Facebook Like
Küsitlus


FILOSOOFIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on olemas. Mis on meil positiivset olemas ?
  • Kui inimene jõuab kahtlusse, siis põhiküsimus: kas inimene on piisavalt mees, et riskida usuga ?
  • Mida peaks tegema riik ?
  • Mida peaks tegema kirik ?
  • Mida suudan mina teha ?
 
Säutsu twitteris
FILOSOOFIA
VALGUSTUSAEG
Ülevaade valgustusajast
17-18 sajand.
I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama.
1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist.
17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu , aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu.
Valgustus Euroopas liigub 2 suunas:
  • Ratsionalism (Mandri-Euroopas, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal) - ratsionalistid väidavad, et tõde on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtuvalt. Kuna maailm on loogiliselt korrastatud, siis on võimalik seda deduktiivselt haarata. Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist.
  • Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) – Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule (meelelist maailma tuleb uurida, sest seal on tõde). Õigusteaduses hakatake rõhutama üksikisiku tähtsust.
    Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega ( matemaatika , füüsika, loodusteadus, diplomaatia , poliitika jne.).
    Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia . Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot . Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet määrati hävitamisele. Selle levitamise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Uudsus : üles ehitatud alfabeetiliselt ja käsitleti ühiskonna ja teaduse probleeme, uusi ideid nendega seoses. Lisaks anti hinnanguid (väga kriitilisi) senistele süsteemidele (ühikonnale, riigile, kirikule). Koondas enda ümber tolle aja haritlasi. Sellel oli ka oluline roll valgustusideede levitamisel ja hiljem Prantsuse revolutsiooni ideoloogia levitamisel. Peamine süüdistus on see, et tegu on kuningavõimu nõrgestamisega.
    Prantsuse valgustusaega iseloomustab skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni. See tõi kaasa kriitilise hoiaku religiooni. Tõde peab saama ka uurida praegu, see ei saa olla see, mis keegi kunagi on öelnud. Meie tõed võivad ajas muutuda. Religiooni tuleb hakata vaatlema mõistusest lähtuvalt. Religioonist tuleb eraldada ebausk . Vlgustusaeg toob endaga kaasa ka tolerantsuse erinevate konfessioonide vahel.
    Deism
    Deism on arusaam, et jumal on küll maailma loonud täiuslikuna, kuid ei sekku enam maailma käiku .
    Matemaatika ja vaatluse
    kasutmine iseloomustavad valgustusaega. Loodusteaduste võidukäik. Tulevad uued lähtealused, selle tulemusena muutuvad loodusteadused iseseisvate teadustena populaarseks.
    Tuntumaid füüsikuid I. Newton, tema teos „ Mehaanika “ (1687). Põhjalik looduse seletus. On olemas teatud korrapära, üks asi on põhjustatud teisest. (Nt varem: äike on jumala viha väljendus . Inimene haigestub sp, et kuri vaim läks sisse. Loodusteadused ütlevad aga, et äike lööb, sest elektrilaeng on, inimene haigestub, sest on nt bakterid ).
    Toimub teaduses läbimurdeid. Samuti valgustusaja tagajärjel võimendub inimeste usk progressi . Inimene ei elatu ainult armuandidest, mis loodus annab, vaid loodus tuleb alistada, sellelt võtta kõik.
    Ühiskond
    Ühiskonnas hakkab ilma tegema eraldi seisva inimgrupina kodanlus (manufaktuuride omanikud , kaupmehed , pankurid, käsitöölised jne.). Inimesed kel kogunes materiaalseid vahendeid, kogusid jõukust. Algab aadelkonna allakäik. Kodanluse esilekerkimine toob kaasa majanduse kasvu. Liberalism majanduses- vabakaubandus , konkurents .
    Toob kaasa üksikisikute õiguste põhjendamise eelkõige riigi ja kaaskodanike suhtes. Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.).
    Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon – vabamüürlus.
    Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes:
    • Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut.
    • Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides.
    • Võimude lahusus - võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi.
    • Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus. (Inglismaal: konstitutsiooniline monarhia , Mandri-Euroopa: valgustatud absolutism, Prantsusmaa: revolutsiooniline radikalism )
    Polriseeritud mõtlemine – mõtlemine jaguneb selgelt positiivseks ja negatiivseks. Hakatakse läbi mõistete vastandama . Nt:
    • Mõistus versus Ilmutus
    • Teadmised versus Traditsioon
    Prantsuse valgustus
    Esmased impulsid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    FILOSOOFIA #1 FILOSOOFIA #2 FILOSOOFIA #3 FILOSOOFIA #4 FILOSOOFIA #5 FILOSOOFIA #6 FILOSOOFIA #7 FILOSOOFIA #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liiiizuh Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    32
    doc
    Keskaja filosoofia
    60
    doc
    Filosoofia SH
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    17
    doc
    LÄÄNE FILOSOOFIA
    19
    docx
    FILOSOOFIA
    84
    docx
    FILOSOOFIA
    13
    doc
    Filosoofia





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun