Paide (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Geograafia
Referaat
Koostaja :
Paide 2009
Sisukord:
1.Sissejuhatus
2.Paide piirkond
3. Sood , rabad
4.Kliima
5. Pinnavesi ,põhjavesi
6.Türi voorestik
7.Põllumaad
8. Looduskaitsealad
9.Väärtuslikud looduskaitsealad
Sissejuhatus
Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt
lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad.
Paide piirkond
Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee
väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid . Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning põhjaosas Puiatu, Anna ja Nurme kandis Tallinn-Tartu mnt ida poole jääv ala.Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris).Paide vallas asub kaks suplusjärve – Matsimäe Pühajärv ja Tarbja tehisjärv, mis on Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta.
Sood,rabad
Soid ja rabasid on Paide vallas palju, neist üks müstilisemaid oma iidsete pärnadega kaetud rabasaartega on Iiripillisaare raba . Koos Plaamandisaare raba , Mustla, Epu, Prääma soo ja veel paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli Epu– Kakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka.
Kliima
Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis -kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled.
Pinnavesi, põhjavesi
Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele.
Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven , haug , vähesemal määral latikas ja koha.Järve biomassiks arvutati 5,5tonni kala.
Paide vallast läbivoolavate jõgede (Pärnu, Esna, Vodja ja Prandi ) veekvaliteet vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. BHT7 kontsentratsioon on vähem kui 3 mgO2 /l, ammoniaagi sisaldus ei ületa 0,1 mgN/l, nitraatlämmastiku tase on samuti madal, v. a. Esna jões, kus see on kuni 7,8 mgN/l. Väikejärvedest ja supluskohtadest kuuluvad valla haldusalasse Tarbja tehisjärv ning Matsimäe Pühajärv. Järvede veekvaliteet on suveperioodil tervisekaitse kontrolli all. Siiani on veeanalüüsid vastanud nõuetele.
Põhjavesi formeerub Pandivere kõrgustikul, kus see voolab äärealade suunas ning väljub allikatest ja jõe orgudest . Põhjavesi voolab aluspõhjakivimeis 4-5 m sügavusel, sõltuvalt pinnamoest ka kuni 20 meetri sügavusel.
Türi voorestik
Üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke, ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta . Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna , Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika, Pakamäe ja Särevere. Voored paiknevad üksteise suhtes enam-vähem rööbiti. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m.
Põllumaad
Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade
massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja
talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad.
Looduskaitsealad
Kõrvemaa maastikukaitseala
Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi - ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi.
Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus( Kakerdaja , Kautla, Kodru , Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu , Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore.
Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe, rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m.
Kareda looduskaitseala
Kaitseala asub Järva maakonnas Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas, Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Suurpalu külas.
Kareda looduskaitseala on võetud kaitse alla: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)2, vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kareda ja Murumäe sihtkaitsevööndiks.
Väärtuslikud looduskaitsealad
Anna- Purdi maastik
Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd.
Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee.
Kiigumõisa – Kilingi maastik
Ala hõlmab Roosna - Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige
põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel.
Suure osa maastiku lääneosast võtab enda alla Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv Kilingi raba, mida ilmestavad tuhanded laukad, raba keskosas asuv Tõugujärv ning salumetsailmeline Tõugussaar, kus kasvab Järvamaal haruldane laialehine kareputk ja leidub ohtralt kaunist kuldkinga. Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele .
Prandi allikate ala
Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega . Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele.
Mündi paemurd
Ala asub Paide linnast kagus Mündi küla territooriumil Paide-Mäeküla tee ääres. Alal paiknevad huviväärsused on Mündi paemurd ja mõis.
Mündi vana Raiküla lademe paemurd, mida keskajal kasutati, on võsastunud, kuid selle
kõlakojataoline profiil väärib puhastamist ja eksponeerimist. Muljet avaldab mõisast kirdesse ja idasse jääv paemurd, mis on hästi korrastatud. Paemurru ligi 7 m kõrguses seinas avanevad väga erinevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas , Ehituskivi I, Ehituskivi II, Piibrikiht, Lubjakas dolomiit , Põhjakivi, Põhja paas jne. Tegemist on väga esinduslike dolomiitidega.
Mündi mõiskompleksi huvitavast karjakastellist, kus majandushooned olid paigutatud
neljakandilise õue ümber, on vähe säilinud. Endises mõisapargis kasvab 1933. a. mõisamaade jaotamise 10. aastapäeva puhul istutatud tamm, mille juures on ka vastav mälestuskivi.

• Kasutatud materjalid:
  

1. ftp://www.aarens.ee/avalik/paide_seletus.pdf
2. http://jol.cma.ee/?CatID=954
3. www.jarva.ee