Bio jäätmete käitlemine Eestis (2)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Liis Pibre
T21ME
BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS
Iseseisev töö
Tallinn 2010
1. Sissejuhatus
Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega.
Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis – kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine.
Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides.

Tavajäätmed - on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Püsijäätmed - on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp .

Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes.
2. Biolagunevad jäätmed , nende liigid ja käsitlusmeetodid
Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta) lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveed ning loomaväljaheited.
Biolagunevad jäätmeliigid:

• Orgaanilised jäätmed- puu-ja köögivilja koored ja söögiks kõlbmatud osad , muud köögijäätmed, aiajäätmed (ka puulehed ja niidetud rohi, mida ei tarvitata loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org. jäätmeid ümbritsev paber või papp. Siin hulgas on ka teisi bioloogiliselt aeroobses keskkonnas lagunevaid jäätmeid.
  
• Paber ja kartong- kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted, paberist, kartongist ja lainepapist pakendid ja tarbeesemed .
  
• Puit- mööblijäätmed, raamid , pakendid, pakendiosad, korgist jäätmed, puude oksad , v.a. ohtlike ainetega immutatud puidujäätmed.
  
• Tekstiil - naturaalsest ja kunstainest tekstiilse iseloomuga materjalid ( kudumid , nöörid, niidid , võrgud).
  
• Reoveed – reovee puhastusseadmete sete.
  
• Põllumajandussaadusi tootvate ettevõtete orgaanilised jäätmed.
  
• Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
  
• Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed.
  

Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma:

• kiiresti lagunevad ained– lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat;
  
• aeglaselt lagunevad ained – lagunemiseks kulub 5 – 50 aastat.
  

Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud ; kõige aeglasemalt aga ligniin .
Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid:

• aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel;
  
• anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates.
  
• Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi põhikomponent);
  
• põletamist spetsiaalsetes jäätmepõletuseks kohandatud seadmetes ;
  
• termilist eelgaasistamist ning sellele järgnevat gaasi põletamist.
  

3 . Biolagunevate jäätmete kogumine Eestis
Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
Orgaaniliste jäätmete kogumine on paljudele tülikas tegevus, sellepärast on otstarbekas ja lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi „ hooaja “ jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam.
Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut – komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner . Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole.
Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Konteineri korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kuid lepingu alusel on võimalik konteineri hooldus üle anda vedajale. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid . Biolagunevad jäätmed tuleb konteinerisse viia paber- või biolagunevates kottides, mida saab jäätmevedajatelt ning kauplustest.
Jäätmete efektiivseks taaskasutamiseks ning looduse säästmiseks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine igas majapidamises .
Põhieesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel:

• Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises - tooraine ja materjali säästlik kasutamine.
  
• Jäätmete liigiti kogumine - biolagunevate jäätmeliikide kogumine lahus muudest jäätmetest.
  
• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt - biolagunevate jäätmete põletamine koos energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine.
  
• Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas.
  
• Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis.
  
• Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine.
  

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad , köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted , juustud , või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
• Majapidamispaber , pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
• Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
• Suured kondid.
• Toiduõli, supid , kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained.
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud.
• Kile, metall , klaas, tuhk , suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid
ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

• Suured kondid.
  
• Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained.
  
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud.
  
• Kile, metall , klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
  

Biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kodus
Korteris – palju oleneb sellest, kas ühistu otsustab jäätmeid sortida või mitte.
Ilma ühistu toetuseta on siiski võimalik mõningaid jäätmeid eraldi koguda.
Sel juhul keskkonnasõbralikkuse kõrval puudub majanduslik stiimul, kuna jäätmetekitaja maksab prügivedajale sama palju, kui kõik need naabrid , kes jäätmeid ei sordi.
Ühistu toetusel on võimalik tellida eraldi konteiner biolagunevale jäätmete, paberi jne jaoks. Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral.
Korterelamus, mille ümber on palju ruumi – maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada.
Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama.
Eramaja – ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga toimuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud juhiste järgi.
Jäätmete kodus põletamisest - Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning
kiletamata paberit või pappi. Plastidest on lubatud põletada polüetüleenkilet ja polüpropüleeni (tootel on märk PE või PP või tekst – „võib põletada“). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid.
4. Biolagunevate jäätmete vedamine
Biolagunevate jäätmete transportimiseks on võimalik kasutada tavalisi prügiveokeid, mida kasutatakse segaolmejäätmete veoks. Peale segaolmejäätmete vedamist ja enne biolagunevate jäätmete kogumisringi tuleb masinat puhastada . Jäätmeveomasinad peavad olema kaetud, et tuul ei kannaks jäätmeid laiali, samuti vastama transporditavate jäätmeliikidele ning kogustele. Näiteks erivärvi kilekottidesse kogumise puhul ja ei ole võimalik kasutada prügipressiga jäätmeveokit, sest prügikotid peavad sorteerimiskeskusesse jõudma tervetena. Jäätmete kogumine ja vedu korraldatakse kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgides kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda ning vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist.
Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu.
Igas korraldatud jäätmeveo piirkonnas peaks prügi vedav firma vastutama ka biolagunevate jäätmete kokkuvedamise eest.
Kolm Eesti ettevõtet AS Ragn -Sells, AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Resk pakuvad kodanikele ning kohalikele omavalitsustele igati meeldivat teenust.
Kui kellegil ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida just nendelt jäätmevedajatelt aia-ja haljastujäätmete äraveo. Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavasse kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast.
Biolagunevate jäätmete äraveoga tegelevad firmad
Eestis tegeleb jäätmete veoga palju ettevõtteid.
Allpool on välja toodud 21 firmat üle Eesti kes tegelevad otseselt jäätmete, sealhulgas ka biolagunevate jäätmete veoga.

AS Cleanaway

Hiiu Autotrans

Prügivedu Grupp OÜ

Adelan Prügiveod OÜ

Ragn-Sells AS

Vaania AS

Maardu Linnahoolduse OÜ

AS Tallinna Vesi

OÜ Türi Elko

OÜ Resk

Pangavesi OÜ

Põlva Heakord AS

Minu Vara Lääne AS

OÜ Prügi-mees

AS Saare Kommunaal

OÜ Järvakandi Kommunaal

OÜ Fasetra

OÜ Tormolen

Võru Onkel OÜ

OÜ VSA Eesti

As Veolia
5. Biokäitlus
Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam.
Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka.
Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti. Kvaliteetne kompost pole mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega.
Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses .
Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena.
Biolagunevate jäätmete töötlemiseks on mitmeid võimalusi, kuid keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine.
Biolagunevate jäätmete käitluskohad
1. Kärla kompostimisplats
2. Maasi jäätmejaam
3. Kärdla jäätmejaam
4. Haapsalu jäätmejaam
5. Lihula jäätmejaam
6. Paldiski jäätmejaam
7. Pääsküla jäätmejaam
8. Kehra jäätmejaam
9. Mäepere jäätmejaam
10. Pärnu-Jaagupi kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
11. Pärnu kompostimisplats
12. Vändra kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
13. Häädemeeste kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
14. Kilingi-Nõmme kompostimisplats (koos veepuhastusmudaga)
15. Paide jäätmejaam
16. Viljandi jäätmejaam
17. Põltsamaa jäätmejaam
18. Lääne-Viru maakondlik jäätmekeskus
19. Kiviõli jäätmejaam
20. Sillamäe jäätmejaam
21. Narva jäätmejaam
22. Jõgeva jäätmejaam
23. Tartu jäätmejaam
24. Elva jäätmejaam
25. Põlva jäätmejaam
26. Valga jäätmejaam
27. Võru jäätmejaam
28. Türi veepuhastusjaama kompostimisplats
6. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine ja kvaliteet
Kompost on väetusainerohke ja tasakaalustatud huumusetaoline aine, mis sisaldab peaväetusaineid ja mikroelemente lahustuvas vormis. Komposti kvaliteet sõltub eelkõige komposti toorainest, protsessi läbiviimise tingimustest ja valmiskomposti koostisest. Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale. Komposti saab kasutada haljasaladel, maaparanduses, teenõlvadel jne. Madala kvaliteediga komposti saab kasutada näiteks prügilate katmiseks. Jäätmete laiaulatusliku kompostimise juurutamisel tekib suur hulk komposti, millest osa on kvaliteetne, osa aga suuremal või vähemal määral reostunud . Kvaliteetkomposti müügist saab lisatulu teenida, seega on kompostimisega tegeleva ettevõtja huvi selle hulka tõsta. Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine aitab kaasa kompostimissaadustele laiema turu tekkimisel.
Kvaliteedinõuded ei ole kindlasti ühtsed, sest nad olenevad kompostitava materjali omadustest (näiteks aiapraht, olmejäätmed, reovee sete), ettevõtmise ulatusest (koduskompostimine, tööstuslik kompostimine) ja komposti edasisest kasutamisest (oma tarbeks, haljastusse, põllumajandusse, prügila katteks). Komposti kasutusse suunamisel peaks arvestama sellega, et ei rikutaks mulla vajalikke omadusi. Reeglina on igal tõsisel põllupidajal mulla analüüsid teostatud. Alahinnata ei tohi teadusuuringute osatähtsust, kuna komposti mõju taimekasvatusele saab sageli hinnata vaid katseliselt. Juhised tuleb välja töötada ühendproovi võtmise kohta kompostist, määrata analüüside sagedus ning nõuded laborile. Arvatavasti tekib vajadus ka ekspressanalüüside järele, mille abil kompostija saab kohapeal hinnata komposti küpsust, ökotoksilisust ja ainesisaldust. Valmiskompostis ei tohi leiduda tõvestavaid baktereid, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesette komposti kasutamine. Reoveesette komposti võib kasutada juhul, kui selleks on olemas jäätmeluba. Kompostitud reovee setet võib kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Enne reoveesette kasutamist tuleb määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink , elavhõbe ja kroom), kuivaine -, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus .
Setteproove võetakse vastavalt reoveepuhasti jõudlusele 1- 12 korda aastas. Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 mis jõustus 01.02.2003. Üldiselt on biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine arengufaasis ning loodetavasti muutub see aastatega järjest efektiivsemaks ning keskkonnale kasutoovamaks.
Kokkuvõte
Eesti jäätmekäitlus on veel alguses ja arengu ruumi on küllaga.
Inimesed pole veel mõistnud kui tähtis on biolagunevate jäätmete käitlemine ja ringlusesse saatmine.
Eestis ei ole ka otsest orgaanilise aine rikaste jäätmete käitlemise kogemust, mistõttu tuleb vaadelda teiste riikide kogemusi antud valdkonnas.
Euroopas on biokäitluse alal palju positiivseid ja ka negatiivseid kogemusi. Olulisim on teiste riikide progressiivsete kogemuste kiire levitamine ja kasutuselevõtt.
Eesti ettevõtetele tuleks selgitada ,et nad arendaksid kohapeal biokäitlust ja ei saadaks kõike ühes konteineris prügimäele.
Rõhutada tuleb ka seda, et edukas jäätmekäitlus pole võimalik ilma elanike otsese huvi või osavõtuta, seda nii linnades kui ka eriti maakohtades ja väiksemates keskustes.
Omavalitsuste ülesandeks jääb seda huvi turgutada ja pakkuda koostööks sobivaimaid ja soodsamaid lahendusi.
Biolagunevate jäätmete käitlemise mõju keskkonnale võib olla nii otsene, näiteks inimese
tervise ja heaolu kahjustamine, looduskeskkonna reostamine kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordis.
Seega on biojäätmete käitlemine edaspidi üks jäätmekäitluse olulisematest probleemidest.
Seda milline on prügiveo tulevik on raske ennustada.
Eesti prügiveokorralduse muutumine oleneb nii seadustest , keskkonnapoliitikast kui ka majandusoludest. Kulukamad tehnilised lahendused saavad tõenäoliselt teoks siis, kui hakatakse ellu viima riigi ja omavalitsuste jäätmekavasid ning tõuseb kodanike teadlikus jäätmete ja nende käitlemise osas. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks võib riik ja kohalikud omavalitsused teha suurepärast tööd, kuid siiski peaks igaüks alustama iseendast.
Igas majapidamises tuleks jäätmeid koguda liigiti ning mis kõige tähtsam – kõik peaksid jälgima seda, kui palju jäätmeid tekkib .
Panustades kõigele sellele, panustame eelkõige enda ning keskkonna tulevikule.
Kasutatud kirjandus
EV Keskkonnaministeeriumi & ESTIVO projekt 617546 – Biolagunevate jäätmete käitlemise
tegevuskava aastani 2013
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon – Jäätmed ja loodushoid
http://www.keskkonnainfo.ee
http://www.keskkonnaveeb.ee
http://www.bioneer.ee
http://www.tallinn.ee/prygihunt/g6967