Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koed, elundid, elundkonnad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Koed , elundid , elundkonnad
  • Koe mõiste
    Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit.
  • Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus
    Koed jaotatakse nelja põhirühma:
    • Epiteelkude – Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel
    • Sidekoed e. tugi- ja toitekude – Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab
    • Lihaskoed – Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid
    • Närvikude – Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest

  • Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis

    Katteepiteel – Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
    Näärmeepiteel – Nt: Endokriinsed näärmed
    Sensoorne epiteel e. tundeepiteel – Nt. Haistmisepiteel
    • Sidekoe liigid:

    Toitefunktsioonidega sidekoed
    Veri – Täiskasvanud inimese verehulk on 7% keha massist
    Lümf
    Retikulaarne sidekude – Esineb luuüdis, põrnas, mandlites, lümfisõlmedes
    Rasvkude – Naha all, elundite vahel
    Kohev sidekude – Asub lihaskiudude vahel, seob elundeid omavahel
    Tugifunktsioonidega sidekoed
    Tihe sidekude – Kõõlused ja sidemed
    Kõhrkude – Kõrvalestades, häbemeliiduses
    Luukude – Kõõluste kinnituskohtades, kolju piirkonnas
    • Lihaskoe liigid:

    Silelihaskude – Nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
    Vöötlihaskude – Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel , söögitoru
    Südamelihaskude – Ainult südames
    • Närvikude

    Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes.
  • Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.
    Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt.
    Elundkond – Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond.
    Tugi- ja liikumiselundkond
  • Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine:

  • Skeleti funktsioonid
    • Mehaaniline -ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda
    • Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes

  • Luukoe ehitus
    Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena.
  • Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel)
    Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa – keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga . Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa – metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga.
  • Nimetage luude liigid, igale näide
    • Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu , sõrmelülid)
    • Lühikeluu e. käsnluu – (nt. randme ja kanna luud)
    • Lameluud e. plaatluud – (nt. rinnak , abaluu , puusaluu, koljulae luud)
    • Segaluud – (nt. lülisambalülid)
    • Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju)

  • Luudevahelised ühendused
    • Pidevühendused e. liidused
    • Mittepidevad ühendused e. liigesed

  • Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid , igale näide
    • Fibroossed ühendusedkiuline sidekude
    • Sideliidused (puusaluu koos reieluuga)
    • Õmblused (koljuluude vahel)
    • Tappühendused (hambajuured)
    • Luulised ühendused
    • Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu
    • Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu
    • Kõhrelised ühendused
    • Kõhrliidus (lülisammas)
    • Sümfüüs (liigeseõõne alge)

  • Keha teljed ja tasapinnad
    Keha tasapinnad:
    • Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks
    • Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks
    • Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks

    Keha teljed:

  • Liigutuste liigid telgede suhtes
    • Sagitaaltelg – Eemaldamine ja lähendamine
    • Frontaaltelg Painutus ja sirutus
    • Vertikaaltelg – Pöörlemine ümber oma telje

  • Liigese ehitus
    Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega.
  • Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta
    • Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk)
    • Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku - rangluu liigeses pidevketas)
    • Sidemed (Puusaliigeses)
    • Seesamluud (Põlvekeder)
    ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena
  • Nimetage üheteljelised liigesed, näited
    • Plokk e. šarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg – frontaalne.

    Nt. Sõrmeliigeste vahel
    Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre-küünarluuliiges)
    • Ratasliiges – Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine.

    Nt. Kodarküünarluu liiges
  • Nimetage kaheteljelised liigesed, näited
    • Ellipsoid ehk munaliiges – Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine)

    Nt: Kodarluu -randmeliiges
    • Sadul ehk rübiliiges – Liikumine samuti ümber frontaal -ja sagitaaltelje

    Nt: Pöidla randme-kämblaliiges
  • Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited
    • Keraliiges – Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber

    Nt. Õlaliiges
    • Lameliiges – Võib toimuda tühine rotatsioon

    Nt: Randme-kämblaliiges
  • Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta
    Amfiartroos – Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel
  • Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud
    • Kaelalüli – 7
    • Rinnalüli – 12
    • Nimmelüli – 5
    • Ristluu – 5
    • Õndraluu – 4
    • Lülivaheketas – 23

  • Lülisambalüli ehituse põhimõte
    Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid.
  • Nimetage kaela-, rinna-ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus
    Kaelalülid: Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter. Lülimulk on suur ja kolmnurkne
    Rinnalülid: Lülimulk on ümmargune, ogajätked suunduvad allapoole
    Nimmelülid: Ogajätked on suunatud otse taha horisontaalselt
  • Lülisambalülid ühenduvad lülisambaks
    Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed)
  • Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21)
    Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast
  • Nimetage lülisamba võimalikud liikumised
    • Painutus ja sirutus – ümber frontaaltelje
    • Kallutus – ümber sagitaaltelje
    • Pöörlemine – ümber vertikaaltelje

  • Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus
    Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis;
    • Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos)
    • Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos)

    Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
  • Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv)
    Rindkere skeleti moodustavad: Lülisamba rinnaosa , roided ja rinnak.
    Roided jagunevad: 7 pärisroiet, 3 ebaroiet ja 2 vallasroiet
    Rinnak on lameluu, millel on kolm osa: ülemine – rinnakupide; keskmine – rinnakukeha ja alumine mõõkjätke
  • Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine
    Lülisambaga - ühinevad roided liigeste abil
    Rinnakuga - ühinevad roided kõhrliiduse abil
    Roiete liikumine: Sisse hingamisel tõusevad roided ette üles, välja hingamisel alla tagasi
  • Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
    Ülajäseme luustik koosneb: õlavöötme luudest ja ülajäseme vabaosa luudest
  • Õlavöötme luude hulka kuuluvad: abaluu ja rangluu
  • Ülajäseme vabaosa luude hulka kuuluvad: õlavarre-ja küünarvarreluud ning käe luud
  • Käe luud jagunevad: randme-ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks
  • Õlanuki-rangluu liiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, moodustub lameliiges. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje.
  • Rinnaku-rangluu liiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb keraliigesele. Liikumine ümber kolme telje:
    • Vertikaaltelje – õlavöötme ette ja taha viimine
    • Sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine
    • Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje)

  • Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje:
    • Vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine
    • Sagitaaltelje – liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine)
    • Frontaaltelje – õlavarre liikumine ette ja taha

  • Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu.
    Selle koosseisu kuulub 3 liigest :
    • Õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges
    • Õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges
    • Kodar -küünarluu liiges – ratasliiges

    Liikumine ümber kahe telje:
    • Frontaaltelje – sirutus ja painutus
    • Vertikaaltelje – kodarluu pöörlemine ümber küünarluu

  • Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine
    Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevahekile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
    Liikumine: Toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles ( supinatsioon ).
  • Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
    Käe luud jagunevad: randmeluud , kämbla luud ja sõrmelülid
    Randme luustik – kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud
    Kämbla luustik – viis lühikest toruluud
    Sõrmelülid – lühikesed toruluud
  • Käeliiges koosneb
    Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest
  • Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje:
    • Frontaaltelje – sirutus-painutus
    • Sagitaaltelje – eemaldamine-lähendamine

  • Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges . Liikumine ümber kahe telje:
    • Frontaaltelje – sirutus-painutus
    • Sagitaaltelje – eemaldamine-lähendamine

  • Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
    Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike.
  • Pöidla randme-kämblaliiges
    Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalikud liigutused: pöidla sirutamine ja painutamine , eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.
  • Kämbla-lüliliigesed
    Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed . Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Liikumine ümber kolme telje:
    • Frontaaltelje – sirutus-painutus
    • Sagitaaltelje – eemaldamine-lähendamine
    • Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole

  • Sõrmelülide vaheliigesed
    Plokkliigesed, liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus.
  • Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud
    Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.
    Vaagnavöötme moodustavad: kaks puusaluud
    Alajäseme vabaosa koosneb: reieluust, sääre ja jala luudest
  • Vaagna moodustumine
    Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga-vaagna
  • Häbemeliidus e. sümfüüs
    Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
  • Ristluu-niudeliiges
    Kerega ühendub vaagnavööde ristluu- niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Lameliiges ning väga piiratud liikumisega (amfiartroos).
  • Puusaliiges : liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine
    Puusaliiges on keraliigese erivariant – pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Puusanappa täiendab napamokk.
    Liikumine ümber kolme telje:
    • Frontaaltelje – reie ette ja taha viimine
    • Sagitaaltelje – reie eemaldumine ja lähendamine
    • Vertikaaltelje – reie sisse-ja väljapööramine

  • Põlveliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine
    Põlveliiges on nii plokk-kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk . Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed.
    Liikumine ümber kahe telje:
    • Frontaaltelje – sirutus ja painutus
    • Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul

  • Sääreluude omavaheline seondus
    • Sääre-ja pindluu ühendused: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi
    • Sääreluu-pindluu liiges: lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga
    • Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus

  • Jala( laba ) piirkonnad, neid moodustavad luud
    • Kanna luud – kontsluu, kandluu , lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
    • Pöia luud – 5 pöialuud
    • Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli

  • Ülemine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside.
    Liikumine:
    • Frontaaltelje – päka tõstmine ja langetamine

  • Alumine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad:
    • Kontsluu-kandluu liiges - ratasliiges
    • Kontsluu-kandluu-lodiluu liiges – keraliiges

    Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon).
  • Kanna-pöialiigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed on amfiartroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust .
  • Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
    Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje.
  • Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine
    Varbalülide vaheliigesed on plokkliigesed, liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).
  • Nimetage jala toetuspunktid seismisel
    Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
  • Jala pikivõlvid, ristivõlv. Nende paiknemine jala anatoomiliste punktide vahel
    Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
    Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kandluuköbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam.
    Ristivõlv paikneb talb -, kuup ja pöialuude piirkonnad. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas.
  • Jalavõlvide tähtsus
    Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned , närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu.
  • Vasakule Paremale
    Koed-elundid-elundkonnad #1 Koed-elundid-elundkonnad #2 Koed-elundid-elundkonnad #3 Koed-elundid-elundkonnad #4 Koed-elundid-elundkonnad #5 Koed-elundid-elundkonnad #6 Koed-elundid-elundkonnad #7 Koed-elundid-elundkonnad #8 Koed-elundid-elundkonnad #9 Koed-elundid-elundkonnad #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarjalill.mets Õppematerjali autor
    Koed, elundid, elundkonnad.
    Koe mõiste,
    Kudede põhirühmad
    Kudede liigid
    Elundi ja elundkonna mõiste
    Tugi-ja liikumiselundkond
    Luukoe ehitus

    Sarnased õppematerjalid

    Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed
    8
    docx

    Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

    *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk ­ naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks)

    Füsioloogia
    Anatoomia I KT- ilma lihaste osata-
    11
    docx

    Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata )

    8. Rasvkude ­ nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg ­ eest taha Teises konspektis oli nii:

    Bioloogia
    Esimese kursuse anatoomia õppematerjal
    20
    doc

    Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

    NÄRVIKUDE ­ võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud ­ skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale 2. Sagitaaltelg-eest taha 3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2

    Anatoomia
    I KT
    6
    docx

    I KT

    ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas ­ paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ­ ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund ­ kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest erinevates kombinatsioonides erinevatest kudedest. Nt süda, maks, neer, hammas Elundkond ­ ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid, mis täidavad sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond. TUGI ­ LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal ­ õlgadega rist Frontaal ­ õlgadega paralleelselt Vertikaal ­ ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon)

    Anatoomia
    Anatoomia küsimused 1-69
    24
    docx

    Anatoomia küsimused 1-69

    Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha. b) Frontaaltelg - vasakult paremale. c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See

    Bioloogia
    Anatoomia 1-69 vastused
    8
    docx

    Anatoomia 1-69 vastused

    Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund ­ on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus:

    Anatoomia
    Anatoomia 4 kt vastused
    7
    doc

    Anatoomia 4 kt vastused

    Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad ­ pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks ­ rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire ­ mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orientiire ­ m

    Anatoomia
    Anatoomia
    10
    doc

    Anatoomia

    1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed ­ katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude ­ tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla

    Anatoomia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun