Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila ,,kriisikava", et ellu jääda. Nimeta 10 tegevust ja põhjendust. NB!PS! * eksami küsimused ei pruugi samad olla, eriti need viimased 2 punkti!!! 1. Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: - Jäätmehulga vähendamine - jäätmete korduskasutus - Jäätmete taaskasutus - Jäätmete biokäitlus - Jäätmete põletamine - ladestamine prügilasse
Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Tavajäätmed - on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2. Püsijäätmed - on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
tekkekohast lõppkäitluspaigani. Säästlik jäätmekäitlus jäätmed sorditakse ja kogutakse selleks ette nähtud kohta, et jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; · Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus · Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; · Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine Jäätmekäitluseelistused: · Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi · Vastuolud käitlusmeetodite vahel · Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti
..............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus......................................................................................................................... 5 Kompostimine ehk aeroobne lagunemine.......................................................................6 Anaeroobne lagunemine.................................................................................................6 Jäätmed meie ümber.......................................................................................................... 6
See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained. Põletustehaste loomine kulukas. Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo. Biolagunevate jäätmete käitlemine Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi
koristamata, ... - jäätmete uputamine Jäätmed (ik.WASTE), waste - jäätmete sortimine võimalused management, solid waste management - jäätmete energeetiline kasutus ik. LITTER, littering, ... - jäätmete taaskasutus, korduvkasutus, biokäitlus, ... All will be waste sooner or later! Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Jäätmekäitluse areng Jäätmekäitluse areng Eestis Asjad meie ümber muutuvad varem linnastumine või hiljem kasutuks, s.o jäätmeteks
Biolagunevate ja kompostimiskõlbulike hulgilaojäätmete puhul on lihtsaim võimalus need kompostiplatsile tuua tellimusveoga või oma transpordivahendiga. Toidujäätmeid tekib kõikjal, kuid nende hulk on suhteliselt väike ja need on teistest jäätmetest hiljem raske eraldada. Toidujäätmeid saab sortida vaid kohapeal ja sedagi tõenäoliselt ainult eramutes. Suurköökides tekib toidujäätmeid rohkem ja neid pannakse Anaeroobne biokäitlus Anaeroobset kääritamist kasutatakse reoveepuhastites reoveesette stabiliseerimiseks. Protsessi käigus lagundatakse orgaaniline aine hapnikuvaeses keskkonnas bakterite poolt stabiilseks jäägiks. Olmejäätmete põletamine Olmejäätmete masspõletamine lahendab korraga mitu probleemi. Orgaaniline aine põleb ära, hais kaob ning jäätmed stabiliseeruvad Kasutatud allikad: http://www.stat.ee/ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=732778 http://reports.eea.eu
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on l...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
a Prügilagaasi tekkimine: • Horisontaalne gaasikogumissüsteem on parim a) ladestatakse tavaprügi • Nõlvade gaasitook on suurim, sest ladestamise ajal on b) orgaanilised jäätmed on välja palju avatud nõlvasid sorditud b c) ladestuseelne biokäitlus • 1 mg/m2 gaasi sekundis • Prügilademesse puurimine: − Horisontaalna ja vertikaalne puurimine on ühekallid, 80 €/m • Metaangaasi oksüdeerimine CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O c
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringed suletumad ning osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal. Jäätmete taaskasutusmoodused on: jäätmete ringlussevõtt; energiakasutus; bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Jäätmete taaskasutus on sama vana kui inimkond. Juba eelindustriaalsel ajal koguti Euroopas vanapronksi ja teisi metalle ümbersulatamise eesmärgil (1). Taaskasutati ka pärgamenti: vana kiri kraabiti maha ja saadud puhtale nahale kirjutati uus tekst peale. Jäätmete taaskasutust soodustas asjaolu, et isegi tihedalt asustatud piirkondades puudus jäätmekäitlussüsteem (2). 1813 leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu tekkisid maailma
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
Samaks otstarbeks ümber töötades - Taaskasutus. Korduvkasutus on taaskasutamisest alati odavam, ei pea ümber töötama. Otsene taaskasutus - Kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatatakse ümber uute klaasesemete valmistamiseks. Kaude taaskasutus - Siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks. Veomaksumust mõjutab: Vahemaa, materjali tihedus, vahelaadimine, materjali puhtus, prügi ja toorme koosvedu, orgaaniliste jäätmete biokäitlus. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Jäätmete ladestamine - Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt. Ohtlie jäätmete prügila, tavajäätmeteprügila, püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht - prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väiksed ning kus prügila käitamine enim sobinud planeeringute arengukavade ja muude
3. Jäätmete taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringed suletumad ning osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal. Jäätmete taaskasutusmoodused on: jäätmete ringlussevõtt; energiakasutus; bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Jäätmete taaskasutus Inimkonna poolt toodetava prügi hulk on ärevusttekitav. Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga
võimalikuks saavutada ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutuselevõtmise ja uuesti kasutamise vahel. Jäätmete taaskasutuse võimalusteks on jäätmete ringlussevõtmine, nende kasutamine 328 12 Pakendid ja pakkimine energiaallikana ning bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Taaskasutusega võivad tarneahelas tegeleda materjali- ja komponenditootjad, valmistoodete tootjad, hulgimüüjad, jaemüüjad ja tarbijad. Keskkonnateadlikkus on saavutanud tänapäeval olulise positsiooni suure osa inimeste teadvuses. Paljudes ettevõtetes on leitud, et ressursisäästlik ehk „roheline“ tegutsemine on ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
