Asjaõigus (1)

Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks
Lk 9-28 kommentaaridest
Fr. G. Bunge – Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit . 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus, süstematiseerimatus ning see et ei arvestatud vastavate riikide poliitilise korra ja minevikuga. Asjaõiguse eelnõus säilitati ka tsiviilseadustiku eelnõu ülesehitus. Töö oli jagatud ettappidesse: tsivseadustiku 1939a eelnõust asjade ja asjaõiguste kohta käivate normide väljavalimine ja ümberkujundamine, normide vastavuse kontrollimine kaasaja nõuetele, eelnõu võrdlemine praegu Eestis kehtiva seadusandlusega keelekasutuse ja terminoloogia osas. Kõige tähtsamad muudatused kinnispandi osas. Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a