Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks [1 lx]2. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen [1 lm]. Nagu eelnevast näha, iseloomustab valgustustihedus pinnale langevat valgusvoogu. Silm aga, vastupidiselt, reageerib valgusvoole, mis peegeldub esemeilt (pindadelt) silma suunas. Seega ei piisa valgustingimuste täielikuks hindamiseks vaid valgustatusest. Sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi pinnaheledusega [1 cd/m2]
kõiki osi, mis on vajalikud lampide kinnitamiseks ja kaitseks ning, kui vaja, vooluahelaid ja seadiseid ühendamiseks toitevõrguga. 3. Mis on valgusvood ja valgusvoo ühik? ...( ingl.k. luminous flux) on lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu. Mõõtühik - luumen [lm] . Lambi valgusvoog oleneb lambi võimsusest, valgusviljakusest, tüübist ja pingest. 4. Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik - luumen vati kohta [lm/W] 6. Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 5 Ruumide Valgustatus JÄRELDUS Laboratoorse töö põhjal saab väita, et loomulik valgustus jaguneb ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus vajalik ka päevasel ajal. Valguse ebaühtlane jaotus häirib inimsilma ja võib nägemist kahjustada. Antud klassiruumis oli kõige nõrgema valgustusega piirkonnas keskmine valgustihedus normist madalam umbes 22 luksi võrra. Kuna mõõtmisel kasutati loomuliku valgust, sai selgeks, et vaja on kasutada ka tehisvalgust. KÜSIMUSED 1. Ruumi plaan ja graafik. Esise=f(x) Valgustus 6500 6000 5500
eredam ja värviküllasem kui seda suurema taustvalgusega ruumis ning suuremal ekraanil. Kui ebapiisav valgustugevus annab tunda eelkõige pildikvaliteedis, siis ülepingutamine tähendab liigselt raisatud kroone. Igal juhul tekib küsimus, kui palju peab projektoril ANSI luumeneid olema, et tulemus oleks optimaalne? Optimaalse valgustugevuse väljaselgitamiseks tuleb esmalt vaatluse alla võtta ekraani valgustatus. Valgustatus ehk valgustihedus väljendab valguse intensiivsust mingis punktis (antud kontekstis siis ekraani pinnal) ning näitab mil määral mingi pind on valgustatud. Valgustustihedust mõõdetakse luksides , kus pinna valgustustihedus on 1 luks, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Ekraani eredus sõltub valgustatusest ja ka ekraani peegeldusvõimest. Seega tuleb ereduse väljaarvutamiseks eeltoodud valemi tulemus korrutada ekraani peegeldusteguri väärtusega
inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused. Valgus Et nägemise kaudu saab inimene ligikaudu 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus töökohal üks tähtsamaid mõjureid. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja vähendab tööviljakust. Müra Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, samuti väljastpoolt ruumi tuleva müraga ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis. Kui inimest häirivad töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega
Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline ekvivalente ehk muutuva müratasemega sama akustilist energiat omav püsiv müratase. 3.Valgustatuse hindamine Valguse efektiivsust saab islemoomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvanitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kege määratavause tõttu on levinud valgustatuse ehk valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumem. [1 lm]. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: Loomulik valgustus Tehisvalgus Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltudes nii aastajast, kellaajast kui ka meteoroloogilstest tingimustest. Loomulik valgustus jaotatakse kolmeks: Ülavalgustus- valguskuplite kaudu laes
temperatuur on ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgem (näiteks, radiaator, triikraud, inimkeha). 6 Loomulik valgustus . Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Ajaliselt väga muutliku päevavalguse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat - loomuliku päevavalguse tegurit (e). e=E_S/E_V *100% ES – valgustihedus töötasapinnal (0,8 m põrandapinnast) EV - väline valgustihedus pilvise ilmaga. (e)- valgustustiheduse protsent ruumis samal momendil mõljuvast välisvalgustusest rõhtpinnas, kui selle valgustamisest otsesed päikesekiired osa ei võta. 7 Tehisvalgustus kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse:
_ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E= Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides. · D= * 100% Insolatsioon otsene päikesekiirgus
temperatuur ja niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused. Et nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Halb valgustus väsitab silmi ja madaldab tööviljakust. Tänapäeva inimene puutub sageli kokku müraga ettevõttes, sõidukis, kodus. Müratase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate, aga ka väljastpoolt ruumi tuleva müra ning heli aeglase sumbumise ja järelkõlaga ruumis (seda nimetatakse reverberatsiooniks). Kui inimest häirivad tema töötingimused, tuleks alati sellest ülemusega rääkida. Eestiski on viimasel ajal hakatud esile tõstma edumeelseid,
TÖÖKESKKOND 6. Valgustus Hea valgustus säästab nägemist ja loob psühholoogilise mugavus tunde. Kirjutamisel ja lugemisel peab valgustihedus olema laua pinnal 500 lxi Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi, lamell või rullkardinad. EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid, mis väsitavad silmi. Kõige parem on loomulik valgus.
puhkepause ja ennast sirutama, võimlema. 5. Töötamist siseruumis võib häirida ka müra. Erinevad seadmed, õhutussüsteemid jm tekitavad piisavat suurt mürataset, mis pikapeale häirivaks muutub ja võib segama hakata normaalset töötamist. Selle vältimiseks peaks vanad seadmed vahetama uuemate vastu. 6. Töökeskkonna valgustus peab olema selline, et ei tekiks silmade pingutust. Bürooruumides on normaalne valgustihedus 500 lx. 7. Raamatupidaja üheks ohuteguriks võib pidada ka pikaajalist üksinda töötamist. Igale isikule see ei sobi ja sellisel juhul peaks (võiks) raamatupidaja töö olema korraldatud nii, et ta ei oleks pikalt üksinda eraldatud. 8. Raamatupidaja puutub oma töös kokku ka erinevate keemiliste ohtudega, näiteks paberi- ja printeritolm. Selle vältimiseks võiks printer-paljundus asuda teises ruumis või siis vähemalt veidikenegi eemal töölauast
¤ Valgustugevust mõõdetakse luksides (lx). ¤ Minimaalne valgustatus objektide eraldamiseks 10 lx - silm on suuteline objekte eristama. Nägemise iseloomustuseks: ¤ Nägemisteravus väikeste esemete eristamiseks ¤ Kontrastitundlikus silma võime eristada kõrvuti paiknevaid erineva eredusega esemeid ......2000 lx. ¤ Tajumiskiirgus detailide eristamise kiirgus. ¤ Nähtavuse selgus PÕHI NÕUDED VALGUSELE - küllaldane valgustihedus - ajaöine stabiilsus - teravate erinevuste puudumine tööpindade ja ümbritseva ruumi vahel - järskude varjude puudumine - ei pimesta otseselt ega kaudselt - annab edasi õigeid värve - on bioloogiliselt täisväärtuslik - on ohutu VALGUSTUSE LIIGID ¤ Loomulik (eelistatud valgus) - aastaajast sõltuv - päevaajast ja selle pikkusest sõltuv - meteoroloogilistest tingimustest olenev ¤ Kunstlik - üldvalgustus
kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) · Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: · Valguskvant- footon · Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) · Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta · Ruuminurk · Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. · Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. · Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta. · Peegeldumine · Neeldumine · Läbimine
Vahel väga peene töö ja nõrga kontrasti korral soovitatakse töökohal mitu tuhat luksi 2 Valgustatuse normid kontorites Kontori töökohal on normatiivne valgustiheduse miinimum 200lx kuni 750lx, mugavaks valgustiheduseks saab lugeda kuni valgustatust kuni 1500lx, sealt alates muutub kunstvalgus enamike inimeste jaoks juba ebamugavalt tugevaks. Kuid lähtuda tuleb ka nägemismugavusest ja töö iseloomust. Pea alati tuleb arvesse võtta näitajaid nagu valgustihedus, räigus, valguse suund, värviesitus ja valgusti tüübist ka valguse värelus. Näiteks keraamika maalimisel või ehete valmistamise töökeskonnas on vajalik valgustihedus vähemalt 1000 lx ja värviesitus võimalikult loomutruu, samas kaubanduskeskustes kassapiirkondades oleks vajalik valgustihedus 500lx ning värviesitus Ra 80. 3 Valgustatuse tegelik olukord Eesti firmade/asutuste kontorites
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused)
Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: Valguskvant- footon (on elektromagnetkiirguse väikseim osake) Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg / Neeldumine = neeld /
võrra. Fototakistid pooljuht elementi mille takistus väheneb nähtava valguse või IP kiirguse mõjul, takistuse muutus põhineb sise foto efektil, mis tähendab elektronide siirdumist juhtivustsooni kristallistruktuuris. Tähistus SF number järgi kuid näitab materjali. Põhiparameetrid o Pimetakitstus Rp valgustamata fototakisti takistus 20°c juures. o Pimetakistus juhul kui valgustatud pinna valgustihedus on 200 lux, o Pimevool Ip valgustamata fototakistit läbiv vool suurimal lubatud pingel o Valgusvool Iv nimetatakse voolu mis läbib fototakistit suurima lubatud pinge korral valgustustihedusel 200lux o Fotovool Fv valgus ja pimevoolu vahe Iv Ip. o Nähtava valguse tundlikus eritundlikus Knv väljendab fotovoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo, ja temale rakendatud pinge korrutisse.
· Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus · Valgustihedus vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe E=/S (lx=lm/m²) Valguse ühtlus suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk Valguse heledus määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad
kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus – Valgustihedus – vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe – E=Φ/S (lx=lm/m²)Φ/S (lx=Φ/S (lx=lm/m²)lm/m²) Valguse ühtlus – suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel – Umin=Φ/S (lx=lm/m²) Emin/Ekesk Valguse heledus – määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust
problemaatiline. Seda ruumi kasutatakse pidevalt õppimiseks ja arvutiga töötamiseks, aga valgustus on 44- 101 luksi, mis on selliseks tegevuseks ebapiisav. On näha, et loomuliku valgustuse korral jaguneb see ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus tihti vajalik ka päevasel ajal. Klassiruumis oleks ilma tehisvalgustuseta normaalset tööd võimatu teha, sest juba aknast 1 meetri kaugusel on valgustustihedus kõigest 187 luksi. Näiteks kirjutamiseks on normiks valgustihedus 500 luksi. 7. LISAINFO LAMPIDE LIIGID Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 0001 500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga hõõglampe (2 500 tundi) Halogeenlambid Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning
tööpäeva jooksul mitte üle paari tunni. pidada regulaarselt puhkepause soojades ruumides. Tabel 1. Järg 1. 2. 3. 4. 5. Valgustihedus on ühtlane. I madal (1) - -Vahetada uute vastu Tööpiirkonna olemasolevad 1.5 valgustatus Kassade valgustus võiks olla parem III keskmine (2) luminofoorlambid või
alal asuvate inimeste normaalne tegevus. Avariivalgustus võimaldab inimestel nende tegevust ajutiselt jätkata või neil ohutult evakueerida juhul, kui töövalgustus katkeb. Avariivalgustus peab looma põhilistes läbikäikudes niisugused nähtavustingimused, mille puhul tagatakse inimestele vabalt orienteerumine antud olukorras. Avariivalgustuse valgustid peavad erinema töövalgustuse omadest värvilt ja teiste tunnuste poolest. Avariivalgustuse valgustihedus peab olema vähemalt 5% töövalgustusest, siseruumides vähemalt 2 lx, väljas 1 lx. Eristatakse järgmisi valgustussüsteeme: 1. Üldvalgustus (loob kogu ruumi või territooriumi pinna ulatuses valgustiheduse, mis vastab tehtavate tööde iseloomule). 2. Kohtvalgustus (kasutatav ainult tööriistade või töödeldavate pindade valgustamiseks). 3. Kombineeritud valgustus (moodustub üld- ja kohtvalgustusest).
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) · õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport · taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni · valgustihedus vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga · valgusheledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal · valgusräigus nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb · päevavalgustegur D antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all
68. Mida tähistatakse sümboliga Em? Elektromagentväli. 69. Kui suur peab olema minimaalne valgustus, et eraldada objekte? Minimaalne valgustus, et eraldada objekte on 10 lx (luksi). 70. Millistel juhtudel peaks töökoha valgustus olema suurem standardi lisas toodust? Eriotstarbeks. 71. Mida loetakse kohtvalgusti puhul oluliseks? Et ta oleks vastavalt töötajale kohandatud, asub töötaja juures ja valgustab tööobjekti, täppistöö. 72. Milline on minimaalne lubatud valgustihedus pidevatel töökohtadel? 200 luxi. 73. Millised ohutegurid kuuluvad füüsikaliste hulka? Füüsikaliste ohutegurite hulka kuuluvad müra, kohtvibratsioon. 74. Milline on lubatud müra normeeritud suurus, mis nõuab tööandja tegevust võimaliku müra tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks? 85 db. 75. Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum? Püsiv, mis on kogu aeg, et ta lihtsalt ei esine mingitel aegadel. Samuti ka muutuva tasemega
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni) • õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport • taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni • valgustihedus – vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga • valgusheledus –iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal • valgusräigus – nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb • päevavalgustegur D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata
Loomuliku valguse peamine iseärasus on tema intensiivsuse ja kontrastsuse ning valguse spektraalkoostise ebapüsivus, võttevalgustuse seisukohast ka valguse võtteobjektile langemise suuna muutumine päeva jooksul. Loomuliku valguse ebapüsivus oleneb niihästi seaduspärastest teguritest kui ka juhuslikest asjaoludest ning valguse peegeldumisest maapinnalt. Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul
kindlaid energianivoosid. Luumen (lm)on valgusvoo mõõtühik. Valgustugevust mõõdetakse kandelates. Valgusvoo all mõistetakse valgusallikast lähtuvat kogukiirgust nähtavas vahemikus. Kandela (cd)on valgustugevuse mõõtühik. Valgusallikast kiirgub tavaliselt valgust igas suunas erineva tugevusega. Teatud suunas langeva valguse tugevust mõõdetakse kandelates. Kandelaga on seotud ühikud luumen ja luks. Luks (Lx)on valgustiheduse ehk valgustatuse ühik. Luks on määratletud kui valgustihedus, mille tekitab valgusvoog 1 luumen 1-ruutmeetrisel pinnal: 1- ruutmeetrise pinna valgustihedus on 1 luks, kui sellele jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Kelvin (K) on valguse temperatuuri mõõtühik, mis on saanud nime lord Kelvini järgi. Valguse värvust hinnatakse värvustemperatuuri järgi. Värvusrühmasid on kolm: soojad toonid < 3 000 K (halogeen) sinakasvalged 3 000 - 5 000 K (ksenoon) päevavalgus > 5 000 K Värviesitusindeks näitab, kui hästi on
päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega. 2) Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites. Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient e= (E sees / E väljas) x100 (%) E sees valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast) E väljas valgustihedus samal ajal väljas Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes. 2) Kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest. Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad teravad varjud ja kontrastid. See väsitab silmi ja suurendab töövigastuse ohtu. Avariivalgustus on
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kuj...
Loomuliku valguse peamine iseärasus on tema intensiivsuse ja kontrastsuse ning valguse spektraalkoostise ebapüsivus, võttevalgustuse seisukohast ka valguse võtteobjektile langemise suuna muutumine päeva jooksul. Loomuliku valguse ebapüsivus oleneb niihästi seaduspärastest teguritest kui ka juhuslikest asjaoludest ning valguse peegeldumisest maapinnalt. Loomuliku valguse eripäraks on suur muutlikkus, päeva kestel muutub pidevalt horisontaalselt ja vertikaalselt paiknevate pindade valgustihedus, päikesekiirte suund, spektraalne koostis ning valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri
ainete minimaalne kontsentratsioon on väga erinev. Mõned inimesed suudavad eristada lõhnu juba väga väikestes kontsentratsioonides, teistele on mõju avaldamiseks vaja intensiivset lõhna. Ärritusnähud avalduvad peavaluna ,,kinnise nina" tundena vms ärritusnähud. Siseõhu füüsikalised omadused: Valgus. Valgustihedust mõõdetakse lux ´ides. Lugemistööpiirkonnas peab keskmine valgustihedus olema vähemalt 500lx, tööpinna keskmine valgustihedus peab olema vähemalt 300lx,. Inimest mõjutab veel valguse värv, valguse värelus ja päevavalguse kogus. Temperatuur Soojuslik mugavus. Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime. Soojuslikku mugavust iseloomustatakse oodatava mugavustunde indeksiga. PMV (väljendab suure inimrühma tõenäolist keskmist
perspektiivne on õhu konditsioneerimine, mis tagab optimaalsete parameetritega õhu tööruumis. Valgustus Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Valgustuse probleemidega tegelevad eeskätt valgustusinsenerid. Ergonomisti ülesanne on käsitleda probleemi laiemalt, süsteemsemalt, seades eesmärgiks tagada mitte ainult normidekohane, vaid optimaalsele lähedane valgustus. Optimaalsed valgustatuse väärtused ei ole selged. Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus
annaabi.ee 
