Läänemere Keskonna probleemis (0)

Roosna - Alliku Põhikool
LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID
referaat
Koostas: Liis Reinaru
Juhendaja : Anne-Mai Jürisoo
Roosna-Alliku
2006. aasta
Sisukord

Nafta Reostus 4
Läänemere kaitse 5
Läänemere keskkonnaprobleemid
Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi . Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus . Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett.
Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained , nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega.
Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ’’Vee õitsemine’’, sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid.
Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine , millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel . Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu.
Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi.
Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega:
1.
1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal keskkonnamürke. Emalinnust kandusid mürgid munadesse. Mürgid takistasid poegade arenemist või nõrgestasid neid niivõrd, et nad ei olnud enam elujõulised.
2.
Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega. Ta suudab elada Soome lahe ja Põhjalahe jäätuvatel merealadel, hoides oma sukeldumis jääaugud ja hingamisaugud pidevalt lahti. Jää all pimedas oskab ta leida tee ühe augu juurest teise augu juurde. Kevadel kaevab viiger rüsijäässe lume alla ja sünnitab valgekarvalise poja.
Hülged söövad peamiselt kala. Läänemerel on nende tähtsaks saagikalaks räim. Lisaks sellele söövad hülged meelsasti merikilke, väikesi kalu, turska ja siiga. Hülged nagu merikotkadki on toitumisahela viimane lüli, seetõttu koguneb nende organismi palju keskkonnamürke. Eriti viigrid on selle läbi kannatanud: paljud emasloomad on kaotanud sigimisvõime.

Nafta Reostus

Karile sattunud laev, eriti tanklaev võib purunemise korral vette sattuva naftaga reostada ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud. Eriti talvel võib saatuslikuks saada ka väike udusulgedesse kleepuv naftapiisk. Naftast saastunud sulgede kohalt tungib külm merevesi linnu nahani ning lind külmubsurnuks. Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel.
Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu seda kohe ära. Rannakaljudele sattunud nafta reostab need aastateks. Kivipragudesse ja maasse tunginud naftat on peaaegu võimatu eemaldada. Naftareostus võib mererannal säilida aastakümneid.

Läänemere kaitse

1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette.
On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna.
Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit . Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena
Kasutatud kirjandus
1. Matti Leinonen, Harri Leinonen ja Teuvo Nuberg – Läänemeri lk 35-37
6