale jäävad Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina. Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist. (Karula valla koduleht)

1.4.4 Varstu vald

Varstu vald paikneb Võrumaa edelaosas Haanja kõrgustiku lääneserval. Vallas on 19 küla, millest Karula rahvuspargi alale jääb Vana- Roosa küla Varstu valla pindala on 172,6 km2. Karula rahvuspark hõlmab 0,6 km2 valla territooriumist. Varstu vallast rahvuspargi territooriumil ei ela ühtegi elanikku. (Varstu valla koduleht)

2. KARULA RAHVUSPARGI ALAL ASUVAD KÜLAD

2.1 Karula rahvuspargis asuvate külade andmete esitamise metoodika

Esitamaks andmed külade lõikes võimalikult ühtselt, olen paigutanud andmed alljärgnevalt:

• Küla asukoht (kirjeldamine);
  
• Küla asukohta iseloomustavad faktid (looduslik eripära, huvitavad ajaloolised ning miljööväärtuslikud faktid);
  
• Küla asukoht ja piir väiksel kaardil;
  
• Küla rahvastiku suurus tulpdiagrammina (aastatel 2000 ja 2012);
  
• Märkus rahvaarvu muutumise kohta.
  

2.2 Rebasemõisa küla

Rebasemõisa küla asub Valga maakonnas Karula vallas. Lähim linn on Võrumaal asuv Antsla, kuhu on Rebasemõisast 20 km. Küla paikneb Karula kõrgustikul. Rebasemõisa ja Lüllemäe küla jäävad Karula rahvuspargi alale osaliselt.
Rohelise värviga on triibutatud Karula rahvuspargi piir. (Joonis 1.) Küla ja ühtlasi kõrgustiku kõrgeim punkt on Tornimägi. Tornimäele ehitati 2003. aastal vaatetorn
(Eesti Loodus 1998)
Rebasemõisa küla on pindalalt 2460 ha. Tinglikult on arvatud küla alla ka kunagised Tinu, Kolski, Kark ja Madsa külad. Küla keskuseks on Karula mõisa ja Rebase karjamõisa hoonekompleksid ning selle naabrusesse ehitatud hooned.
(Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004)
Rebasemõisa külas elas 2000. aastal Rahvaloenduse andmel 41 inimest. Viimase statistikaameti rahvaloenduse andmeil elab külas 48 inimest.
Joonis 1. Rebasemõisa küla kaart (erakogu)
Joonis 2. Rebasemõisa küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012)
Statistikaameti andmeil on Rebasemõisa külas rahvaarv varasemate andmetega võrreldes tõusnud 7 inimese võrra. 2000.a oli külas 19 meest, mis 2012. aastaks on tõusnud 24-le. Ka naiste arv on külas tõusnud, küll vähem kui meestel. Varem oli külas 22 naist, siis 2012.a on naisi 24.

2.3 Lüllemäe küla

Lüllemäe küla asub Valga maakonnas Karula vallas. Lüllemäe tekkis 20. sajandi algul kirikukülana. Lüllemäel asunud Karula kirikut on esmakordselt mainitud 1392. aastal (Carwele), kirikukihelkonda 1532. aaastal. Lüllemäe küla nimi on tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi ) kalmistupühadel, pulmade või matuste ajal.
Karula maastikukaitseala (hiljem muudeti rahvuspargiks) hõlmab Karula kõrgustiku huvipakkuvama osa. Kaitseala pindala on 10 300 ha. Karula rahvuspark hõlmab enda alla vaid osa Lüllemäe külast. Rahvuspargi tüüpilisem osa jääb Lüllemäe alevikust itta ja lõunasse, kus on näha väga korrapärase kujuga kupleid. Põhjaossa jäävad sandurid , läände moreenkünkad ja vallseljakud . Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv. Komplekssete maastikuökoloogiliste uurimuste põhjal on kaitseala jaotatud 5 piirkonda: reservaat -looduskaitseala, kus on keelatud igasugune inimtegevus ning puhkepiirkond kaitseala keskosas ja põhjaosas, kus on majanduslik tegevusluba.
(Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004)
2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 298 elanikku. Viimaste statistikaameti andmeil elab Lüllemäe külas 253 inimest.
Joonis 3. Lüllemäe küla kaart
Joonis 4. Lüllemäe küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012)
Lüllemäe küla rahvaarv on 2012. aastal vähenenud võrreldes 2000. aastaga. Seda pole küll palju, kuid 52 inimese võrra piisavalt, et saada aimu rahva vähenemisest.
2000. aastal oli külas 129 meest, kuid 2012. aastaks on see näitaja langenud 117 peale. Kõige suurema langusega on Lüllemäe külas naiste arv. Kaksteist aastat tagasi oli külas 169 naisterahvast, praegu on see arv 136.

2.4 Mähkli ja Jõeperä küla

Mähkli küla asub Võru maakonnas Antsla vallas. Aastal 2000 elas külas 13 elanikku, hetkel elab 18 inimest.
Joonis 5. Mähkli küla kaart
Joonis 6. Mähkli küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012)
Mähkli külas on rahvaarv tõusnud. Viimasel rahvaloendusel selgus, et Mähkli külas elab 13 meest ja 5 naist. Võrreldes andmeid 2000. aasta omadega on meeste osakaal külas tõusnud 6 mehe võrra ja naiste osakaal langenud 1 naise võrra. Sellegi poolest on üldine rahvaarv külas tõusnud 5 inimese võrra.
Jõepera küla asub Võrumaal Antsla vallas. Jõepera küla on mainitud esmakordselt 1449. aastal (Jegenperre-na). Aastal 2000 elas külas 38 inimest. Hetkel teadaolevatel andmetel elab külas 35 inimest.
Joonis 7. Jõeperä küla kaart
Joonis 8. Jõepera küla rahvaarvu muutuste diagramm (Veiermann 2012)
Jõepera küla rahvaarv on vähenenud 3 inimese võrra. Aastal 2000 oli Jõepera meeste ja naiste arv võrdne. Nii mehi, kui ka naisi oli külas 19. Aastal 2012 on küla meeste arv langenud 18-le ja naiste arv 17-le. Kokku elab 2012 aasta seisuga külas 35 inimest.

2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla

Veel 20 sajandi alguses olid antud külad väga elujõulised ja rahvarohked. Rahvastiku kiire vähenemine algas pärast II maailmasõda kolhooside loomisega .
Apja küla asub sooserval ja head põllumajandusmaad on siin vähe. Küla koliti ümber nn. Apjamõisast (umbes 1 km loodesse), sest sinna rajati karjamõis. Apja küla on järel ainult üks elanik - 75 aastane naisterahvas .
Karula vallas Kolski külas, mis veel 1950. ndatel oli üpris rahvarohke, on elama jäänud vaid üks meesterahvas, kes kutsub end uhkusega külavanemaks.
Koobassaare küla asub Valga maakonnas Karula vallas. 2000. a. elas külas 28 inimest. Viimastel andmetel elab külas 18 inimest.
Joonis 9. Koobassaare küla kaart
Joonis10. Koobassaare küla rahvaarvu muutuste diagramm (Veiermann 2012)
Apja küla tabeli puudumisel on lihtne seletus. Nimelt külasse on elama jäänud vaid üks inimene. Kahjuks ei õnnestunud leida küla varasemaid andmeid täpse rahvarvu kohta.
Kolski külas on rahvaarv muutumatuks jäänud. Aastal 2000 ja ka 2012 elab külas ainult üks püsielanik.
Seega pean paraku leppima teadmisega , et need kaks küla on põhimõtteliselt väljasurnud.
Koobassaare külas viimase rahvaloenduse andmeil elab küla 18 inimest. Neist 10 on mehed ja 8 naised. Veel aastal 2000 oli Koobassaare külas 28 püsielaniku, kellest 15 olid mehed ja 13 naised. Kaheteistkümne aastaga on rahvaarv vähenenud 10 inimese võrra.

2.6 Haabsaare küla

Haabsaare küla asub Võru maakonnas Antsla vallas. Haabsaare küla jääb osaliselt Karula rahvuspargi alale. 2000. aastal elas külas 43 inimest. Antsla linnast 9 km lõunas asuvas Haabsaare külas elab hetke andmetel 19 inimest.
Joonis 11. Haabsaare küla kaart
Joonis 12. Haabsaare küla rahvarvu muutuste diagramm (Veiermann 2012)
Haabsaare külas elab veel 1 inimest. Kaksteist aastat tagasi elas külas kokku 43 inimest. Mehi elas 2000. aastal Haabsaare külas 21 ja naisi 22. Viimase rahvaloenduse andmeil elab külas veel 11 meest ja 8 naist. Küla rahvaarv on vähenenud 24 inimese võrra, Mis on üle poole vähem kui aastal 2000.

2.7 Ähijärve küla

Ähijärve küla asub Võru maakonnas Antsla vallas. Antsla vallas edelaosas asub suur osa Karula rahvuspargist, mille külastuskeskus asub Ähijärve külas. Ähijärve küla piirneb kirdest Kaika külaga. Ähijärve ümbrus on asutatud väga ammu . Niinimetatud “Kirikuase„ on vana matmiskoht, mis on dateeritud rauaaega (50 – 450 aastat). Piirkonnaga on seotud palju legende ja muistendeid. (Karula rahvuspargi kodulehekülg)
2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Ähijärve külas 37 elanikku. Hetkel teadaolevatel andmetel elab külas 30 inimest.
Joonis 13. Ähijärve küla kaart
Joonis 14. Ähijärve küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012)
Viimase rahvaloenduse andmeil on Ähijärve külas 7 inimest vähem, kui aastal 2000. Mehi oli aastal 2000 kokku 18 ja naisi 19. Aastal 2012 elab külas 13 meest ja 17 naist. Meeste osakaal on langenud külas 5 mehe võrra ja naiste osakaal on langenud 2 naise võrra.

2.8 Kaika küla

Kaika küla asub Võru maakonnas Antsla vallas, Antslast 10 km kaugusel lõunas. Kaika ümbruse metsade, kuni 30 meetri kõrguste kuplite ja sulglohkudega maastik on Karula kõrgustiku kaunemaid. Karula kõrgustik ulatub Võru maakonna loodeossa umbes 20 km pikkuse ja 2 - 5 km laiuse ribana. Maakonna läänepiiri ligidal Ähijärve ümbruses kuplilise reljeefiga ala laieneb tunduvalt. Eriti selge ja korrapärase kujuga, kuni 30 meetri kõrguseid kupleid kohtame Kaika ümbruses.
Kaika külas asuvad kool, kirik ja kalmistu. 1890. aastatel ehitati Kaikamäele Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. Kirikul oli kaks sibulkuplit. Praeguseks on kirik lagunenud. Kool rajati kiriku ehitamisega üheaegselt, algselt venekeelse kihelkonnakoolina. Hiljem muudeti eestikeelseks. Kahjuks pole kool enam tegev.
(Karula Hoiu Ühing)
( Keskkonnaamet )
2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 50 elanikku. Hetkel elab 39 inimest Kaika külas.
Joonis 15. Kaika küla kaart
Joonis 16. Kaika küla Rahvaarvu muutuste diagramm (Veiermann 2012)
Kaika küla rahvaarv on langenud 22%. Aastal 2000 elas Kaika külas 50 inimest. Aastal 2012 elab külas vaid 39 inimest. Meeste arv on langenud 2 mehe võrra ja naiste arv 9 naise võrra võrreldes aastaga 2000.

3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012

Antud ajavahemikul toimunud rahvastiku muutused on külade lõikes välja toodud alapeatükides 2.2 – 2.8. Need andmed põhinevad statistikaameti andmebaasidel, mis omakorda põhinevad rahvaloenduse andmetel. Seega peaksid olema võimalikult täpsed. Valdade andmed erinevad statistikaameti andmetest mõnel juhul üsna suurel määral ning on valdavalt suuremad. Eeldatavasti põhjustab seda sissekirjutustel põhinev andmebaas , mis sisaldab inimesi, kes tegelikult seal ei ela. Nimetatud asjaolu tõttu kasutasin valdade andmeid pigem abistava materjalina.
Rahvaarv külade lõikes ja selle muutused on koondatud tabelisse (vt. Lisa 1.) Rahvastik vanuserühmade kaupa on toodud tabelites (vt. Lisa 2. ja Lisa 3.). Võrreldes 2000 aasta ja 2012 aasta rahvaarvu on näha muutusi. Väljaarvatud Kolski külas, kus rahvaarv pole muutunud. Tabelist (Lisa 1.) on näha rahvaarvu vähenemist piirkonna küladest viimase kaheteistkümmne aastaga. Eranditeks on Mähkli ja Rebasemõisa külad, kus rahvaarv on vähesel määral kasvanud. Mähkli külas on rahva üldine arv kasvanud 5 inimese võrra ja Rebasemõisa külas on rahvaarv kasvanud 7 inimese võrra. Rahvaarvu suurenemine nendes külades tuleneb põhiliselt küladesse uute elanike kolimisega. Viimastel andmetel elab Mähklis 18 ja Rebasemõisas 48 inimest. Kui varem elas Mähklis 7 meest ja 6 naist (2000 aastal), siis statistikaameti andmetel elab nüüd külas 13 meest ja 5 naist.
Võrreldes tabelis 2000 aasta ja 2012 aasta andmeid on näha, et kõige suurema rahvaarvu vähenemisega on olnud Lüllemäe ja Haabsaare külad. Lüllemäe külas elas aastal 2000 kokku 305 inimest, kellest 129 olid mehed ja 169 naised. Aastal 2012 elab külas kokku 253 inimest, 117 meest ja 136 naist. Kokku on külas kaheteistkümmne aastaga rahvaarv vähenenud 52 inimese võrra. Haabsaare küla rahvaarv oli aastal 2000 kokku 43 inimest, neist 21 mehed ja 22 naised. Aastal 2012 oli külasse jäänud 18 inimest, mehi 11 ja naisi 8. Rahvuspargi alale jäävate teiste külade rahvaarvu vähenemise suurused külade kaupa on järgnevad: Jõepera külas 3 inimest vähem; Koobassaare külas 10 inimest; Kaika külas 11 inimest vähem ja Ähijärve külas on rahvaarv vähenenud 7 inimese võrra.
Võrreldes külaelanike vanuselist jagunemist (vt. Lisa 2. ja Lisa 3.) ilmneb, et elanike vanused on üsna kõrged. Suurema osa külade elanikkonnast moodustavad inimesed vanuses 40 – 79 aastat. Külades elab väga vähe noori, kuni 30 aastaseid inimesi. Külades läbiviidud küsitlustest selgus, et noortel pole piirkonnas piisavalt elatusvõimalusi.

KOKKUVÕTE

Karula rahvuspargi rahvaarv on vähenenud. Kui aastal 2000 oli kõigis külades kokku 557 inimest, siis aastaks 2012 oli arv kahanenud 462 inimeseni. Rahvaarv vähenes 95 inimese võrra. Vähenemine on toimunud kõigis külades, välja arvatud Kolski, Mähkli ja Rebasemõisa külad. Kahes viimases on rahvaarv tõusnud, Kolski külas aga jäänud samaks (oli üks inimene ja on üks inimene). Mähkli külasse on juurde tulnud 5 inimest, Rebasemõisa 7 inimest. Üldise vähenemise tendentsi juures ei ole see siiski määrav.
Rahvastiku soolise ja vanuselise struktuuri andmed näitavad vanemaealiste osakaalu kiiret kasvu piirkonna külades. Valdav enamus on 40 – 79 aastased.
Sealjuures on suurem naiste osakaal (välja arvatud Haabsaare külas, kus mehi on rohkem). Paljudes taludes elabki üksik naisterahvas. Tähelepanuväärne on asjaolu, et vanusegruppi 30 -39 osakaal kõigis külades on üsna madal, mis varasemalt oli märgatavalt kõrgem.
(vt. Lisa 3). Lapsi ja noori vanuses 0 – 19 aastat on külades üsna vähe. Ainult mõnes logistiliselt heas kohas asuvas suuremas külas on selle vanusekategooria esindajaid rohkem kui teistes külades.
Küsitluse põhjal lahkub enamus inimesi tööpuuduse ja/või infrastruktuuri puudumise tõttu. Tullakse elukeskkonna pärast (kõrgema sissetulekuga inimesed) või tööga seoses. Lisaks ökoloogilise eluviisi harrastajad, kes otsivad võimalikult puhast elamiskohta.
Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Rahvaarv pole jäänud samaks ega suurenenud, vaid on vähenenud ning arvandmetel paistab see tendents jätkuvat kiirenevas tempos . Nagu küsitlustest selgus ei tule või ei jää noored küladesse, sest pole tööd (100% vastajatest), ega võimalusi laste kasvatamiseks. Koolid ja lasteaiad on kaugel ja ühistransport ning muud taristud sisuliselt olematud. Klassikalise maamajandusega ei ela ära ning põllumajanduspoliitika soosib suurtalusid. Noortel on mõtekam oma elu mujal sisse seada.
Kui pole elanikkonda, ega traditsioonilist talupidamist, kaotab piirkond palju oma atraktiivsusest turistide jaoks.
Küsitluses esitatud küsimusele „Mida olete teinud selle nimel, et elu külas kestaks ?“oli vastus enamikel juhtudel :“lapsi...“. Seega potensiaalseid tagasi tulijaid oleks, kui tingimused muutuksid.

KASUTATUD ALLIKAD

Antsla valla koduleht. Saadaval
( http://www.antsla.ee/index.php?page=62 &), külastatud 31.10.2012
Eestigiid. Valgamaa: külad, Lüllemäe küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=295&ItemID=3869 ), külastatud 16.03.2013
Eestigiid. Valgamaa: külad, Rebasemõisa küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=295&ItemID=3914 ), külastatud 17.03.2013
Eestigiid. Võrumaa: külad, Haabsaare küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=299&ItemID=4257 ), külastatud 16.03.2013
Eestigiid. Võrumaa: külad, Jõepera küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=299&ItemID=4257 ), külastatud 16.03.2013
Eestigiid. Võrumaa: külad, Kaika küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=299&ItemID=4335 ), külastatud 16.03.2013
Eestigiid. Võrumaa: külad, Mähkli küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=299&ItemID=4523 ), külastatud 17.03.2013
Eestigiid. Võrumaa: külad, Ähijärve küla. Saadaval
( http://www.eestigiid.ee/?CatID=299&ItemID=4811 ), külastatud 17.03.2013
Eesti Loodus 1998 . Saadaval
( http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/voldik.html ), külastatud 12.02.2013
Karula Hoiu Ühing. Ajalugu: Karula kihelkonna ajalugu.
( http://khy.ee/?27 ), külastatud 20.03.2013
Karula valla koduleht. Saadaval
( http://www.antsla.ee/index.php?page=62 &), külastatud 31.10.2012
Keskkonnaamet. Karula rahvuspark. Saadaval
( http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/kaitsealad/karula-rahvuspark/?highlight=karula ), külastatud 19.03.2013
Mõniste valla koduleht. Saadaval
( http://www.moniste.ee/ ), külastatud 31.10.2012
OpenStreetMap. Haabsaare küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/350678 ), külastatud17.03.2013
OpenStreetMap. Jõepera küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/355021 ), külastatud 19.03.2013
OpenStreetMap. Kaika küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/354974 ), külastatud 17.03.2013
OpenStreetMap. Koobassaare küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/352398 ), külastatud 19.03.2013
OpenStreetMap. Lüllemäe küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/353454 ), külastatud 19.03.2013
OpenStreetMap. Mähkli küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/352992 ), külastatud 18.03.2013
OpenStreetMap. Ähijärve küla kaart. Saadaval
( http://www.openstreetmap.org/browse/relation/354075 ), Külastatud 22.03.2013
Rahvuspargid. Saadaval
( http://www.loodus.envir.ee/8page.html ), külastatud 12.02.2013
Statistikaamet . Rahvastiku paiknemine . Ajutine kohal- ja äraolek 2001. Saadaval
( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL102&ti=FAKTILINE+JA+ALALINE+RAHVASTIK+VALDADE+ASULATES+NING+EESTLASTE+ARV+JA+OSAT%C4HTSUS+ALALISE+RAHVASTIKU+HULGAS&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/14Rahvastiku_paiknemine._Ajutine_kohal-_ja_araolek/&lang=2 ), külastatud 28.02.2013
Statistikaamet. Rahvastiku paiknemine ja soo- vanusjaotus 2011. Saadaval
( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL003&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+%28ASULA%29%2C+SOO+JA+VANUSE+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/09Rahvastiku_paiknemine/&lang=2 ), külastatud 28.02.2013
Umaleht. Harju, Ülle. Terv elo Apja mõtsu seen . Saadaval
( http://www.umaleht.ee/index.php?leht=3092&keel=111 ), külastatud 23.03.2013
Varstu valla koduleht. Saadaval
( http://www.varstu.ee ), külastatud 31.10.2012

LISAD

Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes

Tabel 1. Rahvarvu muutuse võrdlus külade lõikes aastaga 2000 ja 2012. (Veiermann 2013)
2000 a.
2012 a.
KOKKU
Mehed
Naised
KOKKU
Mehed
Naised
Rahvaarv
Haabsaare küla
43
21
22
19
11
8
-24 (vähenenud)
Jõeperä küla (Jõepera küla)
38
19
19
35
18
17
-3 (vähenenud)
Kaika küla
50
21
29
39
19
20
-11 (vähenenud)
Koobassaare küla
28
15
13
18
10
8
-10 (vähenenud)
Lüllemäe küla
305
129
169
253
117
136
-52 (vähenenud)
Mähkli küla
13
7
6
18
13
5
5 (suurenenud)
Rebasemõisa küla
41
19
22
48
24
24
7 (suurenenud)
Ähijärve küla
37
18
19
30
13
17
-7 (vähenenud)
Kolski küla
1
1
1
1
(sama)

Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012

Joonis 17. Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012

Lisa 3 Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000

Joonis 18. Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000

Lisa 4 Küsitlus leht

1.Sugu?
Mees:
Naine:
2.Millal olete sündinud? (aasta)
3.Milline haridus Teil on?
Põhiharidus:
Kesk-/kutseharidus:
Kõrgharidus:
Muu:
4.Kui kaua olete elanud selles külas?(mis aastast)
5.Kas olete põliselanik ?
6.Kui olete sisserännanu, siis kas asusite elama enne või pärast 2002.aastat?(aasta kui võimalik)
7.Mis hoiab Teid selles maakohas?/ Mis põhjusel asusite siia elama?
8.Mitu liiget on Teie peres? ( talus ) 9.Mitu liiget oli Teie peres (talus) aastal 2002?
10.Milline on Teie arvamus küla tuleviku suhtes?
11.(Küsimus lastele) Kas Teie hakkaksite tulevikus elama siin külas?
12.Mida olete teinud selle nimel, et elu külas kestaks?
13.Mida Teie meelest oleks vaja muuta?(kui oleks võimalik muuta)
Kaitsekõne
(1)Tere. Olen ...................11.B klassi õpilane. Minu uurimustöö teema on “VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS“. (2)
Minu uurimistöö eesmärgiks on: Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi - sealhulgas:

• rahvastiku üldarvu muutusi Karula Rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  

• rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula Rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  
• inimeste sisse - või väljarände põhjusi.
  

Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas, on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine.(3)
Uurimustöö jaguneb kolmeks peatükiks, mis omakorda jaguneb alapeatükkideks. Esimene peatükk koosneb üldise tausta uurimisest, ning mis sisaldab ajaloolist ja haldusjaotuste ülevaadet. Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavad faktid ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012.
(4)Kokkuvõttes käsitlen rahvarvu muutusi võrreldes andmeid 2000.- nda ja 2012- nda aasta omadega. Lisaks toon välja noorte lahkumise põhjused ja maal elamise võimalused. Karula rahvuspargi rahvaarv on vähenenud.Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Kui aastal 2000 oli kõigis külades kokku 557 inimest, siis aastaks 2012 oli arv kahanenud 462 inimeseni. Rahvaarv vähenes 95 inimese võrra. Vähenemine on toimunud kõigis külades, välja arvatud Kolski, Mähkli ja Rebasemõisa külad. Ka nende külade rahvaarvu suurenemine ei kompenseeri üldist vähenemist. Et anda täpsem ülevaade olen lisanud lisadesse tabeli ja diagrammid , mis näitavad andmeid aastast 2000 ja 2012 aastat võrreldes. Viimane lisa on küsitlusleht, mis aitas saada aimu kohalike arvamusest ja hetkeolukorra tegelikkusest külades.
(5)Töös kasutasin andmete saamiseks internetti, küsitlusi ja vallavalitsuste andmeid, abi sain ka Karula Rahvupargist.Kõige suuremaks takistuseks töö tegemisel olid minu jaoks info vähesus ja lahknevused andmebaaside vahel.Töö käigus ilmnes , et 2002 aasta kohta pole uurimistöö korrektseks läbiviimiseks piisavalt andmeid võimalik saada. Korralikud andmebaasid olid statistikaametil olemas 2000-nda aasta kohta. Probleemi kohta on märkus uurimistöö sissejuhatuses .
Kõige suuremaks õnnestumiseks võiks pidada töö õigeaegset valmimist ning küsitluse edukat läbiviimist. Uurimistöö kirjutamisega sain uurimustöö kirjutamise kogemuse ja teadmisi uuritava teema kohta.
Leian, et antud teemat on võimalik edasi uurida, kas või selleks et teada saada, milline võiks olla tulevik nendes külades. Tehtud uurimistöö pöörab tähelepanu maaelanikkonnale ja selle vähenemisele, mis võib lõppeda sellega, et külad jäävad täiesti inimtühjaks.
(6)Uurimistöö valmimise eest soovin tänada juhendajat õpetajat ......................, Vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid.(7) TÄNAN KUULAMAST! Palun küsimused.