õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini. F1/F2=d1/d2, kus d1=jõud, F1=õlg, d2=jõud, F2=õlg Lihtmehhanism: Tehnikas kasutatavad seadmed, mille abil saab võitu jõus. (Kang, kruvi, hammasratasülekanne, jne) Mehhaanika kuldreegel: Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda , kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. Kasutegur: Kasuliku töö ja kogutöö suhe n=Akas/A*100 % Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse tavaliselt protsentides. Kasutegur=kasulik töö/kogutöö
(Kang, pöör, kaldpind, hammasratasülekanne) * Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. * Energia jäävuse seadus on mehaanika kuldreegel. * Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. * Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. * Kasulik töö on töö, mida tehakse lihtmehhanismita. * Kogutöö on töö, mida tehakse lihtmehhanismiga. * Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö * Kasuteguri tähis (eeta), kasulik töö Akas ja kogutöö A. = Akas / A * Kogutöö on alati kasulikust tööst suurem, sest osa tööst kulub hõõrdejõu ületamiseks. Elektriõpetus: * Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha hõõrumisel tekkinud omadust tõmmata enda poole teisi kehasid.
Kordamine MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub selle jõu mõjul. Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud x teepikkus A=Fs A(töö) ühik on üks dzaul (1 J) 1J=1Nxm ENERGIA Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd. Ühik 1 J Potensiaalne energia vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia Kineetiline energia liikuva keha energia Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õ...
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid võimaldavad kasutada jähem jõudu, aga kaotada teepikkusega. Kogutöö jääb aga samaks(Reegel A= F x s). Lihtmehhanismid on näiteks: kang, kaldpind ja plokk. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Kangiks nimetatakse keha, mida annab pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui mõlemale kangi poolele mõjuv jõud on võrdne. Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi
01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141) VASTUS: Mehaanika kuldreegel - ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Pöör - Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. 24. KÜSIMUS: Kasuteguri defnitsioon, valem ja ühik. (lk 142 -143) VASTUS: Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö ( = A kas /A). Kasuteguri ühik = % 25. KÜSIMUS: Mis on heli? Kuidas heli tekib, millistel tingimustel levib ruumis. (lk 151-153) VASTUS: Heli keskkonnas leviv võnkumine. Heli tekib heliallika ehk võnkuva keha võnkumise tagajärjel. Heli levimiseks on vaja keskkonda, mis on võimeline võnkeid edasi kandma. Mr.SmartFiles
=m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C)
Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J) 2. = (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20. HOOKE'I SEADUS Fe N Fe= k x L k - keha jäikus (n/m) L - pikkuse muut (m) 21. VOOLUTUGEVUS I A I= q / t q- laeng , t-aeg (s) 22. PINGE U V(volt)
= 5000 N 2 Raskuse poolt tehtav töö Φ 36,9° = cos = cos 90° = 0 P = 14700 N 3 Hõõrdejõu poolt tehtav töö θ 80° = 3500 N = cos = 3500*20*cos 80° - 70000 Nm = -70 kJ g = 9,8 m/ 4 Toereaktsiooni töö β 90°) =? = N*s*cosβ 0 =? 5 Kogutöö =? =? ∑ = + + + = 80 + 0 +(-70) + 0 = 10 kJ ∑ =? Vastus: Kogutöö suurus on 0 kJ 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8 0 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektroni .0 meetrisel lõigul tehtav töö? Lahendus: v=8 0 / s=1m A=?
· Keha heljumine keha heljub vedelikus või gaasis , kuna keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne · Keha uppumine keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem · Võimsusfüüsikaline suurus mis võrdub keha tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber · Helivaljus Heliaistingu mõõduks on helivaljus 9.klass · Ainekoosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist
3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q soojuhulk, I voolutugevus, R takistus, t aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A kogutöö Am mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö
MEHAANILINE TÖÖ : Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub.(j) A=Fs*cosa Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke arvväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga cos korrutisega. Töö ühikuks on töö 1J, mida teeb jõud 1N kui selle mõjul keha nihkub jõu suunas 1m kui liikuvale kehale on rakendatud mitu jõudu, siis iga jõud sooritab mingi töö. Nende jõudude kogutöö on võrdne üksikute jõudude poolt sooritatud tööde algebraliste summaga. Jõud võib teha positiivset või negatiivset tööd. VÕIMSUS :Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t Võimsus on 1W, kui töö on 1J tehakse 1s jooksul . A=Nt 1Ws=1J KINEETILINE JA POTENSIAALNE: Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks. Energiat, mis on kehal liikumise tõttu, nim. kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2
· Tööjõu defitsiidi(ülekülluse) lokaalne prognoosimine · Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö olemus Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi)
lihtsama võrrandid: kiiruseks. Selle leidmiseks tuleb arvutada töö valgusele järgi jõudma. Seepärast jõuab Maxwelli jaotus NB! dA= fdr ja kogutöö integreerides RM-. valguskiir kehani A varem kui kehani B. Raskusjõud = maa külgetõmbejõud x a cos t Erinevates süsteemides kulgeb aeg erinevalt.
.U=A1+Q SOOJUSMASIN Soojusmasinaks nim perioodiliselt töötavat masinat, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks http://www.abiks.pri.ee Soojendi T1 Q1 Töötav keha >>> kasulik töö A=Q1|Q2| Q2 Jahuti T2 Töötav keha gaas läheb olekust M olekusse N ja teeb positiivse töö A1=kmcnl. Tagasi algolekusse toomisel on gaasi töö negatiivne A2=kmdnl. Ringprotsessis tehakse kogutöö A=A1A2, mille suurust kujutab graafikute vaheline pindala Soojusmasin saab töö käigus soojendilt soojushulga Q1 ja annab ära soojusjahutile soojushulga Q2 tehtud töö A=Q1Q2 Soojusmasina kasuteguriks nim soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga suhet =A/Q1 Soojusmasina maksimaalse kasuteguri valemi tuletas prantsuse inseneer Carnot 1824 ideaalse gaasiga töötava masina kohta m=(T1T2)/T1
impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). 11. Impulsi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulss ehk liikumishulk on jääv. 12. Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö (A) on energia, mida kantakse kehale üle või viiakse sellelt ära temale mõjuva jõu abil. Kehale juurde andmisega seostuv töö loetakse positiivseks, energia äravõtmisega seostuv töö aga negatiivseks. Töö ühikuks on dzaul, . Kui kehale mõjub kaks või enam jõudu, sis on nende kogutöö võrdne üksikute jõudude poolt tehtavate tööde summaga. Jõu töö keha liikumisel punktist 1 punkti 2: . Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus, . Kehale mõjuvate jõudude töö liikumisel 12: , kus keha kineetiline energia . Kineetiliseks energiaks (T, ühik J) nim. energiat, mis on seotud keha liikumisolekuga. Mida kiiremini keha liigub, seda suurem on kineetiline energia. Kui keha püsib paigal, on . Tehtud kogutöö: . 13. Jõuväli. Konservatiivsed jõud.
(imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell). 1 dB = 0,1 B. Üle 180 dB on surmav. Valemid 1) ülekandearv suurema hammasratta hammaste arv ülekandearv = väiksema hammasratta hammaste arv 2) kasutegur Kasulik töö kasulik töö töö, mida tehakse lihtmehhanismita Kasutegur = kogu töö kogutöö töö, mida tehakse lihtmehhanismi kasutamisel 3) sulamissoojus Sulamiseks vajalik soojushulk Q sulamissoojus = aine mass = m ühik on 1 J/kg 4) aurustumissoojus Aine aurustumiseks vajalik soojushulk Q Aurustumissoojus = aine mass L = m ühik on 1 J/kg Mõisted Kineetiline energia energia, mida aineosakesed omavad liikumise tõttu.
Suletus süsteemi impulss ehk liikumishulk on jääv. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö (A) on energia, mida kantakse kehale üle või viiakse sellelt ära temale mõjuva jõu abil. Kehale juurde andmisega seostuv töö loetakse positiivseks, energia äravõtmisega seostuv töö aga negatiivseks. Töö ühikuks on džaul, 2 kg ∙ m 1 J =1 Nm=1 2 . Kui kehale mõjub kaks või enam jõudu, sis on nende kogutöö s võrdne üksikute jõudude poolt tehtavate tööde summaga. 2 ⃗ Jõu F töö keha liikumisel punktist 1 punkti 2: A 12=∫ ⃗ F ∙ d ⃗r . 1 dA
Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga. Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Protsentides. ELEKTRIÕPETUS Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju.
jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest. Serpentiin ja kruvi on kaldpinna erijuhtumid. Lihtmehhanismideks on: kang, plokk, pöör, kaldpind, kruvi, hüdrauline mehhanism.Võimsuseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem:N=A/t. Ühik: vatt (1W). Võimsus on 1W, kui töö 1J tehakse 1 sekundi jooksul. Töö ühik on ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult. Energia iseloomustab mistahes loodusnähust. Energia muundumist mõõdetakse töö abil. Energia jaguneb: mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. NB!!! keha kaalub N, mass on kg. ruudul on alati näiline kujutis. Kaugemal kui 2F on
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
välisjõud F ¿ ¿1 v ¿ F2 v ¿ ¿ ¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗ N hetk = ; N keskmine = kogu = = F ∙ ⃗v
48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55
hooldustööd (Miettinen, 2008 92-94). Vaba aeg Et tasustatud tööl ja kodutöödel on endiselt erinev väärtus, on sellel naiste jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Naised maksavad hinda nii töötasus kui ka vabas ajas, neil kipub olema meestest vähem vaba aega. Samas veedavad naised vaba aega meestest aktiivsemalt, mehed eelistavad vabal ajal niisama puhata või olla televiisori või arvuti ees. Kuigi mehed on naistest enam seotud tasulise tööga, on naiste kogutöö maht meestest suurem. Kui liita kokku tasulisele tööle ja majapidamisele kulutatud aeg, on naiste kogutööaeg tunni jagu pikem kui meestel. Eriti suurt mõju naiste kogutöömahule avaldavad lapsed -- mida väiksemad on lapsed, seda pikemad on naiste tööpäevad. Riigi pakutavad lastehoiuteenused ei pruugi otseselt mõjutada ebavõrdsust kodutöödes, kuid see pakub naistele rohkem valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühendamiseks ning lubab kulutada rohkem aega tasulisele tööle
Suurust cos nim. võimsusteguriks, sest ta näitab mitmendiku osa toiteallika näivvõimsusest saab tarviti kasutada aktiivvõimsusena. ÜLESANNE: H=30A/m r=15cm=0,15m I=? I=H*2r=30*2*3,14*0,15=28,26A 14.1 Alalisvoolu töö, kasutegur Pannes suletud vooluringis elektrilaenud liikuma, teeb vooluallikas tööd A=QU; U=IR, I=U/R A= 1*s(vattsekund)=1J(dzaul). Praktikas kasutatakse elektrienergia mõõtmiseks süsteemivälist ühikut kilovatt-tund (k *h) 1k h=3600000 *s Toiteallika kogutöö A1=EJt ning ta kasutegur = A2/A1=UJt/EJt=U/E 2.Elektomagneetiline jõud Vool tekitab juhtme ümber teise magnetvälja, mille suuna määrab kruvijuhis. Juhtmest on vasakul olevad magnetväljad vastassuunalised ja tõmbuvad, paremal poolel olevad samasuunalised ja tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljale elektromagnetiline jõud F, mille suund määratakse vasakukäejuhisega: asetades vasaku käe vooluha juhtmele nii, et püsimagnetiväli on suunatud peopessa ja
kosmiliseks kiiruseks. v1 = gRM . Sellest kiirusest piisab, et keha maapinnale ei langeks aga, et keha viia maa gravitatsiooni mõjuväljast välja vajame teist kosmilist kiirust. Selle leidmiseks tuleb arvutada töö, mille peab sooritama Maa külgetõmbejõudude vastu keha, mis mM M eemaldub maapinnalt lõpmata kaugele. dA = Fdr = dr . Kogutöö teel r=RM kuni r2 mM M r=lõpamtus saame integreerimise teel: A = dA = . Võttes raskusjõu võrdseks Maa RM mM M külge tõmbejõuga saame R = mgRm . Järelikult A=mgRM. Et Maa külgetõmbejõudu
summaga . Kuid kuna sel juhul on kogu läbitud teepikkus võrdne nulliga, kehtib võrdus Viies selles võrduses teise liidetava paremale poole, tekibki valem a.5. Põhjendus: Jõu poolt tehtud tööd liikumisel punktist a punkti b ning punktist b punkti c on vastavalt ning . Seega, kui objekt liigub punktist a üle punkti b punkti c, on jõu poolt tekitatud kogutöö võrdne summaga Kuid teisest küljest on jõuvälja poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti c võrdne ka integraaliga . Seega saame valemi a.6. Kui ja iga korral, siis Põhjendus: Jõufunktsioonide poolt tehtud tööd liikumisel punktist a punkti b on vastavalt . Kui ja läbitud teepikkus on positiivne, st , siis on
Esimeses lähenduses võib kõiki kiirestikulgevaid protsesse vaadelda adiabaatilistena (näiteks sisepõlemismootori töötsüklid). Adiabaatilisel protsessil muutuvad kõik kolm olekuparameetrit. Valemist (20) saame dQ = 0 korral dA = - dU , (37) mis tähendab, et adiabaatilise protsessi korral gaas teeb tööd oma siseenergia arvel. NB! Isohooriline protsess eeldab ideaalset soojusisolaatorit. Arvestades siseenergia valemit (19) saame kogutöö A = - C V ( T 2 - T 1 ) = CV ( T 1 - T 2 ) . (38) Teades seoseid olekuparameetrite vahel (neid seoseid nime-tatakse adiabaadi võrranditeks), saab tööd avaldada veel mitmel erikujul. Mõned neist: -1 R T1 V A = [1 - ( 1 ) ] , (39) -1 V2 -1 R T1 p A = [1 - ( 2 ) ] . (40) -1 p1
4. Kui siis Põhjendus: Kuna liikumine punktist a punkti b on ning liikumine punktist b punkti a . Kui objekt liigub punktist a punkti b ja sealt tagasi punkti a on kogu tehtud tööd võrdeline summaga sealt järeldubki 5. . Põhjendus: Jõu liikumine punktist a punkti b ja punktist b punkti c on vastavalt ning . Kui objekt liigub punktist a punkt c on kogutöö võrdne nende summaga. 6. Kui iga korral, siis Põhjendus: Jõufunktsioonide ja poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti b on vastavalt ja . Kui ja läbitud teepikkus positiivne e siis on poolt tehtud töö suurem võid võrdne jõu poolt tehtud tööga. Integraali keskväärtusteoreem: Kui on pidev lõigul [a,b], siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c nii, et Tõestus:
(joon.15.1): . Töö on skalaarne suurus. See võib olla nii positiivne ( ) kui ka negatiivne ( ). Kui , on jõu töö võrdne nulliga. SI süsteemis mõõdetakse tööd dzaulides (J). Üks dzaul on töö, mida teeb jõud 1 N nihke 1 m jooksul jõu mõjumise suunas. Joonis 15.1. Jõu töö: Kui kehale on rakendatud mitu jõudu, siis jõudude kogutöö on võrdne üksikute jõudude tööde algebralise summaga, seega võrdne resultantjõu tööga. Jõu poolt ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks. Võimsus N on füüsikaline suurus, mis võrdub töö A suhtega ajavahemikku t, mille jooksul töö sooritati: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) on võimsusühikuks vatt (W). Vatt on võrdne sellise jõu võimsusega, mis teeb töö 1 J ajaga 1 s:
39. Määratud integraali omadused 1. 2. 3. Põhjendus Kui siis on teepikkus võrdeline nullega ja töö võrdeline nulliga. 4. Kui siis Põhjendus Kuna liikumine punktist a punkti b on ning liikumine punktist b punkti a . Kui objekt liigub punktist a punkti b ja sealt tagasi punkti a on kogu tehtud tööd võrdeline summaga sealt järeldubki 5. Põhjendus Jõu liikumine punktist a punkti b ja punktist b punkti c on vastavalt ning . Kui objekt liigub punktist a punkt c on kogutöö võrdne nende summaga. 6. Kui iga korral, siis Põhjendus Jõufunktsioonide ja poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti b on vastavalt ja . Kui ja läbitud teepikkus positiivne e siis on poolt tehtud töö suurem võid võrdne jõu poolt tehtud tööga. Teoreem Integraali keskväärtusteoreem Kui on pidev lõigul [a,b], siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c nii, et Tõestus Kuna funktsioon on pidev lõigul [a,b] saavutab ta seal oma suurima ja vähima väärtuse
* pV = const, kui T = const (isotermiline protsess) * V/T = const, kui p = const (isobaariline protsess) * p/T = const, kui V = const (isohooriline protsess) -) p1V1/T1 = p2V2/T2 * Ideaalse gaasi võrrand: pV = m/M*RT 4.2.3. Termodünaamika * Keha siseenergia koosneb potentsiaalsest ja kineetilisest energiast. *Q=U+A -) Q = termodünaamika esimene printsiip; A = välisjõudude vastu tehtav töö. *A=p*V * Kasutegur on kasuliku töö ja kogutöö suhe. -) Ta on suht arv ja tal pole ühikut -) = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1 -) < 1 *) = 1 ainult siis kui T2 on 0K. 4.2.4. Entroopia * Entroopia on segaduse mõõt. -) Looduslikes protsessides saab iseenesest tekkida vaid segadus ehk protsess saab ainult taanduda, mitte kasvada aine osakesed saavad iseenesest ainult seisma jääda. -) Iseenesest ei saa entroopia kunagi väheneda. * Entroopia kirjeldab energia kvaliteeti.
muutuste mõju, vähendab kadusid ja ressursside ebaratsionaalset kasutamist. Miinused: ebatäpne planeerimine on aja raiskamine, planeerimine vähendab paindlikkust. Organiseerimise mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist. Organiseerimine on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Organiseerimise käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaksmääramine. See on juhtimistegevus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv kogutöö maht. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. See on tegevuste kogum, mis kindlate ühiste eesmärkide taotlemisel paneb inimesed eestvedajat järgima ja kutsub esile nende tõhusa kaasalöömise. Tegevuskava koostamine: suuna määratlemine, visiooni arendamine, strateegia loomine. Tegevuskava reliseerimine inimeste kaudu: inimeste joondamine, visiooni mõistmine,
5. f ( x ) dx= F ( x ) dx+ F ( x ) dx a a b Põhjendus: Jõu F( x ) poolt tehtud tööd liikumisel punktist a punkti b ning punktist b punkti c on b c vastavalt F ( x ) dx ning F ( x ) dx . Seega, kui objekt liigub punktist a üle punkti b punkti c, a b on jõu poolt tekitatud kogutöö võrdne summaga b c F ( x ) dx+ F ( x ) dx Kuid teisest küljest on jõuvälja poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti a b c c võrdne ka integraaliga f ( x ) dx . Seega saame valemi a c b c f ( x ) dx= F ( x ) dx+ F ( x ) dx a a b 6
Viies selles võrduses teise liidetava paremale poole tekibki valem ʃ b a F(x)dx = − ʃ a b F(x)dx. Järgnev omadus ütleb, et integreerimislõikude liitmisel integraalide väärtused liituvad: 5. ʃ c a f(x)dx = R b a f(x)dx + R c b f(x)dx. Põhjendus. Jõu F(x) poolt tehtud tööd liikumisel punktist a punkti b ning punktist b punkti c on vastavalt ʃ b a F(x)dx ning R c b F(x)dx. Seega, kui objekt liigub punktist a üle punkti b punkti c, on jõu poolt tehtud kogutöö võrdne summaga ʃ b a F(x)dx + ʃ c b F(x)dx. Kuid teisest küljest on jõuvälja poolt tehtud töö liikumisel punktist a punkti c võrdne ka integraaliga R c a F(x)dx. Seega saamegi valemi ʃ c a F(x)dx = ʃ b a F(x)dx + ʃ c b F(x)dx. Võrratus, mida rahuldavad kaks funktsiooni, laieneb ka nende funktsioonide integraalidele: 6. Kui a ≤ b ja f1(x) ≤ f2(x) iga x ∈ [a, b] korral, siis ʃ b a f1(x)dx ≤ R b a f2(x)dx. Põhjendus.
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
St, et paisumisel tuleb töötavat gaasi soojendada - tänu gaasi siseenergia suurenemisele on rõhk suurem, kokkusurumisel tuleb gaasi jahutada. Rakendame termodünaamika I seadust tsüklilise protsessi korral: - tsükli esimeses osas saab süsteem soojushulga: Q 12=U 2−U 1 A 12 - tsükli teises osas annab süsteem soojushulga ära, st saab negatiivse soojushulga: −Q21 =U 1 −U 2 A 21 . Liites need võrdused kokku saame süsteemi poolt tsükli vältel tehtud kogutöö A= A12 A21=Q12−Q21 . (4.2) Soojus(jõu)masinaks nimetatakse perioodiliselt töötavat masinat, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt. Termodünaamika I seaduse üks formuleeringutest: pole võimalik ehitada soojusmasinat, mis teeks rohkem tööd, kui talle väljastpoolt energiat juurde antakse. Kogu juurdeantav energia eilähe tööks. Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud (kasuliku)
Samas tuleb aga arvestada, et anaeroobse läve tasemel treeningute liigne vähendamine põhjustab ka treenituse edasise tõusu pidurdamise. Sõudmises üheks levinumaks meetodiks on 2 x 20 minutiline treening anaeroobse läve tasemel. 3. Ekstensiivne intervalltreening ja kõrge intensiivsusega kestustöö Segarezhiimi kuuluv treeninguvahend. Treeningus kasutatakse keskmiseid (1-2 minutit) või pikki (3-6 minutit) intervalle. Efektiivne kogutöö maht vastavalt 15 ja 30 minutit. Südame löögisagedus jääb vahemikku 170-185 lööki minutis, laktaadisisaldus veres jääb tavaliselt vahemikku 4-10 mmol/l. Hapnikutarbimine maksimaalne või selle lähedase võimsusega. Intervalltreeningu puhul peaks minimaalne intervallide arv olema 4 ja maksimaalne 10, mis sõltub intervallide pikkusest. Samas ei pea ühes treeningus sooritatavad intervallid olema ühe 98
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
