Piiumetsa maastikukaitseala (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Piiumetsa maastikukaitseala
Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus
Tartu 2011
Sisukord

Sissejuhatus 3
Kaitseala üldine kirjeldus 4
Kaitseala eesmärk 4
Kaitseala asukoht 4
Elus ja eluta loodus 5
Metsis (Tetrao urogallus) 6
Looduslikud ressursid 6
Seire 7
Pärandkultuur 7
Turism 8
Kaitseala analüüs 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Piiumetsa raba kuulub Kesk-Eesti väikesoode hulka. Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis- peenar -älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi.
Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut , erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel.

Kaitseala üldine kirjeldus

Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse- eeskiri hakkas kehtima 2006. aastal (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri).

Kaitseala eesmärk

Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade, siirde- ja õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo - ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri).
Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale ( Sokk , 2003).

Kaitseala asukoht

Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi ( Reier ja Kukk, 2000).
Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba. Raba suhteline kõrgus on üle 2m ja absoluutne kõrgus 67m. Turbalasundi keskmine sügavus on 2,8 meetrit, suurim 5 meetrit (Reier ja Kukk, 2000). Kaitseala serva jääb metsise püsielupaik, rabas pesitsevad sookured (EELIS).
Sookaitseala pindala on 554 ha (EELIS). Piiumetsa maastikukaitseala pindala on 1130 ha (EELIS 2). Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri).

Elus ja eluta loodus

Piiumetsa raba on kahest lihtlaamast moodustunud liitlaam. Vanema, edelapoolse laama keskosas on älveraba, mida ümbritseb puis-laukaraba vöönd. Nooremal, kirdelaamal on ülekaalus lage älveraba (Reier ja Kukk, 2000).
Soo toitub põhiliselt sademetest. Kuivenduskraavide võrk on osaliselt kinni kasvanud, seetõttu on vee äravool aeglane. Siiski alandavad vanad kraavid raba veetaset, põhjustades puurinde tihenemist. Raba hüdroloogilise seisundi parandamiseks tuleks olemasolevad kuivenduskraavid täielikult sulgeda (Reier ja Kukk, 2000).
Rabade taimestik on tavaliselt liigirikkam rabasaartel ja servaaladel . Mineraalmaa- saari Piiumetsas ei ole ja enamik liike lisandubki raba servaaladelt. Just servaaladelt võib leida laane - ja salumetsale iseloomulike liike (Reier ja Kukk, 2000).
Kaitsealustest taimeliikidest leiduvad Piiumetsa servaaladel tavalisematest käpalistest kuradi -sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000).
Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000).
Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub vähemalt 19. sajandi lõppu, kui kohalik mõisnik lasi ehitada kuivenduskraavi, mille kaudu juhiti vesi rabajärvest kaugemale. 20. sajandi alguses koos mõisamaade ostmisega kujunes välja terve kuivenduskraavide võrgustik. Koos kuivenduskraavide rajamisega sai võimalikuks tükkturba lõikamine ning sellest ajast pärinevad turbaaugud soo lõuna-, lääne- ning kirdeosas. Pärast Teist maailmasõda süvendati ja õgvendati Piiumetsa jõge. Madalsood asuti kuivendama suurte masinate abil ning paljud magistraalkraavid täitusid pruuni rabaveega (Reier ja Kukk, 2000).
Hävitavalt kohalikule floorale mõjus ka intensiivne põllumajandustegevus – loomade karjatamine tähendas paljude taimeliikide kasvukohtade ära tallamist. Liigirikkusele mõjus põllumajandus halvasti ka seetõttu, et soo- puisniidud kas võsastusid või hariti põldude rajamise eesmärgil üles (Reier ja Kukk, 2000).
Piiumetsa sookaitseala on kaitse alla võetud eeskätt ökoloogilistel kaalutlustel ja haruldaste linnuliikide – sookure, kaljukotka , musta toonekure, tedre ja metsise elupaigana (Sokk, 2003). Samuti leidub kaitsealal vaskusse ( Lattik , 2009).

Metsis (Tetrao urogallus)

Piiumetsa kõige tähtsam asukas on teise kategoorias paiknev kaitsealune lind metsis, kelle arvukus Eestis on pikema aja jooksul pidevalt langenud. Paaril viimasel aastakümnel on lindude arv pidama jäänud 2000-3000 linnu piirile. Metsis eelistab niiskeid, suuri ja vanu okaspuumetsasid, eriti rabamännikuid. Vähekäidavaid vanu männikuid vajavad nad aastaringselt , sest talvel toituvad metsised põhiliselt männiokastest ( Kuresoo jt, 2005). Suvel on peatoiduks õied, viljad , selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest (Metsis). Samuti on metsis väga tundlik elupaiga muutuste suhtes – välistatud peaks olema igasugune lageraie ning kraavide rajamine. Kuna metsiste kevadine paaritumismäng on üsna vaikne ei vaheta linnud meelsasti mängupaika. Pideva segamise korral ilmuvad välja nn hullud metsised – isaslinnud , kes ei saa segamatult järgida looduse kutset ning võivad siis sõgedas mänguhoos rünnata inimesi või isegi autosid (Kuresoo jt, 2005). Just nendel põhjustel on Piiumetsa MKA hea koht metsise pesitsemiseks.

Looduslikud ressursid

Piiumetsas saab looduslikeks ressurssideks pidada rabas peituvaid turbavarasid ning ümberkaudset metskonda.
Nagu eelpool mainitud , on antud ressursse ka varasemalt kasutatud. Seoses kaitse alla võtmisega on turba kaevandamine lõpetatud, kuid endiselt jätkub metsaraie – seda küll pigem hooldus - ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord . Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa.
Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad , mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000).

Seire

Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister).
Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja …).

Pärandkultuur

Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid ). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005). Küla on nime saanud selle järgi, et öeldi: „Püia metsast“, hiljem kutsutigi Piiumetsa. Mets oli pelgupaik , kuhu mindi sõja ajal varjule (Remmel 2004).
Kui 1830. aastatel tegutsesid terves Türi kihelkonnas vaid pühapäevakoolid, siis järgneva kolme aastakümnega paranes olukord märgatavalt ning Piiumetsaski tegutses talurahvakool . Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast ( Paet ja Sokk, 2009).
1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone . Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730 . aastatest (Särg 2005).
16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta , Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas ).
1980. aastatel alustati kohaliku kolhoosi poolt hoone renoveerimistöid kultuurikeskuseks, kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli . Niiviisi osaliselt ümberehitatuna ja osaliselt rüüstatuna on hoone seisnud pea 20 aastat (Särg 2005). Samas kirjutab Henn Sokk (2003): „Piiumetsa mõis on Piiumetsa külas asuv kahekorruseline hoone, mille alumine korrus on Mündi dolomiidist ja ülemine puidust. Väärtuslik on hoone lukukiviga graniitportaal ja ilus astmeline nurgakett. Hooneid ümbritseb 5,7 ha park, mille valitsevateks puuliikideks on pärn, tamm ja arukask. Palju on põlispuid.“
Kultuuriväärtustena võib üles lugeda läheduses asuvad kaheksaharulise pärna, Vahastu tamme ning lõhislehise halli lepa. Kaitsealal asuvad Kõrgemäe talu, Kummasaare talu õuepuud, Kummasaare talu juurde viiv metsatee, mõisniku talitee Rumbisse ning Piiumetsa raba kuivenduskraav (Maa-ameti kaardirakendus X-GIS).

Turism

Piiumetsas puuduvad turismiettevõtted. Rabasse ega ümbritsevasse metsa pole loodud matka - ega õpperadasid – tõenäoliselt selleks, et tagada metsistele vajalik rahu. Kui kunagi peaks loodama mõni matka- või õpperada, siis kindlasti peaks need rajad hoidma metsiste elupaikadest võimalikult kaugel. Lisaks sellele peaks püstitama suunavad viidad ning infosildid, et inimesi teavitada.
Kohalikus rabas ja metsas võib viibida igaüheõiguse põhimõttel, välja arvatud sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on eraldi reguleeritud. Seal on lubatud marjade ning seente korjamine, kuid keelatud kalastamine ning jahi pidamine. Samuti on keelatud telkida, lõket teha, majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri).
Turismi üheks magnetiks võiks olla Piiumetsa mõis, kuid selle seisukorra tõttu pole võimalik mõisa seestpoolt näha. Fassaadi ümberkujundamine jäi Nõukogude aja lõpul poolikuks. Samas soovitatakse Järvamaa infoportaalis minna vaatama Piiumetsa mõisa aladel asuvat parki.
Kaitseala kasutamisest oleks huvitatud turba kaevandamisega tegelevad ettevõtted, samuti metsatööstus. Rabamaastik ja seda ümbritsev piirkond on ka ATV-de kasutajatele meelepärane. Kuid kuna tegu on kaitsealaga, on see kõigi kolme huvipoole jaoks utoopiline. Jahimeestele pakub huvi piirkonnas pesitsev metsis, kes on ka nende vapiloom (Kuresoo jt, 2005). Kuna metsise arvukus on viimastel aastatel kasvanud, võib jahimeeste unistus täituda ning nad võivad ehk peagi metsiste arvukust piirama hakata (Metsis). Varasemalt kraavitatud, kuivatatud ning karjatatud maastik pakub mitmeid huvitavaid koosluseid ning kui lisada Piiumetsa maastikukaitsealal elav metsis, võib eeldada, et nende uurimine pakuks huvi kogenud loodusuurijale kui ka asjaharrastajale.

Kaitseala analüüs

Kaitseala väärtusteks sealne raba, metsad, metsades elav metsis ning leiduvad kooslused ja taimeliigid . Samuti on kaitsealal suur tähtsus lindude elupaigana ning on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.
Rabas ringi liikudes on näha kunagise inimtegevuse tagajärjed – turbalõikamise augud ning kuivenduskraavid. Aja möödudes ning inimtegevusest mõjutamatuna püsides on hakanud aga turbaaugud ning kuivendus kraavid kinni kasvama ja raba on taastumas. Piiumetsa sookaitseala oleks ideaalne koht, kus uurida kuidas kasvavad kinni need inimese poolt tekitatud armid ning kuidas loodus taastub . See võib olla kõige unikaalsem väärtus, mida antud raba meile pakub.
Kaitsaala eesmärk on kaitsta ja vältida kahju põhjustamist neile väärtustele. Metsise arvukus on saavutanud stabiilse taseme ning tuleb hoolitseda selle eest, et inimtegevuse mõjud ei jõuaks tema kodukohta ega vähendaks tema arvukust antud piirkonnas.
Ohud loodusväärtusele on peaaegu eksklusiivselt inimtekkelised . Alates jahipidamisest metsisele kuni raba kuivendamiseni. Metsaraie ning intensiivne kariloomade karjatamine hävitab piirkonnas leiduvad kooslused. Rabamaastikku tuleb kaitsta lisaks sellele, et ta on metsise elukohaks, ka seetõttu, et rabamaastikud on maailmas võrdlemisi haruldased Hooletud marjalised võivad aga raba ja metsa taimi lõhkuda ning häirida loomade ja lindude elu, halvemal juhul võib tulega hooletu ringikäimine põhjustada põlengu. Kuigi jahipidamine metsisele on keelatud, tuleb jälgida kähriku arvukust, kes sööb metsise mune ja lõhub pesi.
Kaitse eesmärgi saab tagada alustades inimeste teavitamisega antud koha eripäradest ning nendega seonduvatest piirangutest. Tuleb tagada kontroll kaitsealal ja jälgida piirkonnas toimuvat. Kaitse eesmärki on kõige kergem saavutada kaitsealale piirangute kehtestamisega, mis keelab vastavalt vajadusele majandus- või inimtegevuse.

Kasutatud allikad

Eesti giid. Internetis saadaval: http://www.eestigiid.ee/?CatID=279&ItemID=1262 Viimati vaadatud 6. detsember 2011

EELIS. Piiumetsa sookaitseala. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1087 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011

EELIS 2. Internetis saadaval: http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=387743725 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire. Internetis saadaval: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Koosluste%20seire.pdf Viimati vaadatud 5. detsembril 2011

Keskkonnaministeerium . Internetis saadaval: http://www.envir.ee/1688 Viimati vaadatud 7. detsembril 2011

Keskkonnaregister. Internetis saadaval: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPQz0pxVsOFCT5yDlM9wpkuTacmgqUvv Viimati vaadatud 7. detsembril 2011

Kuresoo, R., Relve , H., Rohtmets, I., 2005Eesti elusloodus. Kirjastus Varrak . Lk 204-205

Maa-ameti kaardirakendus X-GIS. Internetis saadaval: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=564526.035238522,6528095.95777961,579882.002655348,6535630.57664699&setlegend=FLKA_08=0&LANG=1 Viimati külastatud. 7. detsember 2011

Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.ht m Viimati vaadatud 7. detsembril 2011Lattik, M. 2009. Päästke Piiumetsa! Internetis saadaval: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=525%3Apaeaestke-piiumetsa&Itemid=156 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011

Mõis ja talurahvas. Internetis saadaval: http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=151 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011

Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011

Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146

Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011

Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum , Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220

Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73

Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo . Lk 101-102.

Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011
12