UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

--, Eikz

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID (1)

1 Hindamata

Viluste Põhikool
KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
Uurimistöö

1.Loodusobjektid 3
1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid 3
1.2. Meenikunno raba 5
1.3. Valgejärv 7
1.4.Mustjärv 8
1.5.Liipsaare metsaonn 9
1.6. Päikeseloojangu maja 9
1.7. Võhandu jõe ürgorg 9
1.8. Kanuu ja süstamatkad 10
2.UUrimus 11
2.1.Küsitluse analüüs 11
2.2.Küsitluse kokkuvõte 13
kokkuvõte 14
kasutatud allikmaterjalid 15

sissejuhatus

Uurimistöös käsitlen Põlvamaal asuvaid loodusobjekte. Teema valikul sai määravaks minu huvi kodukoha loodusobjektide vastu. Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad.
Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega.
Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs.
Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud ”.

Loodusobjektid

Ilumetsa meteoriidikraatrid

Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud , Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud õietolmu ja radiosüsinikanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6600 aastat. Samasuguse kujuga on ka metsaga kaetud Sügavhaud, mille läbimõõt on väiksem – umbes 50 meetrit valliharjalt mõõdetuna ja kraatri sügavus 4,5 meetrit. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turbapinnast seal moodustund ei ole. Mõlemal kraatril jääb valli kõrgem osa kraatri idapervele, mis viitab meteoriidi langemisele lääne poolt.
Joonis 1. Ilumetsa meteoriidikraater – Põrguhaud.
Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal, kui geoloogid otsisid savileiu kohti tellisetehase jaoks.Esmauurijaks oli akadeemik Artur Luha . Alustatud uuringud katkestas Teine maailmasõda. Uuesti asus kraatreid uurima 1956. aastal Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi geoloog Agu Aaloe . Juba esimeste välitööde tulemuste põhjal järeldati, et sealsed lohud on meteoriitse tekkega. 1964. aastal võeti Põrguhaud ja Sügavhaud riikliku kaitse alla. Aaloe arendas edasi väikekraatrite kujunemisteooriat ning just Ilumetsa kraatrite ehituse põhjalik uurimine andis aluse väita, et tegu on löögi-plahvatuskraatri tüübiga: kraatritüüp, mille puhul meteoriit plahvatas juba enne põrkumist aluspõhjakivimiga. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008:6)
Löögikraatrid tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid tekivad suuremate kiiruste puhul siis, kui meteoriidi kineetiline energia on nii suur, et meteoriit aurustub põrkel osaliselt või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena.
Selle puhul jäi tsentraalseks plahvatuseks energiat puudu ja meteoriit aurustus ühtlaselt kogu pinnasesse liikumise ajal.
Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno raba süvakihtidest.
Uuringute käigus on kindlaks tehtud, et Põrguhaua piires on aluspõhja Devoni liivakivid umbes 30 m sügavuseni pihustatud lahtiseks liivaks. Kraatri külgmises osas on aluspõhja- ja pinnakihtidelt üles painutatud ja moodustuvad kurru, mida omakorda läbivad lõhed ja murrangud. Ühtekokku on Ilumetsas tähelepanu pööratud viiele lohkvormile, millest aga vaid kaks Põrgu- ja Sügavhaud- on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest – Ingli-, Tondi - ja Kuradihauast- püsib uurjate tähelepanu vaid viimasel, kuigi ühest küljest soosse avanev ja vaid ebamäärase katkeva ümbrisvalliga madal lohk on meteoriitse tekkeviisi seisukohast kaheldav.
Legend räägib, et Põrguhaua kohal oli varem olnud kirik . See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgenud keegi minna. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud, aga ei Põrguhaua ja Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks.
Kraatrite vanust on uuritud eri meetoditega. Üks põhiküsimus Ilumetsa meteoriidikraatrite uurimisel on olnud nende tekke aeg. Seda on mitmel korral püütud selgitada. Kasutatud on eri meetodeid , seejuures on saadud ka erinevaid tulemusi. Esimestes Ilumetsa kraatreid käsitlevates artiklites pakkus Ago Aaloe nende vanuseks vähemalt 2000 aastat, lähtudes sealjuures Põrguhaua põhjal lasuvate organogeensete setete õietolmu analüüsi esialgsetest tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks.

Meenikunno raba

Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg - ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Joonis 2. Meenikunno raba.
Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000 aastat tagasi kujunenud veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud rabaosa areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel- rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud. Liivad selle all on ainult osaliselt ja seetõttu raba n.ö “ ripub õhus“.See tähendab, et põhjavesi on raba “põhjast“ 1-2 m sügavamal ja raba alla jääb kuiv kiht. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008: 8)
Umbes 1500 hektarilise pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid on ka mitu suurt laugasjärve (Kamarujärv, Keskmine Suujärv ja Suur Suujärv). Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Laudteel jalutades võib näha tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari , sookail ja tupp -villpea, huulheina ning kiduraid mände. Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget.
Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala . Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid , suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder , halljänes, valgejänes , rebane, metssiga , suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad , kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari ja saarekesi. Nendest suuremad on Pähnisaar ja Pikksaar . Väiksemad kannavad selliseid nimesid nagu: Väike Kaarnasaar, Saapasaar, Tõrvasaar, Kuivassaar, Liipsaar ja Lõhmussaar. (Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed 2007: 14,15)
Mille järgi on paik oma nime saanud? Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37)
Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8 meetrit, keskmine aga 2,6 meetrit. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo . Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus raba arenemine, mis kestab tänapäevani. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele . Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke ja künkaid, nagu Kamarusmägi, Tuudipalu „mäed“ ja Pikksaar, mis kerkivad kuni kümme meetrit soopinnast kõrgemale.
Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis 1984. aastal. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine. Leevi -Veriora maantee küljel on käinud Nõukogude ajal turba kaevandamine. Turbaga varustati ümbruskonna majandeid. Peagi see lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke).

Valgejärv

Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas . Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven , vähem leidub haugi.
Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit. Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu.
Joonis 3. Valgejärv
Järve fütoplankton on hulgalt vähene. M. Pork ja V. Kõvask on valgjärvest leidnud rohkesti haruldasi räni ja ikkesvetikaid. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi . Põhjas esineb järvekäsn.
Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m) võrreldes vähenenud kaks korda (praegu 3-5m). Järvevee värvus on muutunud kollakamaks. Selle on põhjustanud tööd Meenikunno rabas ja Valgjärve ümbruse ülemäära asustamine matkajate ja puhkajate poolt. Valgjärv on väga kergesti looduslikust tasakaalsut väljaviidav.

Mustjärv

Nohipalu Mustjärv on 21,9 hektarti ja suurim sügavus on 8,9 meetrit. See järv jääb Veriora poolt tulles nii- öelda Valgjärve selja taha. Mustjärve kaldad on soised ja küllap annavadki ümberkaudsed sood järveveele punakaspruuni värvi.
Nohipalu Mustjärv asub Nohipalu Valgjärvest 0,5 kilomeetrit lõunapool. Ta on palju suurem ja täielik vastand Valgjärvele. Ta on põhja-lõuna suunalise kujuga metsajärv. Järve kaldad on madalad, soised ja eriti lõunaosas raskesti ligipääsetavad . Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m). Veekogu on orgaaniliste ainete poolest väga rikas. Järv ise on nõrga läbivooluga. Vesi on hoolimata järve madalsusest ja tuulte tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud – suvel on pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe on ~20,3 Co. Mustjärvel on registreteeritud üks kõige kõrgemaid seni teadaolevaid järvevee temperature Eestis: avavees 27,4 Co ja kaldavöötmes 28,95 Co. Veetaimestik on väga liigivaene, leidub ainult 7 liiki. Samuti on järv ka kalavaene. Hetkel on Nohipalo Mustjärv riikliku vaatluse all.

Liipsaare metsaonn

Liipsaare metsaonn asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres. Metsaonn on mõeldud matkajatele ja looduse nautijatele. Metsaonnis on kamin, pliit ja magamislavatsid.

Päikeseloojangu maja

Päikseloojangu metsamaja asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres (vt joonis 4). Metsamaja asub Meenikunno maastikukaitsealal.
Joonis 4. Päikeseloojangu maja.

Võhandu jõe ürgorg

Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39)
Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg.
Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini.
Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid , eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivapaljand, on suureks elamuseks paadimatkajale.
Võhandu jõel on mitmeid allikad. Omapärasem nendest on Märaläte: vesi voolab liivakivikaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe joana. Võhandu jõe ürgorg pakub külastajatele palju huvitavaid, kauaks meeldejäävaid elamusi.
Jõe ürgsem osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku .
Võhandu jõe ürgorg on kaitstav ürgorg Põlva maakonnas Veriora vallas. Kaitseala pindala on 709 ha.

Kanuu ja süstamatkad

Võhandu on pikim ja põnevaim matkajõgi Eestis. Siin on eri raskusega lõike mis sobivad nii loodusesõbrale kui põnevuste otsijale. Kohati on Võhandu jõgi ekstreemne oma kiirevoolulisusega ja kärestikuliste kohtadega vanade veskite juures. Kanuumatk Võhandul sobib ettevõtte ürituseks, sõprade või perede seikluseks ja ka meeleoluka sünnipäeva pidamiseks.

UUrimus

Küsitluse analüüs

Uurisin kokku seitset erinevat loodusobjekti (vt. joonis 6). Kõige külastatavam loodusobjekt oli Mustjärv, mida on külastanud 54 õpilast, peamiseks külastamis põhjuseks oli hea ujumis koht. Valgejärv, mida on külastanud 53 õpilast on samuti enim külastavate hulgas tänu ilusale ujumis kohale. Meenikunno raba on külastanud 51 õpilast. Päikeseloojangu maja on külastanud 50 õpilast. Võhandu jõe ürgorgu on külastanud 41 õpilast. Ilumetsa meteoriidi kraatreid on külastanud 35 õpilast. Kõige vähem, 28 õpilast on külastanud Liipsaare metsaonni.
Joonis 6. Kirjeldab loodusobjektide külastatavust. - Milliseid järgnevaid loodusobjekte oled külastanud?
Uurisin ka, millal õpilased viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti (vt joonis 7). 24 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 3 kuud tagasi. 22 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 6 kuud tagasi ning 11 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui aasta tagasi.
Joonis 7. Millal külastati viimati enda poolt valitud loodusobjekti. - Millal viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti?
Uurisin, kuidas jäid õpilased loodusobjekti külastamisega rahule (vt joonis 8). 86% ehk 49 õpilast jäid loodusobjekti külastamisega rahule, kuid 14% külastanutest ei jäänud rahule.
Joonis 8. Loodusobjekti külastamisega rahule jäämine. - Kuidas jäid loodusobjekti külastusega rahule?
Viimaks uurisin, kui paljud õpilased on osalenud kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel (vt joonis 9). Selgus, et kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel on osalenud 12 õpilast, mis moodustab kõigist vastanud õpilastest 21%.
Joonis 9. Osalemine kanuu ja süstamatkadel. - Kas oled osalenud kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel?

Küsitluse kokkuvõte

Viisin läbi küsitluse Viluste Põhikooli õpilaste seas. Küsimustiku käigus küsisin õpilastelt kodukoha loodusobjektide külastatavuse kohta. Uurisin millised on kodukoha enim külastatavad loodusojektid ja kui paljud õpilased on neid külastanud.
Uurimiseks valisin Viluste Põhikooli 5-9 klassi õpilased, sest nende üldised teadmised on piisaval tasemel, et vastata adekvaatselt küsimustele.
Küsitluse viisin läbi paber küsimustiku kujul, kuna see on üks lihtsamaid ja kiiremaid võimalusi saada küsitletatavatelt vastuseid ja neid analüüsida. Küsitlusele viisin läbi ajavahemikus 09.03.15-13.03.15. Küsitlusele vastas 57 õpilast.
Uurmistöös uurisin kokku seitset erinevat loodusobjekti (vt. joonis 1). Selgus, et kõige külastatavam loodusobjekt on Mustjärv (54 õpilast), tänu ilusale ujumis kohale. Valgejärv (53 õpilast) on samuti enim külastavate hulgas tänu ilusale ujumis kohale. Kõige vähem on õpilased külastanud Liipsaare metsaonni (28 õpilast).
Uurisin ka millal õpilased viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti (vt. joonis 2). 24 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 3 kuud tagasi. 22 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 6 kuud tagasi ning 11 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui aasta tagasi.
Uurisin, kuidas jäid õpilased loodusobjekti külastamisega rahule. 86% ehk 49 õpilast jäid loodusobjekti külastamisega rahule, kuid 14% vastasid, et ei jäänud külastamisega rahule. Seega suurem osa õpilastest 86% jäid loodusobjekti külastamisega rahule.
Viimaks uurisin, kui paljud õpilased on osalenud kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel. Selgus, et kanuu ja süstamatkadel Võhandu jõel on osalenud 12 õpilast, mis moodustab kõigist vastanud õpilastest 21%.

kokkuvõte

Uurimistöös "Kodukoha enim külastatavad loodusobjektid" püüdsin välja selgitada milliseid loodusobjekte ja miks Viluste Põhikooli õpilased neid külastavad. Uurimismeetodina kasutasin küsitluse põhist uurimismeetodit. Töö koostamisel töötasin läbi 57 õpilase poolt vastatud küsimustikku.
Tööst järeldasin, et kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt on Mustjärv, kuna on paljudele heaks ujumis kohaks.
Seda tööd kirjutades kogusin hulga uusi teadmisi ning kogemusi. Selgus, et selle töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva kui ma esialgu arvasin. Kõige keerulisemaks selle töö juures osutus loodusobjektide alase materjali leidmine ja uurimine. Uurimistöö teema valik mulle kokkuvõttes meeldis, seega oli ka töö tegemine meeldiv ning huvipakkuv. Sain juurde uusi kogemusi kuidas koostada ja vormistada uurimistööd .

kasutatud allikmaterjalid

H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg. Ürglooduse objektide andmete kuvamine.- Keskkonnainfo http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1045726019
Kala, Mari 2012. Meenikunno looduskaitseala.
Kanuumatkad ja süstamatkad Võhandu jõel.- Matkajuht . http://www.matkajuht.ee/et/kanuumatkad-v%C3%B5handu-j%C3%B5el
KKM Põlvamaa keskkonnateenistus 2008. 10 Põhjust Põlvamaad külastada.
Hellström, Kristiina 2005. Põlvamaa maastikud.
Ilumetsa meteoriidikraatrid - http://static2.visitestonia.com/images/870244/Ilumetsa%20kraater.%20Vaiko%20Tigane.jpg
Lepisk, Arvi 2007 Juuni. Päikeseloojangud ja rabamaastik Meenikunnos.-Eesti loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel1964_1938.html
Liiva, Arvi 2008 August. Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni.-Eesti loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2477_2473.html
Meenikunno.-Põlvamaa loodus. http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html
Meenikunno raba - http://www.reisijutud.com/gallery3/var/albums/Ilumetsa-020912/DSC_2464.jpg?m=1363077466
Neemer, Aita 2006. Põlvamaa loodusobjektid.
Nohipalu Mustjärv.-Puhkaeestis. http://www.puhkaeestis.ee/et/nohipalu-mustjarv
Nohipalu valgjärv.-Eestigiid.
Nutt , Nele . Merila , Age 2003.Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava
Päikeseloojangu maja - http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/169/0169213b99fa.jpg
Päikeseloojangu metsamaja.-Loodusega koos. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387
Reimann -Truija, Nele 2007. Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed.
http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=730
Võhandu jõe ürgorg.-Eesti maaturism . http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=115

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 11 allalaadimist

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #1

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #2

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #3

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #4

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #5

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #6

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #7

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #8

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #9

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #10

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #11

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #12

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #13

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #14

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #15

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eikz -- Õppematerjali autor

SISSEJUHATUS
Uurimistöös käsitlen Põlvamaal asuvaid loodusobjekte.Uurimistöö tegemisel seadsin eesmärgiks teada saada kodukoha enim külastatavad loodusobjektid ning selgitada välja kodukoha kõige külastatavam loodusobjekt Viluste Põhikooli 5-9. klassi õpilaste seas. Teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millistel peamistel põhjustel õpilased neid külastavad.
Esimeses peatükis on kodukoha enim külastatavad loodusobjektid koos täpsema tutvustusega.
Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs.
Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”.

Ilumetsa meteoriidikraatrid Meenikunno raba Valgejärv Mustjärv Liipsaare metsaonn Päikeseloojangu maja Võhandu jõe ürgorg

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Põlvamaa loodus

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid.........................................................................

Loodusturismi alused

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata. · Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng, säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud ainult järelvalve, päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil samuti teadustegevuse ja loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil vaid kaitseala valitseja nõusolekul. · Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Selles vööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas,

Keskkonnakaitse

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim · Karstivormid ja allikad KAART Devoni ladestu · Terrigeenne settimine · Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel · Liivakivid peamiselt · Klaasiliiv (Piusa) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud.

Eesti loodusgeograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

Ühiskond

Rohkem sarnaseid