Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Äriõigus
Referaat
Koostaja : Tiia Ossipenko, Jana Veršinina
Juhendaja : Aare Kruuser
Tallinn
2015
Sisukord
Sissehuhatus 4
Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest? 5
Ettevõtlus 7
Äriühingute liigid 9
Füüsilisest isikust
ettevõtja 11
Ärinime mõiste 12
Prokuura 13
Äriregister 14
Osaühing (OÜ) 15
Aktsiaselts (AS) 16
Äriühinguid 20
Kasutatud kirjandus 23
Sissehuhatus
Äriõgus ehk kaubandusõigus on õigusenormide kogum, mis reguleerib
ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses,
sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja
lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi igal Eesti kodanikul on õigus
tegelda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid.
Ühesõnaga, samad õigused on välisriikide kodanikel, kes
tegutsevad Eestis.
Äriõiguse on suhete kogum, mis moodustub ettevõtluse käigus.
Äriõiguse esemesse kuuluvad:
kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit
oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks , reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks
ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine
riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga.
( A. Kiris , 2012, 194-195)
Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?
- Meie mõtetes, äriõigus peavad teadma need inimesed, kes tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat . Vaid ennem, kui luua firmat, inimene peab tutvuda firma luuamise reeglitega, ehk vaadata kohustusliku kapitali määru (osaühing - 2 500€; aktsiaselts - 25 000€ ) ja vaadata juba olevate firmade nimekirja, et mitte kordusid nimetused.
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Ettevõtlus
- Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on kasumi saamine kaupade tootmisest , teenuste osutamisest või vara realiseerimisest. Ettevõtluse arenguks on väga suur tähtsus õiguskeskkonnal, eelkõige ärisedusandlusel, mida tuleb pidevalt loovalt edasi arendada ja täiustada. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud EL-u seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arendamisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele, kes invisteerivad oma ettevõtte arendamisse. (A. Kiris, 2012,194-195)
- Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses.
- Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.1 Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Ettevõte omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. (A. Kiris, 2012, 197).
- Ettevõtja tegevusalad
Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja.2
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastitavad ühigu kohustuste eest solidaarset kogu oma varaga. Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõteid, kus osaleb vähemalt kaks osanikku. Sellle plussiks on lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus ja nõrgeim finantskontroll , miinuseks aga osanike isiklik vastutus.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik , kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused aktsiaseltsist ei ole põhimõttelised ,kuid esitatavad nõuded on aktsiaseltsist oluliselt liberaalsemad.
Akstiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts agavastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS 221). Seega onaktsiaselts piiratud vastutusega iihing suuremate ettevötete majandamiseks. Olemuslikult peaks aktsiaselts koondama suhteliselt suurt kapitali jasuuremat arvu aktsionäre, kuid nagu osaiihingugi puhul on ühemeheühinglubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud köige rangemad asutamise,juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nöuded ning miini-mumkapitalinöue 25000 eurot.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetadaja soodus -tada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, millesliikmed osalevad l) tarbijatevöi muude hiivede kasutajatena; 2) hankijatena;3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mönel muul sarnaselviisil. Seega on tulundusiihistu piiratud vastutusega iihing, kus eeldatakseliikmete isiklikku osalemist, iildjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistuvöib asutada vähemalt 2 isikut. Asutajaks vöib olla füüsiline vöi juriidilineisik. Kui pöhikirjas ei Ole ette nähtud iihistu liikmete isiklikku vastutust,peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga pöhikirjaga on ettenähtud ühistu liikmete lisavastutus, Peab liikmete lisavastutuse summaolema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. (A. Kiris, 2012, 197-198)
Füüsilisest isikust ettevõtja
- FIE tegutsemin Eestis on laialt levinud äritegivuse vorm. Tema tegevuse õiguslikus reguleerimises on äriühingutega võrreldes oulisi erinevusi, mis tulenevad tema kui õigussubjekti erilist iseloomust. (A. Kiris, 2012, 209)
- Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla teovõimeline isik, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega isik. Seadusega võib sätestada füüsilise isiku ettevõtjaks olemise õigusele piiranguid. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele. Seaduses võib sätestada muud juhud , mil füüsilisest isikust ettevõtja peab olema kantud äriregistrisse.3
-
Ärinime mõiste
- Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinimi on ka füsilisest isikust ettevõtja ohususlik tunnus. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendilt või vastavat lühendit: (TÜ), (UÜ) jne. Ärinimi peab olema avalik, mis tagatakse selle kandmisega äriregistrisse. Ärinimi peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest. Seadus kehtestab ärinime eristatavusele erinevaid nõudeid, sõltuvalt sellest, kas ettevõtjaks on füüsiline isiki või äriühing. (A.Kiris, 2012, 202) Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi , mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel peab lisaks olema näidatud filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Ettevõtja, kelle huve on kahjustatud tema ärinime kasutamisega, võib nõuda ärinime õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamist.4
-
Prokuura
- Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud. Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
- Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja.Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi .Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt , et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga .Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.5
Äriregister
Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud
äriregistriga – äriühingu õigusvõime tekib ühingu registrisse
kandmisega ja lõpeb registrist kustutmisega. Äriregistrisse
kantakse kõik äriühingud.
Mis andmeid saab äriregistrist?
Struktuuriselt
koosneb äriregister kolmest osast:
1) registrikertoteek
2)
äritoimikuid
3) registritoimikuid.
Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja
kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised
andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud
jms ettevõtjat iseloomustavad andmed.
Kannete tegemine toimub enamasti
ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse esitavad esmasissekande
taotlemisel kõik esindusõiguslike isikute, hiljem piisab , kui seda
teeb üks neist, juhul kui pole säsestatud ühisesinduse põhimõtet.
Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalset tõestatud
notariaalset, samuti tuleb tõestada notariaalset tõestatud
esindusõiguslike isikute allkirjad ning osaühingu või aktsiaseltsi
asutumislepingud. Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse
esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse
ja volikirjaga.
Teiseks aluseks kennete tegemisele on tsiviilprotsessi
korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha,
näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise
otsus.
Kolmandaks on võimalik algatada kandetegimist ka
registripidajal endal. Seda, kui tal on andmeid, et registrisse
kantud osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul vara
reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue jooksul seaduses
sälestatud tähtja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. Sel
juhul teeb registripidaja esmalt hoiatuse . Kui selle peale ei
reageeri ei ühing ega võlausaldajad, kustutakse ühing registrist.
Seda ei tehta , kui ühing tõestab vara olemasolu või esitab
majandusaasta aruande, samuti kui võlausaldaja teatab oma nõudest.
Viimasel juhul algatab registripidaja sundlõpetamise.
(A. Kiris, 2012, 205-207)
Osaühing(OÜ)
Aktsiaselts
ja osaühing on
põhiolemuselt üsna sarnased.
Olemuselt osaühing
on mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu
suurtele.
Juhtimine
Osaühingu juhtimine sarnaneb palus
AS-i omaga , kuid samas on tal rida erinevusi. Kui AS-s on kõrgeimaks
juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek, siis osaühingu puhuk
räägitakse osanikest ja osanike pädevusest. Põhjus, miks
osaühingu juhtorganiks ei ole ainult kosolek, on selles, et
osaühinguid on väga erineva koosseisuga, seetõttu seadus annab
võimaluse koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu
huvides vajalik, samuti seaduses ettenähtud juhtudel, aga ka annab
teatud juhtudel osanikele võimaluse otsusei vastu võtta koosolekut
kokku kutsumata. (A.Kiris, 2012, 231)
Osaühingu lõpetamise alused
Osaühing lõpetatakse:
1) osanike otsusel;
2)
kohtuotsusega;
3) netovara vähenemisel alla käesoleva
seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse;
4)
teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel.6
Aktsiaselts(AS)
Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline võii juriidline isik
ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta. Aktsiaseltsi võib
asutada ka üks asutaja .
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha 3 asutajapoolest õigustoimingut:
1) sõlmida asutamislemipng; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada
kandeavaldus.
Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema nptariaalselt tõestatud.
Notariaalne tõestamine on vajalik, kuna asutajad tegutsevad enne
aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see
leping on näiteks pagaarve avamise aluseks.
Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning
määratakse juhatuse ja nõukogu iikmed, samuti audiitor .
Kui aktsiaseltsi on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse,
mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt
asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud.
Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise
sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on
põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221)
Juhtimine
Aktionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes üldjuhul
ainult üldkooolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad
aktsionärid oma õigusi AS-is aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan.
AS põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad koosoleku
päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid
hääletada elektroniiste vahendite abil. (Kiris, 2012, 227)
Aktsia ja selle liigid
Aktsia (inglise
keeles share , stock)
on väärtpaber,
mis esindab proportsionaalset
osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning
annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid
õigusi.7
Aktsiate
liigid
Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud
juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe
liigi.
Aktsia liigiga seotud õigusi võib muuta üldkoosoleku otsusega,
mille poolt on antud vähemalt 9/10 kõigist häältest, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud ühehäälsuse nõuet. Otsuse poolt
peavad hääletama aktsionärid, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi
muudetakse.
Aktsiate liigiga seotud õiguste muutmisest teatab juhatus
viivitamatult kirjalikult kõigile nimeliste aktsiate omanikele.
Esitajaaktsiate õiguste muutmisel tuleb vastav teade avaldada
käesoleva seadustiku §-s 288 nimetatud väljaandes.8
Suhted
Aktsionäre või osanikke tuleb värdsetel asjaoludel kohelda
võrdselt. Niisugune võrdsekohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks . Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused
aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate
aktsiate või osade erinevusest.
Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale
aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist
(dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra.
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud
ettepaneku esitab juhatus.
Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise
õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud
erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet
aktsiaseltsi tegevuse kohta suhteliselt piiratud: tal on õigus saada
juhatuselt teavet üldkoosolekul. (A. Kiris, 2012, 226)
Aktsiaseltsi lõpetamise alused
Aktsiaselts lõpetatakse:
1)
üldkoosoleku otsusega;
2)
kohtuotsusega;
3)
netovara vähenemisel alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud
aktsiakapitali suuruse;
4)
teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
Aktsiate ülevõtmine
Aktsionäri
taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt
9/10
aktsiakapitalist
(pöhiaktsionär) võib aktsionäride üldkoosolek otsustada
aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid)
kuuluvate aktsiate iilevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase
rahalise hüvitise maksmise vastu (ÄS 363'1
lg l).
Taotlus esitatakse juhatusele. Juhatus on kohustatud aktsiate ülevõtmise
otsustamiseks kokku kutsuma iildkoosoleku. Taotlust ei saa tagasi
vötta või selle tingimusi muuta vähemusaktsionäride kahjuks. ( A.
Kiris, 2012, 224)
Aktsiakapitali
muutmise võimalused ja põhimõtted
Aktsiakapitali
võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate
aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse
suurendamisega.
Aktsiakapitali suurendamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates:
1)
aktsiakapitali suurendamise põhjus ja viis;
2)
aktsiakapitali uus suurus;
3)
uute aktsiate arv ja nimiväärtusega aktsiate korral nende
nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus;
[RT
I 2010, 20, 103 - jõust. 01.07.2010]
4)
uute aktsiate märkimise eesõigus ja selle kasutamise aeg;
5)
kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate väljalaskmisega –
nende märkimise aeg ja koht;
6)
kui lastakse välja uut liiki aktsiaid – nendest aktsiatest
tulenevad 9
Aruandlus ja kasumi jaotamine
Aruannete
esitamine
1)
Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle
viivitamata audiitorile.
[RT
I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]
2)
Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja
kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
[RT
I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
3)
Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:
1.
puhaskasum;
2. eraldised reservkapitali;
3.
kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud
reservidesse;
4.
aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus;
5.
kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
4)
Juhatus
peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise
seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt heaks kiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne
üldkoosolekut.
[RT
I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012]
Kasumi
jaotamise otsus
1) Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud
raamatupidamise aastaaruande alusel.
2) Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:
1.
puhaskasumi suurus;
2.
eraldised reservkapitali;
3.
eraldised teistesse reservidesse;
4.
aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa;
5.
kasumi kasutamine muuks otstarbeks.10
Äriühinguid
Välismaa äriühhingu filiial ei
ole iseseisev juriidiline isi, vaid on välismaa äriühingu osa.
Seega vastutab välismaal asuv äriühingu Eestis asuva filiaali
poolt võetud kohustuste eest ja seetõttu peab olema võimalik
filiiali tegevusest tulenevaid nõudeid täita ka välismaal.
Põhimõtteliselt on filiaali auttamine vaba kõigile välismaa
äriühingutele, sõltuma nende vormist , tegevusalast või tegevuse
ultusest, kuid teatud juhtidel (kui see on seaduses ette nähtud)
võib filiaali asutamise eeldusena nõuda vastava loa saamist. (A.
Kiris, 2012, 244)
Äriühingu juhtorganid
Äriühingu juhtorganid
on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek.
Omanikud otsustavad üldkoosolekul küsimusi vastavalt
äriseadustikule ja põhikirjale. Osaühingu puhul on juhtorganite moodustamine ja pädevus mõneti lihtsustatud.11
Ühinemise
viisid
1)
Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga
(ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.
2)
Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue
äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.
3)
Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
4)
Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale
ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara
sellele üle.
5)
Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel
ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu
asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate
ühingute osanikud või aktsionärid.
6)
Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti
äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
Jagunemise viisid
1)
Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise
teel.
2) Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle
omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või
uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.
3)
Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid
omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.
4)
Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või
mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev
või uus ühing.
5) Eraldumisel saavad omandava ühingu
osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või
aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev
ühing.
6) Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla
Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud.
7)
Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki
äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Ümberkujundamise õigus
1)
Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks.
Tulundusühistu ümberkujundamine ei ole lubatud.
2)
Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue
ühingu osanikeks või aktsionärideks.12
Piiriülese ühinemise kord
Piiriülese ühinemise tulemuseks
oleva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid
eeskirju töötajate osavõtu kohta, kui need on olemas, ei
kohaldata, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate
arv kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise ühinemiskava
artikli 6 kohast avaldamist on suurem kui 500 ja selles äriühingus
on kasutusel ja toimib töötajate osavõtu süsteem vastavalt
[Euroopa äriühingu direktiivi] artikli 2 punktile k või kui
piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu suhtes kohaldatav
siseriiklik õigus ei näe ette
a)
vähemalt samal tasemel töötajate osavõttu nagu kasutatakse
asjaomastes ühinevates äriühingutes ning mida mõõdetakse
töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes
kohaldatakse töötajate osavõttu, haldus- või järelevalveorganite
või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete
hulgas, või
b)
piiriülese ühinemise tulemuseks oleva äriühingu koosseisulistele
töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid
osavõtuõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad
liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemuseks oleva
äriühingu registrijärgne asukoht.13
Kasutatud kirjandus
Õiguse alused (A. Kiris, 2012, 192-246)
Äriseadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
Ettevõtlus ja ettevõtja
http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtlus_ja_ettevtja.html
Äriühingu juhtus ja omanikud
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/aeriuehingu-registreerimistoimingud-ja-kulud/aeriuehingu-juhatus-ja-omanikud
Piiriülese ühinemise kord
http://www.toooigusabi.ee/euroopa-kohtu-20-juuni-2013-otsus-kohtuasjas-c-635-11-est
1 http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtlus_ja_ettevtja.html
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
7 https://et.wikipedia.org/wiki/Aktsia
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
11 http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/aeriuehingu-registreerimistoimingud-ja-kulud/aeriuehingu-juhatus-ja-omanikud
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365
13 http://www.toooigusabi.ee/euroopa-kohtu-20-juuni-2013-otsus-kohtuasjas-c-635-11-est
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jana Veršinina
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid