Suure Jaani kirik (3)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
ENDLA LOODUSKAITSEALA
Referaat
Juhendaja lektor
Tartu 2010

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Asukoht 3
Endla Looduskaitseala rabad 4
Allikad, jõed, järved 6
Linnud ja loomad 8
Taimed 9
Asustus 10
Loodusturism 11
Matkarajad 11
Lõkkekohad: 12
Muud seotud objektid 12
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Endla looduskaitseala – Järvamaa piirides asuvad Norra - Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks lättepiirkonnaks (2,1 miljonit liitrit tunnis). Inimtegevusest puutumata alal on rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja vooluhulgaga allikaid .
Eesti Maaturism . Endla Looduskaitseala
[ http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37]10.10.10
Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest, samuti on see ala olnud läbi aegade hea paik teadustööde ja uuringute läbiviimiseks. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka.
Riigmetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala
[ http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla-looduskaitseala]10.10.10
Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse.
Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi.
Eesti giid. Endla Looduskaitseala
[ http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10

Asukoht

Endla looduskaitseala asub  Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva ( Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.
Wikipedia. Endla Looduskaitseala
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10
Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva- Rapla regioon ja Viru regioon.

Endla Looduskaitseala rabad

Endla looduskaitseala ilme määravad rabad. Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus .
Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid. Järsku rabarinnakut saab hästi vaadelda Kaasikjärve rabal vastu Endla järve ja Männikjärve raba lääneservas. Iseloomulik on pikkadeks peenardeks ühinenud mätaste ning älveste ja laugaste korrapärane paigutus ümber rabakeskme.
Raba taimekooslused on mosaiiksed: mätastel ja peenardel kasvavad mõnemeetrised männid koos kitsalehiste puhmastaimedega – kanarbiku , kukemarja ja hanevitsaga, mätaste vahele jäävad liudjad älved ja tumedaveelised laukad . Laukad ei ole põhjatud, neil on kallasteks ja põhjaks turvas . Rabavesi on happeline, sisaldab palju orgaanilisi aineid ja väga vähe mineraalaineid. Laukavett võib julgesti juua. Suurimad laukad on Kaurijärv, Jämetsarve järv ja Pätsulaugas. Peamised tegijad on rabas turbasamblad. Iga samblataim hoiab endas vett, ühiselt üksteise kõrval veelgi rohkem. Raba rasketes tingimustes saavad hakkama vaid paarkümmend taimeliiki. Älvealadele on karakteersed valged nokkheinad, küüvitsad, tupp-villpead ja tagasihoidlikult sammaldel roomavad jõhvikad. Äärmise toitainetevaesusega on kohanenud ümaralehine ja pikalehine huulhein , kes lisaenergia saamiseks püüavad kleepuvate lehtedega pisiputukaid. Vanadele rabadele on tunnuslikud heledad põdrasamblike laigud. Puisraba läheb raba servas üle rabamännikuks.Siirdesooski on valitsevaks puuliigiks mänd, puhmastest puitunud varrega sinikas ja sookail ning sama kasvu vaevkask.
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[ http://www.endlakaitseala.ee/?id=622]05.10.10
Rabad määravad suures osas selle, milline Endla Looduskaitseala välja näeb.

Allikad, jõed, järved

Looduskaitseala lääneosa on erakordne oma allikate hulga ja suuruse poolest. Siinsete vete ema on Pandivere kõrgustik. Õhukese pinnakatte all lamavad karstunud lõhelised lubjakivid. Põhjavesi liigub maa-aluseid sooni mööda, päevavalgele tuleb ta seal, kus vettkandev kiht lõikab maapinda. Kõrgustiku lagi on 150 m üle mere pinna, allikad avanevad tema nõlval 60-80 meetri kõrgusel. Sügavalt maapõuest uhkav vesi on karge: +2o-+8oC. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel. Sopa allika sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. See on Eesti sügavaim allikas, mille vooluhulk on aastaringselt ühtlane.
Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed . Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad. Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim. 6,4 km pikkune Oostriku jõgi algab samanimelisest allikast. Temasse suubub omakorda allikajärvest algav Norra oja. Põhjavee ilmumine maapinnale annab alguse 5,5 kilomeetri pikkusele Võlingi ojale. Pisike Haava oja jagab Rummallika raba kaheks hõlmaks. Linnusaare oja algab laugastikust ja kannab pruuni rabavett Endla järve. Tulijärvest alguse saav 2,5 km pikkune Mustjõgi on väga väikese languga, madalveeperioodil vool peaaegu puudub. Jõgede kulgu on inimtegevus tublisti mõjutanud neid süvendades ja õgvendades. Nava jõgi on erakordne Eestis, ta võib sõltuvalt veeseisust kahte pidi voolata. Enne Räägu kanali rajamist ühendas ainult Nava Endla järve Põltsamaa jõega. Pärast kanali valmimist hakkas Nava jõgi kandma Põltsamaa jõe vett Endla järve kaudu kanalisse. Sinijärve paisu ehitamise järel tõusis veetase ja taas hakkas suurvee ajal esinema kahesuunalist voolamist . Enamasti voolab Nava aeglaselt Põltsamaa jõest järve suunas. 
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[ http://www.endlakaitseala.ee/?id=625]05.10.10
Endla järv, Männikjärv, Tulijärv, Kaasikjärv ja Sinilaugas on kunagise Suur-Endla jäänukid. Tänaseks on nad tasapisi raugastumas, ometi pakuvad elupaika paljudele elusolenditele ning toovad soomaastikku vaheldust. Madalaid, turbakallastega veekogusid iseloomustab lopsakas veesisene ja kaldataimestik, vesikuppude ja vesirooside väljad. Inimene on järvede vananemist kiirendanud nende veetaset alandades ja taas tõstes. Suurim järvedest, Endla, asub looduskaitseala südames ümbritsetuna rabadest, millele ta ise kunagi alguse andis.

Linnud ja loomad

Looduskaitseala on pelgupaigaks, mille linnuliikide arv on viimasel poolsajandil suurenenud. Siin on kohatud üle 180 liigi. Endla on üks linnurikkamaid järvi Eestis, erinevatel aastatel on loendatud kuni 9000 paari pesitsejaid. Õõtsiksaartel hauduvad poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivaid pesapaiku püttidele, hüübile, loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane - ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb “rääkimas” kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants . Nende Kui on õnne, võib ühe päevaga kohata kotkaid neljast eri liigist. Kalakotkast on kala järele sööstmas nähtud suurematel järvedel. Kaljukotkas on võõraste eest varjatud soosaarel edukalt pesitsenud aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab . Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike-konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. 
Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi – kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane.
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[ http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10

Taimed

Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul – Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes – sinine kuslapuu , pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses. Igirohelise ungrukollaga võib kohtuda siin-seal varjukates metsades. Maikuus muutuvad veekogude kaldad lillaks kui õitseb suure õiega lodukannike.
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[ http://www.endlakaitseala.ee/?id=630 ] 05.10.10

Asustus

Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb omapärane, muinasaega tagasi ulatuv piir, mis kõiki riiklikke ümberkorraldusi trotsides on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala lääneosas ainult 3 inimest, idaosa rabaalad on inimtühjad. Soosaartel asunud talukohad on hääbunud. Viimane perenaine lahkus Navalt 1974. aastal. Palkidest hooned hakkavad varisema, inimeste elupaiga võib ära tunda õitsva sirelipõõsa, karudest räsitud õunapuu või ammu istutatud nulgude järgi. Loodus võtab tagasi selle, mis kunagi raske tööga ülesse hariti. Luhaheinamaad on kattunud hõreda sookaasikuga, põllud metsastatud või võsastunud. Teed olid kehvad, ühendust aitasid pidada ka jõed ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud. 
Kunagi pani vesi tööle veskid Vardjal, Norras, Oostrikul. Põltsamaa jõel oli Jaani veski. Kõigist on alles vaid kivid.
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg
[ http://www.endlakaitseala.ee/?id=627 ] 05.10.10

Loodusturism

Endla looduskaitsealale jäävad unikaalsed Norra-Oostriku-Vilbaste allikad. Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest.
Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt.

Matkarajad

Endla järve matkarada (8,5 km)
Rajale jäävad sellised loodusväärtused nagu Kaasikjärve raba, Endla järv (287 ha), lodukaasik, Endla puisniit , Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused. 10 000 aastat tagasi oli ala üks suur veeväli, mis hakkas kliima soojenedes kinni kasvama. Endla järv on üks Suur-Endla järve jäänukeid. Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb . Kaasikjärve raba ilu saab nautida ka linnuvaatlustornist. Rada 
kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga.
Võlingi allika matkarada (1,2 km)
Rajale jäävad sellised suursugused vaatamisväärsused nagu Võlingi puisniit, Võlingi oja, eritüübilised allikad: Võlingi langevallikas ja Vilbaste tõusuallikate rühm, erinevad metsakooslused ning raja ääres võib kohata erinevaid liike käpalisi. Võlingi ojas meeldib elada jõeforellil ja kaitsealune võldaski tunneb ennast siin hästi!
Männikjärve matkarada (1 km)
Männikjärv, Männikjärve raba ning salumets annavad rikkaliku ülevaate piirkonna mitmekülgsest loodusest.

Lõkkekohad:

• Kirikumäe lõkkekoht
  
• Sinijärve lõkkekoht 
  
•  Vana paadisadama lõkkekoht 
  
• Oostriku lõkkekoht 
  
• Purskava allika lõkkekoht 
  
• Tammemäe künka lõkkekoht
  

Muud seotud objektid

Põltsamaa jõe veerada Endlas (30 km)
Põltsamaa jõgi, Nava jõgi, Räägu kanal, Endla järv, Sinijärv, rabad. Veerajal liikudes saab tundma õppida erinevaid veega tihedalt seotuid taimi nagu näiteks kollane võhumõõk, pilliroog , jõgitakjas, jõgi-kõõlusleht, vesikarikas, kollane vesikupp ja kaitsealune valge vesiroos . Õnne korral saab silmata ka jäälindu, sinikaelparti või kühmnokk-luike jpm. Tähelepanelikul vaatlemisel võib näha ka kopra tegevusjälgi.
Oostriku puhkekoht
Oostriku allikad, Oostriku jõgi, madalsoo allikalise jõe ääres, taimed (näiteks kaitsealused käpalised ning harilik võipätakas). Valtri kaev on inimtekkeline allikas. Infotahvli juurest üle tee asub Oostriku suurallikas, mis on alguseks Oostriku jõele.
Metsanurga puhkekoht
Metsanurga puhkekohast jääb Metsanurga allikateni ~1,2 km. Oostriku jões asuvad Metsanurga allikad (13 tk) on looduses raskesti leitavad. Need paiknevad 500 meetri pikkusel lõigul jõe põhjas ja mõlemal pool jõge. Puhkekohas on kasvama jäänud mägimänd.
Rigimetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala
[ http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla-looduskaitseala ] (16.10.10)
Pildid
Vaatetorn
Laudtee läbi raba
Otto. Travel. Estonia.Endla Nature reserve
[ http://www.7is7.com/otto/estonia/endla.html ]

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO2844&mount=view#HTTPPfoU1zVnCTvJHMIJnFONxCNc8UavG5

http://www.7is7.com/otto/estonia/endla.html

http://www.endlakaitseala.ee/?id=578

http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=37

http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla-looduskaitseala
15