Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antioksüdantsus (0)

1 Hindamata
Punktid
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress
Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks.
3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks.
Antioksüdantne regulatoorne süsteem
Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega.

Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed

Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid
Ülireaktiivsed
Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R∙+AH→RH+A∙→A∙+B→... ja A∙+A∙→A-A
  • Hüdroksüülradikaal OH
  • Superoksiidi radikaal O2-
  • Lämmastikoksiidi radikaal NO
  • Lämmastikdioksiidi radikaal NO2

Pro-oksüdandid

Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid :
  • Hapniku reaktiivsed osakesed
  • Raua- ja vaseioonid
  • Raskemetallid
  • Ravimid
  • Kiirgus
Väikestes hulkades on meis moodustunud oksüdatiivsed stressorid hädavajalikud meie keha normaalseks talitluseks .

Oksüdatiivsed stressorid

  • Superoksiidi radikaal
  • Vesinikperoksiidi radikaal
  • Hüdroksüülradikaal
  • Lämmastikoksiidi radikaal
  • Osoon
  • Ergastatud hapnik

Superoksiidi radikaal (SOR) O2-∙


Plussid
Miinused
Võimas bioloogiline relv ( viirused , bakterid )
Erütrotsüütide lammutamine
Ensüümide inaktiveerimine
Biopolümeeride lõhkumine
Sidekoe kahjustused
Veresoonte lõõgastumine

Vesinikperoksiid H2O2


Plussid
Miinused
Võimas kaitse
„Pleegitamine“
Rakusisene signaalsüsteem
„Liigub“ kaugele
DNA kahjustused
Katalaas -> vesi+hapnik

Hüdroksüülradikaal OH∙

Fe++(+)+H2O2+SOR → kiirgus
Plussid
Miinused
Kaitse, töö
Ründavad kõiki molekule→ahelreaktsioon
Glutatioon, kusihape , ubikioon, aspiriin

Lämmastikoksiidi radikaal NO∙

Veresoonte endodeelirakkudes ← arginiin
Plussid
Miinused
Veresoonte lõõgastumine – lõõgastumisfaktor

Osoon O3


Plussid
Miinused
Kaitse UV-kiirguse eest
Lipiidid , nukleiinhapped , valgud
Keskkonna isepuhastumine
Võimalik O2*
EI kutsu esile ahelreaktsioone

Ergastatud hapnik O2*

Valgustundike reaktsioonide tulemus
Plussid
Miinused
Purustav toime
Vananemine

Lipiidide peroksüdatsioon

Vabade radikaalide rünnaku eelismärklauaks on lipiidides esinevad küllastamata rasvhapped .
Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid.
Ei ole patoloogiline protsess.
Väikses koguses bioregulaatorid.
Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke →oksüdatiivne stress, koekahjustused
Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile → rasvhapete LV
Neid kontrollivad antioksüdandid.
10 „käsku“

Antioksüdandid

Ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd.
Terviklik ja antioksüdatiivne regulatoorne süsteem.
Lipiidses keskkonnas töötavad vitamiinid E ja A, ubikinoon, β- karoteen jt.
Vesilahustuvad keskkonnas toimivad vitamiin C, mitmed vereplasma valgud, kusihape jt.
Oksüdatiivne stress – häire pro- ja antioksüdatide normaalses tasakaalus.

Antioksüdandid inimorganismis

Preventiivsed antioksüdandid


  • Tekkinud RO kõrvaldajad
    • Superoksiid dismutaas (SOD)
    • Katalaas (CAT)
    • Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx)

  • Vabade radikaalide kõrvaldajad
    • Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid

  • Rauaioone siduvad agendid
    • Apotransferriin
    • Tseruloplasmiin

    Ahelreaktsiooni blokeerivad antioksüdandid

    Vitamiin E, vitamiin C, kusihape, vere albumiin, bilirubiin

    Antioksüdandid

    Vitamiin E

    Tähtsaim lipiidses keskkonnas töötav antioksüdant
    Biomembraanide ja LDL kaitse

    Karotenoidid

    Pikk C-ahel võimaldab kõrvaldada ergastatud hapnikku
    Kaitsevad UV-kiirguse eest
    Neil on vähkkasvajate kujunemisele pidurdav mõju (mitte sünteetilistel)

    Ubikinoon ehk koensüüm Q

    Kõrvaldab vabu radikaale ja tõkestab lipiidide peroksüdatsiooni.

    Vitamiin C

    Vesikeskkonna peamine antioksüdant
    Kõrvaldab vabu radikaale – otsene antioksüdant.
    Kaudne antioksüdant – toetab ja abistab vitamiin E tööd.

    Seleen

    Vajalik antioksüdantsete ensüümide ehituses ja funktsioneerimises.
    Asendamatu mikroelement .
    Ensüümidel oluline roll vesinikperoksiidi ja lipiidide hüdroperoksiidide kõrvaldamises.
    Kaudne antioksüdant – seob Hg-ioone.

    Looduslikud antioksüdandid

    SV haigused
    Vähk
    Vananemisvastane efekt → Lisaained → Toksilisus

    Vitamiin C, vitamiin E, karotenoidid, flavonoidid

    Kasulik efekt ↔ tabitav kogus ???KUI PALJU???
  • Antioksüdantsus #1 Antioksüdantsus #2 Antioksüdantsus #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MPatsaan Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Loengud VI-VIII
    12
    doc

    Loengud VI-VIII

    Oluline kasvufaktor, rinnapiimas rohkem kui lehmapiimas Ensüümide akt.: · Alkoholi dehüdrogenaas · palju spermatosoididespaljunemine · NH av. valgu süntees · vitam av. · vereloome Vajadus 7-15 mg ööpäevas Imendub loomsest toidust paremini kui taimsest (fütiinhape, seob ka Ca, Mg, Fe ) Vask Cu osaleb: · Hb sünteesis · hingamisahela ens. · fosfolipiidide sünteesis · vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant Allikad: maks, liha täisteravili joogivesi Mn: · ens, kofaktor: rasvhapete ja kolesterooli sünt. kilpnäärme hormoonide akt. · soodustab tiamiini. insuliini, biotiini, vit. C toimet · superoksiidi dismutaas on Mn seoseline vabade radikalide sidumine · vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid

    Inimese toitumisõpetus
    Toitumisõpetus
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    Vitamiin A - antikseroftalmiline vitamiin Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini - nägemispurpuri komponent); · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus; · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks; antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. Vitamiin D (kaltsiferoolid) - antirahhiitiline vitamiin

    Kokandus
    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
    98
    doc

    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

    mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Mangaan (Mn) – toimimine rea ensüümide kaitsefaktorina, mis mõjutavad valkude, süsivesikute ja lipiidide ainevahetust. Kroom (Cr) – insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) – toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) – toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa. Fluor (F) – hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) – inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist

    Spordibiokeemia
    Biokeemia täielik kordamine
    26
    docx

    Biokeemia täielik kordamine

    25. Rasvas lahustuvad vitamiinid · A ­ retinoidid ­ nägemisprotsess, somaatiline funktsioon (kasv ja diferentseerumine ­ limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D ­ kaltsiferoolid ­ luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E ­ tokoferoolid ­ antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K ­ naftokinoonid ­ labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ­ ubikinoonid ­ antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ­ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid

    Biokeemia
    Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
    40
    doc

    Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

    Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap

    Biokeemia
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    98
    docx

    Kogu keskkooli bioloogia konspekt

    On erandeid (vitamiin D süntees nahas UV kiirguse toimel). Seedekulgla mikroobikooslus sünteesib mitmeid 16 vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta-karoteen, millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad

    Bioloogia
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    37
    doc

    Üldbioloogia konspekt (1. osa)

    inuliin, valgud) 2) Kaitselised sisaldised: a. Taimedel oblikhape. Kaitseb kolmel viisil: · Hapu maitse · Kaltsiumi sidumine · On mürgine b. Melaniin (pigment) kaitseb: · UV-kiirguse eest: o Peegeldab kiirgust tagasi o Hajutab kiirgust o Neelab kiirgust o Nõrk antioksüdant · Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse pigmendikogumitena Rakusisesed sisaldused ­ sisekasutuseks Rakuvälised ­ transporditakse rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse Topeltmembraansed rakustruktuurid: a) Mitokondrid b) Kloroplastid c) Rakutuum Miktokondrid Ehitus: 2 membraani, 2 ruumi. Välis- ja sisememebraan. Esimene ruum on välis- ja siseruumi vahel. Teine ruum on sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani

    Üldbioloogia
    Toit
    44
    doc

    Toit

    Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun