Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Folkloristika alused eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Dundesi järgi rahvas?
  • Missugused olid J G Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed?
  • Missugune oli J Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
  • Mille poolest erinenesid Fr R Kreutzwaldi ja J Hurda rahvaluulekäsitlused?
  • Kuidas toimib W Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
  • Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv?
  • Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine?
  • Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
  • Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus?
  • Mis on muistend?
  • Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
  • Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
  • Mis liidab javõi eristab neid nähtusi?
  • Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
  • Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse?
  • Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor?
  • Missuguseid rühmi saab P Voolaiu järgi eristada parömioloogilises grafitis?
  • Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
  • Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik olevik ja tulevik?
  • Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
Ainekursuse “ Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2013)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas
on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
19.sajandi terminoloogia :
  • Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini „ vanavara “ ka „vana vara“, kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku.
  • Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt , kuid võttis ise veel kasutusele mõiste „rahvamälestused“, käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa.
  • Termin „ folkloor “, tuleneb inglise keelest folklore , mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna.
  • Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman .
  • Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses
20.sajandi terminoloogia:
  • Pärimus, kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina ja osaliselt kattub traditsiooni mõistega. Populaarne alates 1990. aastatest .
  • Vaimne kultuuripärand – kasutusel mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Peab olema vähemalt kolm põlvkonda vana.

+ iseloomustus kuidas muutunud..
2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud
tunnuste valikut.
Rahvaluule on
  • kollektiivne - ilma pärimusrühmata ei saaks olla ka rahvaluulet.
  • väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet - väljendab teatud inimrühma kollektiivset kogemust, probleeme, lootusi ja väärtushinnanguid.
  • suuline pärimus
  • tugineb traditsioonile – traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel
  • varieerub ulatuslikult – rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast .
  • mitteametlik – isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele
  • võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme – poeetiline , kujunduslik keelekasutus
    3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja
    grafitit folklooriks?
    4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
    folkloristikas.
    5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest
    rahva määratlusest?
    Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon , elukutse , riiklus või perekond jne. Seega vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid.
    Varajasem käsitlus pidas „rahvaks“ eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte.
    6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma
    uurimisobjektiga?
    7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita,
    mille poolest need erinevad.
    8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille
    poolest need erinevad.
    9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti
    Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis?
    10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva)
    folkloori kohta?
    Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub:
    • keskaja kroonikates (nt Läti Henriku „ Liivimaa kroonikas “ (13.sajand)) – esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist;
    • varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri „Cosmographey“ (1588));
    • kohtudokumendites (17.sajandi).

    11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori
    vastu 18.-19. sajandil?
    18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid:
    • Valgustusajastu ideed – pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus – kandis valgustusideid;
    • Ajaloofilosoofia – (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
    • (Rahvus) romantism – nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj)

    12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed?
    • Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
    • Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest ;
    • Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust ;
    • Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet.
    13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või
    motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
    14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
    15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
    16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
    17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet
    folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
    Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet:
  • Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;
  • Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid ;
  • Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed.
    Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson
    18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
    Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire , kultuuripiire jms).
    19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugused olid ja on
    arhiivi kogumis- ja korraldustöö põhimõtted?
    20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
    21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis
    ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad.
    22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud
    sellega kaasnesid?
    23. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Mille poolest
    need perioodid erinevad?
    24. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid
    järeldusi.
    Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused:
  • Teema allub žanri spetsiifikale
    • Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni
    • Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt

  • Žanr määrab kommunikatsiooni piirid
    • Žanrite vahel on tööjaotus – žanrid toimivad koos, nende vahel on infovahetus
    • Antakse edasi teatud liiki sõnumeid

  • Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu
    • Žanritel on erinevad funktisoonid
    • Kirjeldatakse omavahelistes suhetes – defineeritakse , vastandatakse, võrreldakse. Olulised žanrite raamid .
    25. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
    väljaannetes tekstide organiseerimiseks.
    26. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust.
    27. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
    28. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ).
    29. Iseloomusta regivormilise värsi stiilikihistusi.
    30. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu
    levikut mõjutasid?
    31. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need
    folkloorižanrid erinevad?
    32. Mis on muistend ?
    Muistend on ühe- või mitmeepisoodiline lugu, ka küllaltki interaktiivne . Sisuks on üleloomuliku avaldumine inimelus, kahe maailma vastandamine . Muistend kinnistab norme, uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat, kuulajat püütakse veenda, milleski , viidates tõelistele asjadele, näiteks seostatakse mingi kohaga.
    Bascomi järgi usutakse muistendit kui usundilist tõde. Muistendi tegevus toimub lähiminevikus, tänapäeva maailmas. Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne . Tegelased on inimesed.
    33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori
    ja kohapärimus väljaande kohta.
    Kohapärimus on koha(nime) keskne , enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha) muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm.
    Väljaandeid:
    Mari-Ann Remmel „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“ ja „Päritud paigad : Kohajutte ja legenda Rae vallast
    Valdo Valper „ Metsast leitud kirik
    34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud
    muinasjututüüpi.
    Imemuinasjutud on sarnase skeemiga lood.
    Imemuinasjuttu kuuluvad imed , mida tegelikkuses ei leidu – lendavad vaibad, imelised rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt koosneb sisu mingist pahateost, kahjustusest; 2-3 proovilepanekust ja positiivsest lõpust, mil mingi halb asi kõrvaldatakse (ehk probleemist ja probleemi lahendamisest, kõrvaldamisest). Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine – alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub.
    35. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
    Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile.
    Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüžeeliste tekstide koondkuju.
    36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid.
    37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete
    sündmustega seotud siirteriituste kohta.
    38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
    39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva
    surmakultuuris?
    40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
    Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
    41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost.
    Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“
    Uku Masing „Eesti usund
    42. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta
    võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
    43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või
    kontekstis.
    44. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni
    näide.
    45. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost.
    46. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis?
    47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivi-materjali põhises folkloori uurimises .
    48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
    49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik , olevik ja tulevik?
    50. Kas ja mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
  • Folkloristika alused eksami kordamisküsimused #1 Folkloristika alused eksami kordamisküsimused #2 Folkloristika alused eksami kordamisküsimused #3 Folkloristika alused eksami kordamisküsimused #4 Folkloristika alused eksami kordamisküsimused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor
    Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2013)

    Sarnased õppematerjalid

    Folkloristika eksam-kordamisküsimused
    13
    docx

    Folkloristika eksam: kordamisküsimused

    leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;

    Kultuur
    Folkloristika eksami kordamisküsimused
    7
    docx

    Folkloristika eksami kordamisküsimused

    ''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald ­ Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt ­ folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid

    Kultuuriajalugu
    Ainekursuse-Folkloristika alused-eksami kordamisküsimused-2014
    24
    rtf

    Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

    3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?

    Kirjandusteadus
    Folkloristika alused 2014-2015
    13
    docx

    Folkloristika alused 2014-2015

    Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4

    Folkloristika alused
    Folkloristika alused
    13
    docx

    Folkloristika alused.

    Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4

    Folkloristika alused
    Folkloristika kordamine eksamiks
    52
    docx

    Folkloristika kordamine eksamiks

    Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. o vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846

    Kultuur
    Folkloristika kordamisküsimused
    12
    docx

    Folkloristika kordamisküsimused

    Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J

    Folkloristika alused
    Folkloristika alused-kordamisküsimused eksamiks-2015
    22
    docx

    “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

    olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19

    Kultuur




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun