Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel 6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakka...
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade lae...
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad l...
Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid
* Sammupinge Võib esineda ka elektrijuhtmetestiku rikke tagajärel. Vältida suurte sammude tegemist, et vältida sammupinge teket. 7. Juht elektriväljas (fooliummüts) * Laengukandjad saavad vabalt liikuda 8.Dielektrik elektriväljas * Aineosakeste väli ei suuda ainele mõjuvast väljast täielikult jagu saada * Laengukandjad ei saa vabalt liikuda. Võivad ainult natuke nihkuda, asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel * Mittejuht. Ei sisalda vabu laengukandjaid * Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes 9.Elektrimahtuvus, kondensaator * Mahtuvus Näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehadevaheline ühikuline pinge * Kondensaator Kehade süsteem, mis on laengu kogumiseks ette nähtud * Kondensaatori mahtuvus sõltub pindalast * Olulised kondensaatori omadused: Saame energia kätte kohe
nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus 4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli
tekib neg laeng. Pinnale, millest jõujooned väljuvad, ilmub pos laeng. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. 5. Dielektrik elektriväljas. Erinevalt juhist ei saa laengukandjad dielektrikus vabalt liikida. Nad võivad vaid veidi nihkuda asnedist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik laiemad tähenduses mittejuht e. vabu laengukandjaid mittesisaldav aine. Kitsamas tähenduses on aine, millest elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. 6. Elekrtimahtuvus, kondensaatorid. Keha laadumisvõimet kirjeldav suurus. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim kondensaatoriks. Ühe kondensaatori
Head elektrijuhid on: metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. Isolaator (dielektrik) väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õlijt. Pooljuht aine, mille elektrijuhtivus muutub sõltuvalt tingimustest väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemilised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. ELEKTROTEHNIKA TEATMIK 3 Kirjastus ILO
5. Juht ja dielektrik elektriväljas Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: · väljatugevus juhi sees on null; · elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; · kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; · väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas
Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks. Selleks, et moodustada kondensaatori ühel plaadil positiivne ja te...
EEG-elektroensefalograafia-uuritakse peaaju talitluse käigus tekkivate pigete ajalist sõltuvust Elektriline induktsioon-juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengu kandjaid juhi liikuma. Selle tagajärjel laadivad juhi vastaspinnad, üks positiivne, teine negatiivne Elektrilie varjestamine- mingi keha kaitsemine elektrivälja mõjude eest, selleks tuleb keha ümbritseda metall võrguga või kestaga Dielektrik- mittejuht, vabulaengukandjaid mittesisaldav aine, kitsamas tähenduses on dielektrik aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasedi suhtes. Dipool- polaarne molekul, aatom on muutunud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest laengust koosnevaks süsteemiks. Dielektriline effekt- leidub aineid , mis on suutelised polariseeruma kokkusattumisel või venitamise tagajärjel
Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (metallid, kraanivesi). Dielekter ehk isolaator ehk mittejuht. Väga vähe laengukandjaid. (kummid, plastikud, õhk, klaas). Pooljuhid on juhtide ja dielektrite vahepealsed ained. Vabade laengukandjate arv sõltub tugevalt temperatuurist. (germaanium, räni). 8. Voolutugevus I näitab , kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. q 1C I = 1A = t 1s I voolutugevus, q juhuristlõiget läbiva laengu suurus, t selleks kulunud aeg 9
kaetud. Pooljuht juhib elektrit halvemini kui juht, sest nendel ainetel pole elektrone puudu ega üle(juhtidel puudu), juhib elekrit vaid siis kui aine võresse saabuvad lisandite aatomid ja tekivad vabad elektronid või augud. Pooltäidetud tsooni elektronid metallides moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi ehk elektronpilv(nimetus tuleb sellest et elektronid liiguvad metallides vabalt nagu gaasides). Isolaator: väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht, nt. õhk, klaas, portselan, parafiin, õli jt. Elektrone loovutav lisand: doonor (lisand kasvatab pooljuhis juhtivust, kasvatades ainesse teise aine aatomeid, tavaliselt jääb aga üks elektron ikka üle ja see vabaneb juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit juhib: ained millel on valentsitsoon osaliselt elektronidega kaetud nt erinevad metallid. Elekrit
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takist...
voolutihedusega . Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus kus laengukandjateks on augud, milleks nimetatakse lahkunud elektronide kohti kovalentsidemetes. Omajuhtivus -tähendab nii n kui ka p tüüpi juhtivust,ilma lisandita.Juhtivustsoonis liiguvad neg laengukandjad.Valetstsoonis liiguvad pos laengukandjad. Pooljuht-kihiline pirukas. Pn siire-kahekihilne pooljuht. p-poolmes augud ülekaalus. Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille
· metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel?
· metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel?
Ionisatsioon - protsess, kus molekul või aatom saab mingi laengu ehk ioniseerub. Põrkeionisatsioon - elektron(miinuslaeng) põrkub aatomi või molekuliga, kust põrkub veel elektrone välja, nüüd on aatomi ioon positiivse laenguga ja protsess kordub jälle (ehk ioniseerub põrkumise tulemusena) • Pooljuht: Andes rõhku või muutes temperatuuri, saame kontrollida, kas ta juhib või ei juhi elektrit. Ta võib olla nii juht, kui ka mittejuht. • Transistori mõiste ja kasutusvaldkonnad: Transistor - on pooljuht, iga väikest osa saab kontrollida (nt telefoni protsessorites), elektriahelate lülitamiseks. Tähtis koostisosa info- ja sidetehnikas. • P ja n siire: p-siire ehk positiivne - elektronide puudumine (tühjad kohad) seal, kus peaksid tegelikult olema elektronid Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. N-osas on hulk elektrone, millel puudub kristallvõres sobiv koht. Need kohad on
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ...
Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga? Na ja K ioonide transport ja ATP energia väheneb 114. Milleks kulub ATPaasi energia? ATP energia arvel viiakse välja 3Na+ ja tuuakse rakku 2K+, eemaldades ühe laengu PUUDU 124. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsioon seisneb elektroni eemaldamisest aatomist või molekulist. 125. Juhi ja dielektriku elektrilised omadused. Kui juht satub elektrivälja, ühes otsas on positiivne ja teises otsas on negatiivne laeng. Dielektrik ei juhi elektrivoolu ehk mittejuht, vaba laengukandjaid mittesisaldav aine, milles elektrivälja toimel toimub laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. 126. Dielektrik eektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Elektronide mõju välislaengutele sõltub elektronide keskmest. Mittepolaarse molekuli korral väline elektriväli puudub ja postitiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kokku langeda. Polaarsete molekulide korral on laengute keskmed teineteise suhtes nihutatud. 127. Coulomb'i seadus.
mittelineaarsus võivadki tekitada plasma kompleksset käitumist. Vooluringid plasmas hoiavad endas induktiivset (magnetilist) energiat ning vooluringi segamise korral, näiteks plasma ebastabiilsuse tõttu, vabaneb see energia soojuse ja kiirendusena. See ongi levinud põhjenduseks päikesekoroonades (ingl. solar corona) toimuvale soojenemisele. Elektrivoolude olemasolu on täheldatud ka virmalistes ning plasmafilamentides. 4. Isolaatorid ehk dielektrikud Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektri isolaatorid ei juhi elektrit. Nad täidavad vooluahelates olulisi ülesandeid, kindlustades ka elektri ülekande ohutuse. Hea isolaator on äärmiselt vilets elektrijuht. Tal ei ole piisavalt elektrone, et kanda elektrivoolu, kui ainetükile rakendtatakse pinge
) füüsikalise ruumi ka väljatugevuse ruuduga.elektrivälja kolmemõõtmelisusega. energia ruumtihedus w=0E²/2. 1.4 Elektrostaatilise välja jõudude töö ja 1.5 Elektriväli dielektrikes, dielektriline potentsiaal induktsion Elektriliseks pingeks nimetatakse Dielektrik on mittejuht, vabu elektrivälja kahe punkti potentsiaalide laengukandjaid mittesisaldav aine vahet ning see on füüsikaline suurus, (aatom või molekul moodustab mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et elektriliselt neutraalse tervikliku liigutada laengut ühest punktist teise või süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul alguspunktist lõpp-punkti toimub seotud laengukandjate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
