kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid • Buddhaga seotud kohad Põhja-Indias Levik maailmas • Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid • Ka Läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud Budism Eestis • Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra (Karl Tõnisson) • Tallinnas on budistlik tempel • Praegu tegutseb Eestis Eesti Budistlik Kogudus
külge kinnitatud kellukad, kõristid või sahistid. Aafrika tants on intensiivne ja hoogne, emotsionaalne ja vitaalne. Oma olemuselt alati seoses tähenduse ja kontekstiga – tantsitakse ilmale ja viljakusele, sündidel ja matustel, pulmades jne. http://www.youtube.com/watch?v=nF92Ua0Van0 SUULINE TRADITSIOON Aafrika muusika ja tants on lahutamatud. Aafriklased pole oma muusikat kunagi üles kirjutanud, see levib suulise traditsioonina. Muusikat on võimatu eraldada liikumisest ja panna paberile. PÄRIMUSEKANDJAD - GRIOTID Huvitavaks nähtuseks aafrika kultuuris on olnud läbi ajaloo pärimusekandjad, laulikud griotid, kes mängivad korat või balat ja teavad peast kogu maa ajalugu ning jutustavad oma lauludes edasi ka praeguse elu sündmusi.
säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm). Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. Viimane nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi- ostinato
liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas
liigituvad teemade järgi kaanoniteks Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm. Tripitaka on tähtsaim pühakiri, koosneb kolmest osast. Kommentaare tekstidele kirjutatakse tänapäevani. Pühad tekstid Levik maailmas Tiibet, Hiina. Jaapan. Korea Lõuna-Korea Vietnam Kambodza Tai Sri Lanka Mongoolia Venemaa Birma (Myanmar) Nepal Indoneesia Laos Levik maailmas Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on budism traditsioonina eksisteerinud sajandeid. Ka läänemaailmas on viimasel aastasajal budism populaarseks muutunud. Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, (Karl Tõnisson). Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma
Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Kultuur Hispaania kultuuri üks vanemaid ning ka kindlasti olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on oma ajalugu, pidulik ja ülev sündmus. Palju on Hispaanias muuseumeid, nt Salvador Dali museum ja Teatro Museo Dalí museum. 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://europa.eu/about-eu/countries/member- countries/spain/index_et.htm http://hispaania.wordpress.com/2008/04/29/rahvastik/ http://hispaania.wordpress.com http://www.hot
LÕPETUS Postcommunio Ite missa est või Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10
❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava
Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast; retsepti leiate allpool. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri. horchata sangria Tavad Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on oma ajalugu. Pidulik ja ülev sündmus algab orkestrimarsiga, puhutakse pasunat ja n-ö tehakse auring, kus tutvustatakse osalejaid, sh ka härgi, kust, millisest kasvandusest pärit on. Seejärel tulevad areeni äärde kolm härjavõitlejat, kes valmistavad looma võitluseks ette. Eikuskilt hüppab järsku välja ka härg ise, kes võitlejate poole sööstab. Antakse paariminutiline vaatemäng, misjärel ilmuvad areenile hobustega härjavõitlejad, ning
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist
vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias. · hubilgaan Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik. · tulku Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja. Budismi geograafia Budism on levinud järgmistes maades: Esimene grupp maid, kus budism on traditsioonina eksisteerinud sajandeid: · Tiibet, kus eksisteerib budismi vorm mahajaana. Tuntud Tiibeti budismi nime all. · Hiina puhul võib rääkida Hiina budismist. · Jaapan omab isikliku rahvuspärast Jaapani budismi. · Korea · Lõuna-Korea · Vietnam · Kambodza · Tai · Sri Lanka · Mongoolia · Venemaa · Birma (Myanmar) · Nepal · Indoneesia · Laos
üldlaulupidu, seltside loomine. Ajakirjandus: ,,Eesti Postimees", ,,Pärnu Postimees", ,,Sakala" Eesti Aleksandrikooli liikumine : liikumise eesmärk oli luua eestikeelne keskkool, selle loomiseks koguti rahvalt raha. Tegutses peamiselt Lõuna Eestis kuid peale venestamist rajati selle asemele venekeelne põllutöökool. Esimene üldlaulupidu: toimus 1869a. Tartus, selle eestvedajaks oli Jannsen. Üldiselt oli see saksakeelne üritus, kuid kavas oli ka kaks eesti keelset laulu. Traditsioonina on see üritus jäänud pidama siiani. 3 Seltside loomine: loodi Eesti Põllumeeste Seltsid, Eesti Kirjameeste Selts, Vanemuise Selts ja Estonia Selts. 4. Milles seisnes lõhe rahvuslikus liikumises? Oli kaks suuremat tüli. Esimene Jannseni ja Jakobsoni, Hurda vahel. Tüli põhjuseks oli Jannseni saksasõbralikkus ning Jakobsoni kriitilisus sakslaste suhtes
raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad hetkel veel vähesed. 9 6. Turism Turistid külastavad Põlva valda nii looduslike vaatamisväärsuste tõttu kui ka siin korraldavate vabaõhuürituste pärast. Peamiseks looduslikuks vaatamisväärsuseks on Taevaskoda, millel on Suur- ja Väike Taevaskoda. Põhilisteks turismimagnetiteks on Taevaskojas Neitsikoobas ja varasemalt ka Emalätte koobas (varises kokku 2013. aastal). Uue traditsioonina on peetud Põlvas juba mitu aastat Uue Ajastu Festivali, mis on kujunenud suureks turistimagnetiks, samuti on viimastel aastatel palju rahvast kohale meelitanud uudne üleriigiline tantsutüdrukute võistlus. Usklike inimesi meelitab kohale ka kuulsa legendi poolest tuntud keskaegne Maarja Kirik. Just selle kiriku loomislegendist on tulenenud ka Põlva valla nimi. Põlva valla rahvastikust moodustab 58% tööealistest elanikest 10 7
Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus. Loomakasvatajad peavad veiseid, lambaid ja kitsi staatusesümbolitena ning ei soovi neid tappa. Magustoiduks süüakse üldjuhul maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja. On teatud pidustusi, kus pakutakse banaanidest valmistatud koduveini. Sorgost valmistatakse tehaseõlut ja koduõlut. Traditsioonina joovad sõbrad ja perekonnaliikmed ühtsuse märgiks koduõlut kõrrega ühest suurest anumast. [Burundi kultuur] 1. 4. Loodus Burundi on mägine, enamasti kiltmaa. Riigi lääneosas asub põhja-lõunasuunaline Mweri mäeahelik, kus asub ka Burundi kõrgeim tipp. [Burundi pinnamood] Õhutemperatuur riigis aastaringselt jääb praktiliselt muutumatuks, kuna tegemist on lähisekvatoriaalse kliimavöötmega. Aasta keskmine õhutemperatuur ulatub +17°C
2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 Sissejuhatus Alkoholi roll inimeste igapäevaelus on märkimisväärne. Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse uks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on samas ka märgatav roll riikide majanduses. Alkoholi liigtarbimisest 2 põhjustatud majanduslik kahju, /.../ võib uletada selle majandusharu poolt toodetud tulu.
1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt) Portugali meremehed nimetasid saare Ilha de Sao Lourenço, kuid nagu hilisemad Britid, Hollandlased ja Prantsuse laevastikud ei suutnud nad siin luua endale tugipunkti.
kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu. Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond
vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega ·vaime kultuuripärand - 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. 20.saj Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval
Nende omaduste keskendumine erakordselt andekas isiksuses kindlustas Platoni õpetusele sellise mõju,mis ulatus tunduvalt kaugemale Ateena ja Vana-Kreeka ühiskonna piiripunktidest ajaloos.Juba antiikilmas jõudis Platon oma ajast kaugele ette;ta õpetuse mõju oli tunda aastasadade vältel,alates IV sajandist e.m.a. kuni antiikühiskonna lagunemisseni välja VI sajandil meie ajaarvamise järgi. Platoni õpetuse mõju ei saa kujutada püsiva,katkematu traditsioonina ehk ,,ideede päriliku seosena",mis ühelt filosoofide põlvkonnalt järgmisele edasi antakse.Platoni õpetus ei ole mitte ainult väga sisutihe,väga keeruline,vaid ka äärmiselt vastuoluline.Just sellepärast ongi see oma erinevate tendentsidega mõju avaldanud.Platoni õpetuse poole pöördunud ja ta filosoofilise geniaalsuse võlude kütke jäänud mõtlejad on Platoni õpetusest saanud ja omaks võtnud selle ideelise sisu mitmesuguseid külgi,mis nende endi huvidele,otsingusuundadele
Seepärast on meil ka raske aduda. kuivõrd võis gregooriuse laul oma algaegadel olla seotud rahvalauluga. Keskaegsete helilaadide hulgas pole niisiis loomulikku mazoori ja minoori, need kujunesid rahvalikus muusikasja vararenessansi mitme-häälsuses ning võeti muusikateoorias omaks alles 16. sajandil. Kesk-aegsed laadid ei tunne ka helide kõrgendusi ega madaldusi. Gregooriuse laul on sajandeid kujunenud ja levinud suulise traditsioonina, vajamata noodikirja. Varakristlikul ajastul oli kristlastel võimalik üle võtta kreeklaste piisavalt täpne ja käepärane noodikiri, seda aga ei tehtud. Põhjuseks võis olla kristliku laulu täiesti teistsugune rütmiline olemus ja vahetu seotus tekstiga, samuti improvisatsiooni osatähtsus laulmisel. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis alles 8. sajandil. Siin mängis tähtsatrolli Frangi suurriigi kujunemine: Karl Suure ajal (768-814) hõlmas see
(nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad
- Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem, professionaalne vaimulikkond ning täpselt kirjeldatud normid ja dogmad.
- Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem, professionaalne vaimulikkond ning täpselt kirjeldatud normid ja dogmad.
jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata. /---/ Rahvaluule kitsamas mõttes tähendab esmajoones rahva luuleloomingut (rahvajutud, -laulud, -mängud, - mõistatused, jm), laiemas mõttes aga ka üldse rahva elutarkust (eriti vanasõnu), kombestikku, arvamusi, uskumusi, jne).” 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
ning milliseid traditsioone on nad ka ise hakanud tähistama, olles ajutised Taani riigi elanikud. Näiteks toodi välja, et taanlased on võrreldes eestlastega palju sõbralikumad. Taanlased peavad väga lugu oma perekonnast, sõprades ja tähtpäevadest. Igal sünnipäeval, olgu see siis inimesel või isegi koeral, lehvib lipp. Taanis olek on muutnud noori avatumaks ja sallivamaks võõrmaalaste suhtes. Ühe kummalise traditsioonina toodi välja päeva, mida tähistati veidi enne jõule. Nimelt toodi müügile Tuborgi jõuluõlu ning selle sündmuse suurejooneline tähistamine on taanlaste traditsioon. Samuti tunti huvi, kui raske on kohaneda võõral maal,võõras keskkonnas. Toodi välja, et kuna Taani on populaarne sihtkoht Eesti üliõpilastele, ootas sinna minnes ees nii mõnigi kaasmaalane, mis muutis kohanemise lihtsamaks.
See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikkalikus, tihti tantsuga ühendatud ballaadiluules. Selle tekkimise õitseajaks oli XIII ja XIV saj., kuid neid sigines juurde ka XV ja XVI saj., mil neid üles hakati kirjutama. Hiljem kasutasid taani romantikud (Joh. Ewald, A. Oehlenschläger, J. L. Heiberg) rahvaballaade, ammutades neist oma ilusamad motiivid. Keskaja kirjalik looming seisis peamiselt ladinakeelsete ajakroonikate kirjutamises, millega tegelesid mungad ja vaimulikud. Kaaluvaim teos oli Saxo Grammaticus'e (u. 1140- u. 1200)
Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi. Laulu rütmiline omapära tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on sellest vähe abi. Uusimad uuringud näitavad aga ,et neumad tähistavad esituse
1970-ndatel oli suurmood kinkida noorpaarile loteriipileteid. Tants ja nali on olnud pulmade osaks alati, muutunud on ainult tantsud ja natuke ka naljad. Tavaliselt oli pulmalaud toas ja tants kas õues või küünis. Avavalsi tantsisid pruut ja peigmees, edasi oli valik vaba. Ringmänge mängiti tavaliselt pulma teisel päeval ja nende populaarsus oli väiksem kui varem. Südaöist pruudipärja mahamängimist püüti vana traditsioonina elus hoida. Pulmanaljadest olid kõige elujõulisemad pruudi varastamine ja kurepesa tegemine.1960.-70-ndatel aastatel hakkab ka lisanduma täiesti uusi pulmanalju. Moodi tulid pulmalehed ja ka uueks pulmanaljaks olid naljatelegrammide ettelugemine. Järjest hakkas kasvama viktoriinide populaarsus. See oli mälumängude tippaeg Eestis. Mõnes pulmas valiti lausa hea tuju organisaatorid. Viiekümne nõukogude aasta jooksul toimus eesti pulmas kaks väga olulist muutust. Esiteks-
annaabi.ee 
