Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anatoomia (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed .
  • Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind , näärmed. II tugi-toitekude ehk sidekude – tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri , lümf, rasv . Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas , mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas , mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; südamelihas, mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. IV närvikude – moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.
  • Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer , hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond .
  • Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!!
  • Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.
  • Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad . Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv.
  • Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad .: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks.
  • Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid , igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid:
    • sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel);
    • õmblused koljuluude vahel;
    • tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel.

    Kõhrühendite alaliigid:

    • sümfüüs (liigeseõõne alge)

  • Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest .
  • Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk ). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku -rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder).
  • Nimeta üheteljelised liigesed , näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk - ehk šarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu - ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges ). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja väljapööramine (nt proksimaalne ja distaalne küünar- kodarluu liiges).
  • Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid - ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal - (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges.
  • Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges , mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks on pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randmekämbla liiges).
  • Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa : 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa.
  • Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid.
  • Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus: Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne.
  • Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas . Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.
  • Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus.
  • Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette.
  • Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak .
  • Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges , mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje . Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam.
  • Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmesse kuulub kaks paarisluud - rang - ja abaluu . Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud.
  • Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu.
  • Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: liigenduvad rangluu ja rinnakupide . Abiseadeldiseks liigesepindu sobitav kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine ; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje).
  • Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine.
  • Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar -küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu.
  • Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon).
  • Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust . Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud . Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea.
  • Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu- randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges . Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed.
  • Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga – vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust.
  • Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad.
  • Ristluu-niudeliiges: liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega.
  • Häbemeliidus: moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
  • Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp . Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk.
  • Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: põlveliiges on kombineeritud lihtliigesnii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas).
  • Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus.
  • Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu , distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks.
  • Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese . Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
  • Amfiartroosi mõiste: amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust .
  • Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus: jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb -, kuup - ja pöialuude piirkonnas. Tähtsused: nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt.
  • Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad . Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3)
  • Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned ( verekapillaarid ) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. (TV joonis 3)
  • Selja lihased, algus- ja kinnituskohad , funktsioonid: lihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme.
    • Selgroosirgestaja – kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude-roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine.
    • Romblihas – tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale.
    • Abaluu tõstur – algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu.
    • Seljalailihas – algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine.
    • Trapetslihas – algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet.

  • Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Kõhusirglihas – algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt. Kulgeb keskjoone läheduses allapoole ja kinnitub häbemeluule. Võimaldab kummardusi.
    • Sisemine kõhupõikilihas – algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Ülemised lihaskiud kinnituvad kolmele alumisele roidele. Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist.
    • Välimine kõhupõikilihas – algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla ette ja kinnitub niudeharja välisservale. On sisemise kõhupõikilihasega 90º`se nurga all. Funktsiooniks liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine .

  • Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Sisemised roietevahelihased – algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine.
    • Välimised roietevahelihased – algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine.
    • Diafragma ehk vahelihasalgab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega.
    • Eesmine saaglihasalgab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel).
    • Suur rinnalihas – algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine.

  • Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine , keskmine ja eesmine astriklihas . Funktsiooniks roiete tõstmine.
    • Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas – algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine.

  • Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Suur ümarlihas – algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine.
    • Harjaüline lihas – algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine.
    • Deltalihas – algab kolme osana : eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha.

  • Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Õlavarre-kakspealihas – algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, mis läbib õlaliigese õõne, asetsedes õlavarreluu köbrukeste vahevaos ning lühike pea algab kaarnajätkelt. Lihase lõpposa kinnitub aga tugeva kõõluse abil kodarluu köprusele. Funktsiooniks esemete maast üles tõstmine.
    • Õlavarre- kolmpealihasalgab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele).

  • Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Pikk pöidlapainutaja – algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine .
    • Süva sõrmedepainutaja – algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
    • Pindmine sõrmedepainutaja – algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
    • Õlavarreluu-kodarluu lihas – algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd)
    • Pikk pöidlasirutaja – algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine .
    • Nimetissõrmesirutaja – algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine.
    • Sõrmede sirutajaalgab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale . Funktsiooniks sõrmede sirutamine.
    • Väikesõrmesirutaja – algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine.

  • Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Niude-nimmelihas – algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine.
    • Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist - ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine.
    • Keskne tuharalihas – algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse pööramine, tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine.
    • Laisidekirme- pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine.

  • Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Poolkilelihas – algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine.
    • Poolkõõluslihas – algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine.
    • Reie-kakspealihas – algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine.
    • Suur lähendaja – algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
    • Lühike lähendaja – algab häbemeluult ja kinnitub karejoone mediaalse moka ülemisele osale. Funktsiooniks taaskord reite lähendamine keskteljele.
    • Kammlihas – algab häbemeluult ja kinnitub reieluu kammlihasejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele.
    • Õrnlihas – algab häbemeluult ja kinnitub sääreköprusele. Toimib põlveliigesele painutajana, ent samas lähendab ka reisi.
    • Reie- nelipealihasalgab nelja peaga reieluu eesmiselt pinnalt, karejoone lateraalselt mokalt, mediaalselt mokalt ning niudeluu eesmiselt alumiselt niudeogalt. Kinnitub põlvekedrale. Funktsiooniks on aga põlve sirutamine.
    • Rätsepalihas – algab niudeluu eesmiselt ülemiselt ogalt, kulgeb spiraalselt üle reie alla ja kinnitub sääreluu köprusele. Funktsiooniks reie painutamine, põlve välja viimine ning sisse toomine.

  • Sääre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Pikk varvastepainutaja – algab sääreluu tagumiselt pinnalt, läheb sääre alla ning kinnitub 2.-5. varbale. Funktsiooniks varvaste painutamine.
    • Sääre-kolmpealihas – koosneb lestlihasest, mis algab sääreluu lestlihasjoonelt ja pindluu pealt ning kaksik-sääremarjalihasest, mis algab reieluu mediaalselt ja lateraalselt põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine.
    • Pikk varvastesirutaja – algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine.
    • Eesmine sääreluulihas – algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine.
    • Pikk pindluulihas – algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine.

  • Hingamislihased , algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
    • Sisemised roietevahelihased – algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine.
    • Välimised roietevahelihased – algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine.

    • Diafragma ehk vahelihas – algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega.

    10
    .
    Tallinn

  • Vasakule Paremale
    Anatoomia #1 Anatoomia #2 Anatoomia #3 Anatoomia #4 Anatoomia #5 Anatoomia #6 Anatoomia #7 Anatoomia #8 Anatoomia #9 Anatoomia #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 292 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janka Õppematerjali autor
    Meeli Roosalu

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    doc

    Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

    1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE ­Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE ­ sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes

    Anatoomia
    thumbnail
    24
    docx

    Anatoomia küsimused 1-69

    ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

    Bioloogia
    thumbnail
    18
    docx

    Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

    ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele

    Anatoomia
    thumbnail
    16
    docx

    Anatoomia põhjalik konspekt

    1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

    Anatoomia
    thumbnail
    7
    docx

    Anatoomia - lihastik

    Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan ­ sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendat

    Füsioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

    Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed ­ iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ­ ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiils

    Füsioloogia
    thumbnail
    86
    doc

    Anatoomia- kogu materjal

    INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

    Inimese anatoomia
    thumbnail
    87
    doc

    Anatoomia materjal

    INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

    Anatoomia




    Kommentaarid (6)

    Avek profiilipilt
    Avek: Samamoodi nagu teised anatoomia vastused, on ka need väga täpsed ja piisavalt lühikesed et pähe õppida;)
    12:57 18-05-2009
    wahlberg profiilipilt
    wahlberg: väga hea materjal. lühike ja konkreetne:)
    12:48 26-01-2011
    360866 profiilipilt
    360866: Konkreetne materjal!
    20:56 08-03-2020



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun