masspunkti raadiusvektor on r¯ ja tema impulss p¯ L¯=r¯*p¯ Skalaarselt L=rpsin=Rp,kus R=rpsin ja on nurk raadiusvektori ja trajektoori joonkiiruse vektori vahel.Kuna p=mv(v on masspunkti joonkiirus ringsel trajektooril),siis L=mvR. Fikseeritud telje z suhtes L2¯=m(R¯*v¯).Selles seoses vektor R¯ on masspunkti raadiusvektor,mis oma pikkuselt on võrdne kaugusega pöörlemisteljest.Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯ Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯
toimub ümber fikseeritud tsentri O nii,et masspunkti raadiusvektor on r ja tema impulss p L=r*p Skalaarselt L=rpsin=Rp,kus R=rpsin ja on nurk raadiusvektori ja trajektoori joonkiiruse vektori vahel.Kuna p=mv(v on masspunkti joonkiirus ringsel trajektooril),siis L=mvR. Fikseeritud telje z suhtes L2=m(R*v).Selles seoses vektor R on masspunkti raadiusvektor,mis oma pikkuselt on võrdne kaugusega pöörlemisteljest.Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a=dv/dt,siis dL/dt=r* m*dV/dt=r*f=M Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M=0,siis L=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a=dv/dt,siis dL/dt=r* m*dV/dt=r*f=M
y 2 z 2 z Seega 2 2 2 ^p 2 = -h 2 2 + 2 + 2 x y z ehk MLK 6004 Kvantmehhaanika 42 p^ 2 = -h 2 . 34. Impulssmomendi komponentide ja ruudu kommuteeruvus M1, M 2 , M 3, M 2 Projektsiooni operaatorid ei kommuteeru, nende väärtused ei ole üheaegselt mõõdetavad. Ruuduga kommuteeruvad kõik. Nt võib olla korraga määratud m ja l. Teised projektsioonid on samal ajal superpositsioonis. S tVõime samaaegselt mõõta impulssmomendi ruutu ja tema ühte komponenti. 35. Impulssmomendi komponendi omaväärtuste spekter Impulssmomendi komponentide omaväärtuste spekter on diskreetne. Tema
süsteemi jaoks.Ainsaks tingimuseks on,et süsteem oleks suletud.Suletuks nimetatakse süsteemi siis,kui sinna kuuluvad kehad on vastastikusmõjus vaid omavahel ja süsteemivälisete kehade mõju võib jätta arvestamata,sedasi võin sõnastatada impulsi jäävuse seaduse pikemalt ja täpsemalt. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.Sageli aetakse Impulsi jäävuse seadust sassi impulssmomendi seadusega,impulssmomendi seadus väidab väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektoriline impulsi momendi jäävuse seadus. (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi
Steineri teoreem võimaldab leida keha inertsimomendi suvalise telje suhtes, teades keha inertsimomenti masskeset läbiva telje suhtes. 54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. 55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. 63
pääseb? 1. Voolik hakkab ,,lendama", sest voolikus tuleb veerõhk ja tekkib reaktiivliikumine. Miks hakkavad inimesed jäisel teel libastudes tahtmatult käteringe tegema? 1. Näiteks libedal teel tasakaalu kaotanud inimesed, kes kukkumise vältimiseks hakkavad instinktiivselt keha pöördumisega vastassuunas käteringe tegema. Selleks, et see ei juhtuks tuleb panna mõlemad käeb laiali nagu helikopter. Impulssmomendi jäävuse tõttu peab helikopteril olema kaks tiivikut. Kui panna pöörlema vaid üks tiivik, hakkaks helikopter ise vastassuunas pöörlema. Miks ei saa tiivikuga mootorsaanid ja hõljukid ohutult järske pöördeid teha? 1. Ringliikumise raadiust suureneb, väheneb tema pöörlemiskiirus järsult, sest korrutis peab endiseks jääma.
1 Ringliikumise sagedus Perioodiline liikumine f = T v2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline liikumine a= = 2 r r M = F l Jõumoment Perioodiline liikumine L = mvr = pr Impulssmoment Perioodiline liikumine pr - p 0 r = Mt Impulssmomendi jäävuse seadus Perioodiline liikumine t Võnke periood Perioodiline liikumine T= N 1 N Võnke sagedus Perioodiline liikumine f = = T t x = x 0 sin t Harmoonilise võnkumise funktsioon Perioodiline liikumine l Matemaatiline pendel Perioodiline liikumine T = 2
toime iseloomustamiseks. 55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel.Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa 0: 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud
kujul: . Punktmasside süsteemi impulsimoment punkti suhtes on punktmasside impulsimomentide summa. Pöörleva keha impulsimoment telje suhtes 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui Leiame seose jõumomendi ja impulssmomendi vahel.Kuna a¯=dv¯/dt,siis pöörleva keha osa massiga m liigub dL¯/dt=r¯* m*dV¯/dt=r¯¯*f¯=M¯ joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on
1 L = I C = 0 (plaatkondensaatori) D= v +v 0 d f s= t L = const (impulssmomendi jäävuse 1 1 1 D = D 1 + D 2 + ... (2+ läätse 2 seadus; kui kehale mõjuvate Jadaühendus: = + at 2 C C1 C 2
inertsmoment masskeset läbiva telje suhtes. 54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav suurus. 55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62
Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav suurus. 55) Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 56) Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57) Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. 58) Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61) Formuleerige Pascal’i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega.
M=Fd (1 Nm) 41. Inertsimoment- kindel suurus, mis sõltub keha kujust, massist, pöörlemistelje asukohast ja massi jaotusest kehas. I (1 kgm2) 42. Impulsimoment- füüsikaline suurus, mis võrdub keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega. L=Iw (1 kgm2/s) 43. Ükskõikne tasakaal- tasakaal on ükskõikne, kui tema väikesel kõrvalekaldumisel tasakaaluasendist säilib jõudude tasakaal. 44. Impulssmomendi jäävuse seadus- kui kehale mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa on null, siis keha impulssmoment on jääv. Iw=const
Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. 29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad
pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 2 I Wk = 2 28. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. Jõumoment on suurus, mida kasutatakse jõu pöörava toime iseloomustamiseks 29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). L = I L = r × p 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Olgu n ainepunktist koosnev isoleeritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid. dLi = M i - sise dt
Jõumoment on jõu ja õla korrutis. 55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. dr vektor df vektoriks 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus. <-- keha puhul 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). Valem sarnaneb valemiga . 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 1) Kui suletud süsteemi mingid osad panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, siis selleks et summaarne impulssmoment ei muutuks, peab ülejäänud süsteemi osa pöörlema vastassuunas.
süsteemi kogu mass ja rakendatud süsteemi kõikidele kehadele mõjuvate n välisjõudude summa. Sisejõud ei mõjuta massikeskme liikumist. F = Fi i =1 24. Impulsiteoreem. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 25. Impulssmomendi teoreem. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Selles klipis näeme selle jäävusseaduse erinevaid ilminguid. 26. Energiateoreem.
Jôumoment - , kus r – jõuõlg, - jõu tangensiaalkomponent Impulssmoment – → → → → → L =[ r p ]=m[ r v ] r - impulssi õlg p - jõuimpulss dL /dt = M Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. Inertsimoment - Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. 2 I=I+m l 3.2.2.Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand Mz = Iz ६
2 2 2 . 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 51
LO = r × p = r × mv , (6.10) kus r on selle punktmassi kohavektor punkti O suhtes ja p selle punktmassi impulss. Vastavalt vektorkorrutise arvutamise eeskirjale tema moodul avaldub LO = mp sin , (6.11) kus on nurk kohavektori ja impulssvektori vahel. Vastavalt vektorkorrutise definitsioonile on ka impulssmomendi vektor risti kehavektori ja impulssvektoriga määratud tasandi suhtes, vt. joonis järgmisel leheküljel. m O r v MO Punktmassi impulsimomendiks mingi suvalise etteantud telje OP' suhtes nimetatakse
88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena · A1 B1 AB See paralleellüke on seal teostatud vektoritega ja 91. 92. Impulssmoment 93. 94. Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulssmomendid 95. 96. Enamasti on 97. 98. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus 99. 100. 101. Impulssmomendi jäävuse seadus 102. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null 103. Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid
r vahelist seost saame teisi kujusid: a=ω²·r või a=v·ω. Jõumomendiks (tähis-M) nimetatakse jõu ja jõuõla korrutist. Valem: M=F·d, ühik 1Nm, kus d-on jõuõlg. Jõuõlg on lühim kaugus pöörlemiskeskpunktist kuni jõu mõjusirgeni. (Tee ise joonis) Impulssmomendiks (tähis-L) nimetatakse keha impulsi (p) ja pöörlemisraadiuse (r) korrutist. Valem: L=p·r ehk( L=m·v·r=m·ω·r²), ühik 1kgm²/s². Looduses kehtib impulssmomendi jäävuse seadus, mille tõttu pöörlemisraadiuse vähenedes keha nurkkiirus suureneb ja vastupidi. 2. Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes iga poolperioodi järel liikumise suuna vastupidiseks. Võnkumised võivad olla: vaba-, sund- ja isevõnkumised. Vabavõnkumine tekib sel juhul, kui keha kõrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jõukomponent, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja hõõrdumine süsteemis on väike.
mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub jooniskiirusega v pikki ringjoont kaugusel r pöörlemiteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis : L=mvr. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass , mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. 1.2.5. Impulssmomendi jäävuse seadus: Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus,
f T v 2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline liikumine a 2 r r M F l Jõumoment Perioodiline liikumine L mvr pr Impulssmoment Perioodiline liikumine pr p 0 r Mt Impulssmomendi jäävuse seadus Perioodiline liikumine t Võnke periood Perioodiline liikumine T N 1 N Võnke sagedus Perioodiline liikumine f T t x x0 sin t Harmoonilise võnkumise funktsioon Perioodiline liikumine
T 1 Ringliikumise sagedus Perioodiline liikumine f T v 2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline liikumine a 2 r r M F l Jõumoment Perioodiline liikumine L mvr pr Impulssmoment Perioodiline liikumine pr p 0 r Mt Impulssmomendi jäävuse seadus Perioodiline liikumine t Võnke periood Perioodiline liikumine T N 1 N Võnke sagedus Perioodiline liikumine f T t x x0 sin t Harmoonilise võnkumise funktsioon Perioodiline liikumine l Matemaatiline pendel Perioodiline liikumine T 2
, s = vt. 2. Mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 3. Impulssmomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus. 4. Kui veerev keha on telgsümmeetriline (ratas, silinder, kera), liigub pöörlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga kokkupuutes olev osa seisab (toetuspinna suhtes) paigal, selle vastaspunkt aga liigub teljega võrreldes kahekordse kiirusega. Kui arvutada sellise veereva objekti kineetilist energiat või liikumishulka, ei tohi unustada ka pöörlemist. 5
Integraali saab leida ainult korrapäraste kehade puhul. · Pöörlemisvektorite avaldamine vektorkorrutisena. Pöörleva keha mingi punkti joonkiirus (tangensiaalkiirus): , kus on vaadeldava punkti kohavektor, aga pöörlemistsentri kohavektor. Samasugused valemid saame teha ka pöörleva keha suvalise punkti nihke ning tangentsiaalkiirenduse tarbeks. · Inertsimomendi, impulssmomendi (pöördimpulsi) ja pöörlemisenergia valemid (tuletusega, punktmassi abil). Inertsimoment: Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes
raadiusvektor. Impussmoment: Impulsi-moment punkti 0 suhtes on L=[rp]=m[rv], kus r on punktis 0 vaadel-dava ainepunkti asukohta tõmmatud raadiusvektor, p=mv on aine-punkti impulss. Võtnud kasutusele impulsi õla l(ell)=r sin, võime impulsimomendi vektori mooduli kirjutada kujul: L=rp sin=l(ell)p. Impulsimomendiks telje z suhtes nim. teljel asuva punkti 0 suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti L z: Lz=[rp]z. §34. Impulssmomendi jäävuse seadus. See on 4 jäävuse seadus klassikalises mehaanikas. Esimesed kolm olid massi, energia ja im-pulsi jäävuse seadus. Impulsimomendi jäävuse seadus kehtib pöör-levate kehade süs.. Kui välisjõudusid ei mõju või nende summaarne moment on 0, siis saame d(I)dt=0, see tähendab, et impulsi mom. ei muutu ajas I=const. Suletud kehade süsteemi on impulsi mom-ent on jääv. Näiteid: 1) raskema massiga keha hakkab liikuma kiire-mini
liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Ringliikumise kirjeldamisel kasutatakse ka impulsimomendi L mõistet, mis on võrdne ringjoonel liikuva punktmassi impulsi p ja ringi raadiuse r korrutisega. Impulsimomendi suurust saab leida valemitest L=pr=mvr=mr2ω, kus p on punktmassina vaadeldava keha impulss, r ringjoone raadius, m keha mass, v keha joonkiirus ja ω keha nurkkiirus. Reaalsete kehade korral saab impulssmomendi mõistet kasutada, kui keha mõõtmed on palju väiksemad pöörlemisraadiusest. 21. PÖÖRLEVA KEHA DÜNAAMIKA PÕHIVÕRRAND. IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Impulsimomendi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulsimoment on
Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L=mvr. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSSMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Impulsimomendi jäävuse seadus. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: L O , = 0 LO , = const
kus r on selle punktmassi kohavektor punkti O suhtes ja p selle punktmassi impulss. Vastavalt vektorkorrutise arvutamise eeskirjale tema moodul avaldub LO mp sin , (6.11) kus on nurk kohavektori ja impulssvektori vahel. Vastavalt vektorkorrutise definitsioonile on ka impulssmomendi vektor risti kehavektori ja impulssvektoriga määratud tasandi suhtes. Arvestades impulsimomendi definitsioonvalemit (6.10) saaksime valemi (6.9) viia järgmisele kujule: dL M , (6.13) dt kus M on punktmassile mõjuva resultantjõu moment suvalise telje või punkti suhtes, L selle
annaabi.ee 
