Biojäätmete käitlemine Eestis (3)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Agnes Ott
T11KO
BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS
Iseseisev töö
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2009
SISUKORD
1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
2.2 Biolagunevad kilekotid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
3. Biolagunevate jäätmete vedamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
3.1 Biolagunevate jäätmete äraveoga tegelevad firmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
4. Biokäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
4.1 Aeroobne kompostimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
4.2 Väike- ehk koduskompostimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
4.3 Vaalkompostimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
4.4 Aunkompostimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
4.5 Reaktorkompostimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
4.6 Anaeroobne biokäitlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
4.7 Biolagunevate jäätmete käitluskohad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
5. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine ja kvaliteet . . . . . . . . . . . . . 13
6. Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. 15
1. Sissejuhatus
20ndal sajandil alguse saanud urbaniseerumine ei tähendanud mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises, see muutis ka keskkonda üldiselt.
Linnastumisega suureneb rahvastiku arv, see toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke.
Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega.
Jäätmekäitluse planeerimisel ja tulevikusuundade määratlemisel on tehtud tänuväärset tööd ning enamik maailmast on omaks võtnud tervik – ehk komplekshoolduse põhimõtte.
Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis – kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või
põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine.
Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides.

Tavajäätmed - on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Püsijäätmed - on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp .

Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes.
Alustades riidest kottide kasutamisega ja erinevate pakendite taaskasutamisega majapidamises .
1.1 Biolagunevad jäätmed , nende liigid ja käsitlusmeetodid
Selleks,et rääkida biojäätmete käitlemisest Eestis, pean vajalikuks lahti seletada biojäätmete mõiste üldisemalt, toon välja biojäätmete liigid ning võimalikud käitlusmeetodid.
Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta) lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited.
Biolagunevad jäätmeliigid:

• Orgaanilised jäätmed- puu-ja köögivilja koored ja söögiks kõlbmatud osad , muud köögijäätmed, aiajäätmed (ka puulehed ja niidetud rohi, mida ei tarvitata loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org. jäätmeid ümbritsev paber või papp. Siin hulgas on ka teisi bioloogiliselt aeroobses keskkonnas lagunevaid jäätmeid.
  
• Paber ja kartong - kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted, paberist, kartongist ja lainepapist pakendid ja tarbeesemed .
  
• Puit- mööblijäätmed, raamid , pakendid, pakendiosad, korgist jäätmed, puude oksad , v.a. ohtlike ainetega immutatud puidujäätmed.
  
• Tekstiil - naturaalsest ja kunstainest tekstiilse iseloomuga materjalid ( kudumid , nöörid, niidid , võrgud).
  
• Reoveesete – reovee puhastusseadmete sete.
  
• Põllumajandussaadusi tootvate ettevõtete orgaanilised jäätmed.
  
• Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
  
• Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed.
  

Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma:

• kiiresti lagunevad ained– lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat;
  
• aeglaselt lagunevad ained – lagunemiseks kulub 5 – 50 aastat.
  

Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud ; kõige aeglasemalt aga ligniin .
Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid:

• aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel;
  
• anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates.
  
• Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi põhikomponent);
  
• põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes ;
  
• termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist.
  

Keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust.
Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine.
1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid
Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgiks on prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele (asukoht, rahvastikutihedus, tekkivate jäätmete kogused jm) vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine.
Põhieesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel:

• Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises - tooraine ja materjali säästlik kasutamine.
  
• Jäätmete liigiti kogumine - biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest.
  
• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt - biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine.
  
• Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga,mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas.
  
• Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis.
  
• Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine.
  

Biolagunevate jäätmete käitlemise juures on mitmeid positiivseid külgi, mis peaksid inimesi innustama üha enam tähelepanu pöörama kõigele, mis seotud prügi ning selle käitlemisega.
Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate
jäätmete kogust ning prügilatest eraldub õhku järjest vähem kasvuhoonegaase , mis on keskkonnale kahjulikud, sellest tulenevalt väheneb ka prügilatest leviv hais.
Orgaanilise aine vaesed prügilad stabiliseeruvad kiiremini, tekib vähem mürgist nõrgvett, mis võib reostada pinnast ja põhjavett, mis mõjutab meid kõiki.
Biolagunevate jäätmete lagunemisel spetsiaalseadmetes saab eralduvast metaanist toota soojusenergiat ning komposti saab kasutada mullaviljakuse parandamiseks või täitematerjalina.
Need asjad puudutavad vähemal või rohkemal määral meid kõiki, seepärast on oluline, et igaüks meist annaks oma panuse ilusama ja parema tuleviku tarvis.
2. Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis
Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi „ hooaja “ jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam.
Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut – komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner .
Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole.
Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Konteineri korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kuid lepingu alusel on võimalik konteineri hooldus üle anda vedajale. Biolagunevate jäätmete konteinerit on soovitatav hoida päikese eest varjus ja vihma eest kaitstuna ning soovitatav tühjendada vähemalt kord nädalas. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid .
Biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse viia paber- või biolagunevates kottides, mida saab jäätmevedajatelt ning kauplustest.
Jäätmete liigiti kogumist elanike poolt peaks stimuleerima ka fakt, et sorteeritud jäätmete üleandmine jäätmekäitlusfirmale on tunduvalt odavam kui segaprügi üleandmine.
Äraveopiirkonda tuleb vaadelda hoonestustüüpide kaupa ja ilmselgelt kogu linna haaramine orgaaniliste jäätmete eraldikogumisse on pikaajaline protsess. Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping.
Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus biolagunevaid jäätmeid tekib rohkem kui 25 kg nädalas.
Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või  panna olmejäätmete konteinerisse.
Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks ning looduse säästmiseks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine igas majapidamises.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad , köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted , juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
• Majapidamispaber , pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
• Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
• Suured kondid.
• Toiduõli, supid , kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained.
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud.
• Kile, metall , klaas, tuhk , suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid
ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

• Suured kondid.
  
• Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained.
  
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud.
  
• Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
  

2.1 Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus
Korteris – palju oleneb sellest, kas ühistu otsustab jäätmeid sortida või mitte.
Ilma ühistu toetuseta on siiski võimalik mõningaid jäätmeid eraldi koguda.
Sel juhul keskkonnasõbralikkuse kõrval puudub majanduslik stiimul, kuna jäätmetekitaja maksab prügivedajale sama palju, kui kõik need naabrid, kes jäätmeid ei sordi.
Ühistu toetusel on võimalik tellida eraldi konteiner biolagunevale jäätmete, paberi jne jaoks. Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral.
Korterelamus, mille ümber on palju ruumi – maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada.
Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama.
Eramaja – ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga toimuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud juhiste järgi.
Jäätmete kodus põletamisest - Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning
kiletamata paberit või pappi. Plastidest on lubatud põletada polüetüleenkilet ja polüpropüleeni (tootel on märk PE või PP või tekst – „võib põletada“). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid.
2.2 Biolagunevad kilekotid
Biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerisse viidavaid orgaanilisi jäätmeid ei tohi elanikud tavalisse kilekotti panna. Jäätmed peavad olema kas pakkimata, paberkotis või biolagunevast kilest kotis . Esimesed biolagunevad kilekotid tulid müügile 1980ndatel aastatel. Tänapäeval on biolagunevate kilekottide arendamine toimunud suuresti kahes suunas. Toodetakse tärklisest valmistatud biolagunevaid kilekotte (peamiselt maisi-, kookose - ja riisitärklisest) ja kõdunemist soodustavate lisanditega naftapõhiseid kilekotte
Eestis tulid esimesed biolagunevad kilekotid laiemale ringkonnale müüki 2008. aastal, seega on need eestlaste jaoks võrdlemisi uus nähtus, mida iga kodanik veel aktiivselt ei kasuta.
Tõeliselt biolagunevad on kilekotid on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust . Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. Biolagunevad polümeerid nagu PHA ja PLA kõdunevad küll täielikult kompostis, aga jäävad väga pikaks ajaks vedelema prügimäele, kui nad peaksid sinna sattuma. Biolagunevad kilekotid on enamasti tehtud mitte naftast, aga hoopis toiduainetest.
Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused.
Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajandusmaad lühikese eaga pakendite peale. Toidust valmistatud kilekotid ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, sest nad tõstavad toiduainete hinda.
Üsna sageli märgitakse sõna „ biolagunev “ ka kottidele, millele seda lisada ei tohiks.
Nimelt segatakse mõnikord maisitärklist tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse.
Sellisel juhul saavutatakse näiline lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune.
Tekib eemaletõukav plastikumass. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on 100% taimsetest polümeeridest koosnev.
Kasutades biolagunevaid kilekotte ning riidest kotte saame anda oma panuse keskkonnahoidu.
3. Biolagunevate jäätmete vedamine
Biolagunevate jäätmete transportimiseks on võimalik kasutada tavalisi prügiveokeid, mida kasutatakse segaolmejäätmete veoks. Peale segaolmejäätmete vedamist ja enne biolagunevate jäätmete kogumisringi tuleb masinat puhastada . Jäätmeveomasinad peavad olema kaetud, et tuul ei kannaks jäätmeid laiali, samuti vastama transporditavate jäätmeliikidele ning kogustele. Näiteks erivärvi kilekottidesse kogumise puhul ja ei ole võimalik kasutada prügipressiga jäätmeveokit, sest prügikotid peavad sorteerimiskeskusesse jõudma tervetena. Jäätmete kogumine ja vedu korraldatakse kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgides kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda ning vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist.
Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
Igas korraldatud jäätmeveo piirkonnas peaks prügi vedav firma vastutama ka biolagunevate jäätmete kokkuvedamise eest.
Kolm Eesti ettevõtet AS Ragn -Sells, AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Resk pakuvad kodanikele ning kohalikele omavalitsustele igati meeldivat teenust.
Kui kellegil ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida just nendelt jäätmevedajatelt aia-ja haljastujäätmete äraveo. Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavasse kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast.
3.1 Biolagunevate jäätmete äraveoga tegelevad firmad
Eestis tegeleb jäätmete veoga palju ettevõtteid.
Allpool on välja toodud 21 firmat üle Eesti kes tegelevad otseselt jäätmete, sealhulgas ka biolagunevate jäätmete veoga.

AS Cleanaway

Hiiu Autotrans

Prügivedu Grupp OÜ

Adelan Prügiveod OÜ

Ragn-Sells AS

Vaania AS

Maardu Linnahoolduse OÜ

AS Tallinna Vesi

OÜ Türi Elko

OÜ Resk

Pangavesi OÜ

Põlva Heakord AS

Minu Vara Lääne AS

OÜ Prügi-mees

AS Saare Kommunaal

OÜ Järvakandi Kommunaal

OÜ Fasetra

OÜ Tormolen

Võru Onkel OÜ

OÜ VSA Eesti

As Veolia
4. Biokäitlus
Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam.
Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka.
Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti. Kvaliteetne kompost pole mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega.
Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses.
Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena.
Biolagunevate jäätmete töötlemiseks on mitmeid võimalusi, kuid keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine.
4.1 Aeroobne kompostimine
Aeroobne kompostimine on hapniku ja mikroorganismide juuresolekul ning kindlatel tingimustel toimuv orgaaniliste materjalide lagundamise protsess. Kompostimise protsessi ajal tarbivad mikroorganismid hapnikku ja toituvad orgaanilisest ainest. Aktiivsest kompostimisprotsessist eraldub märkimisväärselt soojust, CO2 ja veeauru. CO2- ja veekaod moodustavad umbes poole algse materjali kaalust , mille tõttu on komposti ruumala ja mass väiksemad algse materjali omast. Orgaanilise aine puudujäägi puhul võib kompostisegule lisada olmejäätmeid ja reovee puhastusseadmete muda käärimisprotsessi algatamiseks ja soojuse genereerimiseks. Käärimisel eralduvad gaasid kobestavad materjali ja tagavad parema juurdepääsu sellele.
Optimaalsetel tingimustel läbib kompostimine neli faasi:

• Mesofiilne faas, kestab paar päeva;
  
• Termofiilne faas, võib kesta paarist päevast paari kuuni ;
  
• Jahutusfaas;
  
• Küpsemisfaas, kestab mitu kuud.
  

Aeroobse kompostimise kiirus on suurem väiksemate osakese suuruste korral, samas väikesed osakesed võivad takistada õhu liikumist vaalus või hunnikus. Optimaalsed kompostimise tingimused saavutatakse tavaliselt kui tükkide läbimõõt on 3 mm kuni 5 cm.
Kompostimine toimub kahes temperatuurivahemikus : mesofiilne (10-45°C) ja termofiilne (45–75°C). Bioloogilisel lagunemisel eralduv soojusenergia kiirendab komposti valmimist. Kompostihunnik peab olema piisavalt suur, et tagada soojuse ja niiskuse kiire hajutamine, samas aga küllalt väike, et tagada õhu tsirkulatsioon. Valmiskompost jäetakse järelvalmima. Ka järelvalmimiskuhjad ei tohi muutuda anaeroobseks ja seepärast tuleb neid aegajalt segada. Järelvalmimise kestuse ajaks on mitmesuguseid soovitusi: mõnest nädalast kuni kahe aastani.
4.2 Väike- ehk koduskompostimine
Seda meetodit on sobivaim rakendada maakodudes, eramutes, aiandusühistuis ja hõredama asustusega aedlinnades. Majas ja aias tekkivaid mitmesuguseid orgaanilisi jäätmeid on otstarbekas kompostida ning kasutada mulla parendamiseks ja väetamiseks. Aia- ja majapidamisjäätmeid peaks kompostima koos. Kodus kompostimisega saab majaomanik prügiveokulusid märgatavalt vähendada.
Kõige lihtsam ongi rajada kompostihunnik. Kuid selleks, et kompostimiskeskkond oleks soodus ja aed nägus ning kompostimisprotsess kiirem, on soovitatav teha kompostihoidla või osta komposter.
Kompostihunniku laius võiks olla 1,2-1,5 m, pikkus oleneb materjali hulgast. Kompostihunnik peaks olema varjatud kohas ja kaitstud otsese päikesekiirguse eest (vältimaks suvist läbikuivamist). Et õhk liiguks, peab hunniku põhja panema kihi koredat materjali (oksi, taimevarsi). Hästi hooldatud aeda sobib paremini kompostihoidla. Kompostikast tehakse kestvast materjalist, näiteks kõvast plastist, plekist, veekindlast vineerist või jäigast vahtplastist. Kasti kaanes on võrguga kaetud tuulutusava, kasti külgedes väikesed avad, millest närilised sisse ei pääse.
Kõige mugavam on osta komposter. Kompostrid on enamasti taaskasutusplastist ning sageli soojustatud kerega, et protsess külmaga ei lakkaks. Põhi on selline, et õhk pääseb sisse, kahjurid aga mitte. Kompostimise kiirendamiseks on müügil ka juuretissegusid.
Väikekompostimist on mõeldav rakendada ka kõrgtiheda asustuse korral. Sel juhul peaksid kompostrid olema varustatud automaatseguritega ning paiknema keldris , lukustatavas kuuris või jäätmejaamas.
Kuna keskse kompostimisettevõtte rajamine on kulukas ettevõtmine, on omavalitsustel kasulik koduskompostimist soodustada, varustades eramajapidamisi vajaliku teabega.
4.3 Vaalkompostimine
Vaalkompostimine on lihtsaim kompostimisvõte, mille puhul ladustatakse segatud ja peenestatud jäätmed vaaludesse, mida aeg-ajalt ümber pööratakse. Selle tehnoloogia puhul kasutatakse tavaliselt mitmesuguseid abiseadmeid – näiteks peenestamismasinaid, pöördsõelu, segamismasinaid, vaalupöörajaid ja kopplaadureid.
Harilikult asetsevad vaalud lahtise taeva all. Külmema kliimaga paikkondades ja ebameeldiva lõhna levimise vältimiseks on siiski võimalik hoida jäätmevaale ka siseruumides. Sellisel juhul on kompostimisprotsess kergemini juhitav (niiskus, temperatuur ja kompostimise aeg on kontrollitavad ). Ühtlasi tähendab see, et ka kompostimisettevõte on märksa keerulisem ja vajalikud investeeringud tunduvalt suuremad.
Antud meetod on kõige aeglasem suuremahulise komposti tootmise viis. Vaalude mehaaniliseks õhutamiseks kasutatakse väiksemateks tegevusteks mõeldud laadurit või spetsiaalset kompostimisvaalu ümberpöörajat. Jäätmed jäävad vaaludesse 6–8 kuuks. Esimese paari kuu jooksul pööratakse ja niisutatakse materjali sageli, et tagada kompostimise jaoks vajalike tingimuste olemasolu. Seejärel kompost küpseb mõni kuu. Pärast seda materjal sõelutakse, et kõrvaldada lagunematud osised ja see osa materjalist, mis ei ole täielikult kompostitud. Vaalkompostimisel saab käidelda aiandus - ja toidujäätmeid, paberit ning reovee setet. Tavaliselt koosneb kompostimisele minev materjal 90 kaaluprotsendi ulatuses jäätmetest ja 10 kaaluprotsendi ulatuses struktuursest täitematerjalist. Valminud komposti kaal on tänu vee aurustumisele ja CO2 eraldumisele ligikaudu ainult 40% esialgse materjali kaalust. Umbes 5–10% materjalist eraldatakse kui kompostimiseks kõlbmatu ja suunatakse kõrvaldamiseks prügilatesse. See jääk koosneb kividest ja ebaõigesti sorteeritud materjalidest . Lõppsaadust on võimalik kasutada haljastuses või põllumajanduses multši ja mulla-parendajana.
4.4 Aunkompostimine
Aunkompostimine on protsess, mille käigus lagundatakse bioloogiliselt orgaaniline materjal ning hävitatakse selles olevad patogeenid . Lõppsaadus sobib multšiks, mulla väetiseks või parendajaks. Selle meetodi puhul sobivad kompostimiseks aiandus-, toidu-, paberi- ja olmejäätmed ning reoveesetted. Antud kompostimismeetodit võib rakendada nii väli- kui ka sisetingimustes . Antud meetod on levinuim tööstuskompostimisviis. Kogu protsess algab toormaterjalide kogumise, käitlemise ning ladestamisega, millele järgneb materjalide segamine ning kompostimishunnikute konstrueerimine. Kompostmaterjalide kiiremaks lagunemiseks tuleb need läbi sõeluda ning peenestada ühesuurusteks osisteks. Toormaterjalid paigutatakse peale segamist lagunemiseks aunadesse. Aunkompostimine viiakse tavaliselt läbi vett mitteläbilaskval asfaltväljakul, mis on varustatud äravoolutorustikuga nõrgvee juhtimiseks heitveepuhastile või mõnda lokaalsesse käitlussüsteemi, näiteks ühtlusmahutisse koos pinnasefiltriga. Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass aeroobsena püsimiseks kore (õhuline), siis komposti ei segata ega õhustata. Mida koredam mass, seda suurem võib olla aun, kuid see ei tohiks olla nii kõrge, et ta omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajub. Tavaliselt tuleb aunasid õhustamiseks veel segada: mida sagedamini segatakse, seda kiirem on protsess. Segatakse käsitsi, traktori või erilise kombainiga. Hästi õhustatud aunades kompostitavad jäätmed lagunevad 6-10, sooja ilmaga isegi 2-3 nädalaga. Orgaaniliste jäätmete kompostimine vältab reeglina 6–8 kuud, misjärel hunnikud lükatakse laiali ja kuhjatakse taas kokku järelvalmimishunnikusse, kus kompost lõplikult laagerdub ning kuivab.
4.5 Reaktorkompostimine
Kompostimine reaktoris on protsess, mille käigus orgaaniline materjal laguneb aeroobselt. Protsessis tekib soojus ning lõppsaadusena stabiilne kompost, mida saab kasutada multši, mulla väetise või parendajana. Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste jäätmete (aiandus- ja toidujäätmed, reovee sete, sorteerimata orgaanilised jäätmed ning vanapaber ) kiireks lagundamiseks peamiselt seal, kus aunade jaoks ei jätku maad. Võrreldes teiste kompostimis-meetoditega on reaktorkompostimisel vaja keerulisemat tehnoloogiat tagamaks hapniku ja temperatuuri täpset kontrolli. Reaktormeetodit on otstarbekas kasutada jäätmete puhul, mis on välitingimustes lagundamiseks vähem sobilikud ning seotud ebameeldiva lõhna tekkimise riskiga . Anaeroobses süsteemis tekkivat biogaasi on võimalik rakendada energiatootmises. Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste (sh sortimata jäätmete) kiireks lagundamiseks. Kompostitav mass segatakse, õhustatakse, niisutatakse ning soojendatakse kinnises reaktoris. Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7-10 päevaga. Ehkki kompostimine reaktoris päris lõpuni ei jõua, on suurem osa orgaanilistest ainest lagunenud ning tervist ei ohusta. Edasi pannakse kompost mõneks ajaks aunadesse laagerduma. Reaktorkompostimist peetakse ohutumaks kui kompostimist vaaludes või sundõhutusega aunades.
4.6 Anaeroobne biokäitlus
Anaeroobset protsessi kasutatakse laialdaselt kohalikest reoveepuhastitest pärit orgaaniliste jäätmete bioloogiliseks stabiliseerimiseks. Anaeroobse protsessi käigus lagundatakse orgaaniline mass hapnikuvaeses keskkonnas (metaankääritamise käigus) bakterite poolt stabiilseks kompostiks. Anaeroobne lagunemine algab iseenesest, selle käigus ei eraldu soojust ning suhteliselt aeglast protsessi saab segamise ja soojendamisega kiirendada. Anaeroobset biokäitlusmeetodit efektiivselt kasutades on võimalik toota metaani kujul piisavalt energiat, et kogu süsteemi käitada ning seda gaasi või elektrienergia kujul edasi müüa. Anaeroobseid tingimusi on kõige lihtsam luua kaevandis, õhukindlalt kaetud kuhjas või reaktoris. Protsess kestab 15-20 päeva ning setet tuleb pidevalt soojendada ning segada. Anaeroobse töötluse protsesside lõpuleviimiseks vajalik aeg varieerub sõltuvalt tehnoloogiast , protsessi temperatuurist ja jäätmete koostisest.
Anaeroobse töötlusprotsessi lõppedes jääb järele jääk, millest filtreeritakse välja vesi ning filtrikook töödeldakse aeroobselt kompostaunades, et tekiks kompost.
4.7 Biolagunevate jäätmete käitluskohad
1. Kärla kompostimisplats
2. Maasi jäätmejaam
3. Kärdla jäätmejaam
4. Haapsalu jäätmejaam
5. Lihula jäätmejaam
6. Paldiski jäätmejaam
7. Pääsküla jäätmejaam
8. Kehra jäätmejaam
9. Mäepere jäätmejaam
10. Pärnu-Jaagupi kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
11. Pärnu kompostimisplats
12. Vändra kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
13. Häädemeeste kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
14. Kilingi-Nõmme kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
15. Paide jäätmejaam
16. Viljandi jäätmejaam
17. Põltsamaa jäätmejaam
18. Lääne-Viru maakondlik jäätmekeskus
19. Kiviõli jäätmejaam
20. Sillamäe jäätmejaam
21. Narva jäätmejaam
22. Jõgeva jäätmejaam
23. Tartu jäätmejaam
24. Elva jäätmejaam
25. Põlva jäätmejaam
26. Valga jäätmejaam
27. Võru jäätmejaam
28. Türi veepuhastusjaama kompostimisplats
5. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine ja kvaliteet
Kompost on väetusainerohke ja tasakaalustatud huumusetaoline aine, mis sisaldab peaväetusaineid ja mikroelemente lahustuvas vormis. Komposti kvaliteet sõltub eelkõige komposti toorainest , protsessi läbiviimise tingimustest ja valmiskomposti koostisest. Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale. Komposti saab kasutada haljasaladel, maaparanduses, teenõlvadel jne. Madala kvaliteediga komposti saab kasutada näiteks prügilate katmiseks. Jäätmete laiaulatusliku kompostimise juurutamisel tekib suur hulk komposti, millest osa on kvaliteetne, osa aga suuremal või vähemal määral reostunud . Kvaliteetkomposti müügist saab lisatulu teenida, seega on kompostimisega tegeleva ettevõtja huvi selle hulka tõsta. Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine aitab kaasa kompostimissaadustele laiema turu tekkimisel.
Kvaliteedinõuded ei ole kindlasti ühtsed, sest nad olenevad kompostitava materjali omadustest (näiteks aiapraht, olmejäätmed, reoveesete), ettevõtmise ulatusest (koduskompostimine, tööstuslik kompostimine) ja komposti edasisest kasutamisest (oma tarbeks, haljastusse, põllumajandusse, prügila katteks). Komposti kasutusse suunamisel peaks arvestama sellega, et ei rikutaks mulla vajalikke omadusi. Reeglina on igal tõsisel põllupidajal mulla analüüsid teostatud. Alahinnata ei tohi teadusuuringute osatähtsust, kuna komposti mõju taimekasvatusele saab sageli hinnata vaid katseliselt. Juhised tuleb välja töötada ühendproovi võtmise kohta kompostist, määrata analüüside sagedus ning nõuded laborile. Arvatavasti tekib vajadus ka ekspressanalüüside järele, mille abil kompostija saab kohapeal hinnata komposti küpsust, ökotoksilisust ja ainesisaldust. Valmiskompostis ei tohi leiduda tõvestavaid baktereid, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesettekomposti kasutamine. Reoveesettekomposti võib kasutada juhul, kui selleks on olemas jäätmeluba. Kompostitud reoveesetet võib kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Enne reoveesette kasutamist tuleb määrata sette pH, raskmetallide ( kaadmium , vask, nikkel , plii, tsink , elavhõbe ja kroom ), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine aregufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks.
6. Kokkuvõte
Eesti jäätmekäitlus on alles arengujärgus. Selle planeerimisel ja tulevikusuundade määratlemisel on tehtud tänuväärne töö, kuid palju on veel teha.
Biolagunevate jäätmete käitlemise tähtsus ei ole inimesteni jõudnud, seega on oluline suurendada sellealast teavitustööd. Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas.
Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi. Olulisim on teiste riikide progressiivsete kogemuste kiire levitamine ja kasutuselevõtt.
Eesti ettevõtteid tuleks stimuleerida kohapeal biokäitluseks vajalikke seadmeid ehitama,
mis kuuluvad kompostimise juurde: sõelurid, purustid , segurid, mõõteriistad, peenmehaanika, väikekomposterid ja kompostihoidlad jms.
Rõhutada tuleb aga ka seda, et edukas jäätmekäitlus pole võimalik ilma elanike otsese huvi või osavõtuta, seda nii linnades kui ka eriti maakohtades ja väiksemates keskustes.
Omavalitsuste ülesandeks jääb seda huvi turgutada ja pakkuda koostööks sobivaimaid ja soodsamaid lahendusi.
Biolagunevate jäätmete käitlemise mõju keskkonnale võib olla nii otsene, näiteks inimese
tervise ja heaolu kahjustamine, looduskeskkonna reostamine kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Üldiselt on jäätmete tekkimisel tendents lähiaastatel jätkuva kasvu suunas.
16. juulil 2010. aastal jõustuvad biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud.
See tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi.
Seega on biojäätmete käitlemine edaspidi üks jäätmekäitluse olulisematest probleemidest.
Milline on prügiveo homne päev, on raske ennustada.
Eesti prügiveokorralduse muutumine oleneb nii seadustest , keskkonnapoliitikast kui
ka majandusoludest. Kulukamad tehnilised lahendused saavad tõenäoliselt teoks siis, kui hakatakse ellu viima riigi ja omavalitsuste jäätmekavasid ning tõuseb kodanike teadlikus jäätmete ja nende käitlemise osas. Inimeste teadlikuse suurendamiseks võib riik ja kohalikud omavalitsused teha suurepärast tööd, kuid siiski peaks igaüks alustama iseendast.
Igas majapidamises tuleks jäätmeid koguda liigiti ning mis kõige tähtsam – kõik peaksid jälgima seda, kui palju jäätmeid nad tekitavad. Panustades kõigele sellele, panustame eelkõige enda ning keskkonna tulevikule.
Kasutatud kirjandus
EV Keskkonnaministeeriumi & ESTIVO projekt 217419 - Biolagunevate jäätmete käitlmine I etapp
EV Keskkonnaministeeriumi & ESTIVO projekt 617539 - Biolagunevate jäätmete käitlmine II etapp
EV Keskkonnaministeeriumi & ESTIVO projekt 617546 – Biolagunevate jäätmete käitlemise
tegevuskava aastani 2013
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon – Jäätmed ja loodushoid
www.koda.ee/eelnoud/tehnilisednormid/2008270A.doc
http://www.kejhk.ee
http://www.mahekaup.ee
http://www.meremae.ee/files/273.pdf
http://www.envir.ee
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=368338/j%E4%E4tmete+biok%E4itlus.pdf
http://www.ejkl.ee
http://mi.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=227777/Biok%E4itlus.pdf
http://www.greengate.ee
http://www.keskkonnainfo.ee
http://www.keskkonnaveeb.ee
http://www.bioneer.ee
http://ecotoimetused.wordpress.com/tag/biojaatmed/
http://www.tallinn.ee/prygihunt/g6967
http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20081104&ID=189773
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0811:FIN:ET:PDF
15