Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed .
Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed – katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestadepindmine kiht, seedetrakti sisepind , näärmed. II tugi-toitekude ehk sidekude – tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri , lümf, rasv . Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed – neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas , mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; südamelihas, mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. IV närvikude – moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.
Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.:elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer , hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond .
Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!!
Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.
Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luudhaprad . Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv.
Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad .: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks.
Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid , igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroosseteühenduste alaliigid:
sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel);
Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest .
Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk ). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku -rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder).
Nimeta üheteljelised liigesed , näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk - ehk šarniirliiges.Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu - ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges ). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja väljapööramine (nt proksimaalne ja distaalne küünar- kodarluu liiges).
Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid - ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal - (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges.
Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks on pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randmekämbla liiges).
Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa : 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa.
Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
272 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 10 lehte
272 laadimist
5 arvamust 
Kõik kommentaarid