Iga inimese, elusolendi elul on mõte. Kõik elusolendid on erinevad ning meie elu eesmärgid erinevad teineteisest. Elu mõtet saab vaadelda kahest kõljest, esiteks, kas elusorganismide olemasolul on siin Universumis mingi mõte ning teiseks, kas ühe inimese või isendi elul on mõte. Kui mina olen osa Universumist ja teenin inimkonda, käies tööl ning tehes midagi ühiskonna heaks, on ju mul mingisugune mõte. Kuid kui väita, et inimkonnal selles Universumis ei ole mõtet, ei ole ka minu elul mitte mingisugust mõtet. Seega on lihtne väita, et minu elul on mõte, raskemaks läheb juba sellise argumendiga, et inimkonnal puudub mõte...
I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas:...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed?...
Lähte Ühisgümnaasium UNISTUSTE KODU Autor: Olgert Viitak Juhendaja: 2014 Lisa info · Maja asub natuke linnast eemal, sest linna elu ei ole minu jaoks eriti privaatne. Aga ei taha ka maja linnast väga kaugele, sest maa kohtades ei pruugi olla koralikke poode ja päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
