Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusettevõtte ökonoomika eksami vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ehita, kapital, märkim, raamatupidonär, ettevõtja, asutaja, ettevõtlus, tehn, äriregistri, käibevara, käive, deks, kulum, varadakapital, asutajad, registrisse, tellija, register, nimiväärtus, väärtpaber, pidajaonärid, aktiva, passiva, omakapital, seadusandlus, ekspertiisi, järelevalve, äriregistrisse, dividendÄriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest.
... Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus · Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) ... Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ) ... Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) · Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) ... Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud Numerus clausus põhimõte. Täisühing: on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79);
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
ole tähtaega ette nähtud. Osaühing · Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest Osaühing · Tegevusalad · Lubatud on tegutsemine kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja (näiteks ainult aktsiaselts pangad, kindlustusettevõtted) Osaühing · Laenukeeld · Osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osalus firmas on vähemalt 5%. Samuti ei tohi ta anda laenu oma juhatuse liikmele, nõukogu liikmele ega prokuristile. · Reservkapital Ei ole kohustuslik. Vastavalt põhikirjale võib määrata 1/10 osakapitalist Osaühing · Aruandlus · Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt
ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga. ______________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Tegevuse järjestus AS-i asutamisel AS-i asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. Äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile notariaalselt kinnitatud avalduse (mis
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa
alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või
Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2), kus F - põhifondide maksumus (investeeringute suurus), tuh kr I - intressimäär, T1 ja T2- ehituskestused, aastates Ehitaja efekt: E = TPK x (1 T1/T2 ), kus TPK - tingpüsivad kulud ( materjalide maksumusest - 1%, kaudkuludest - 50%, masinate kasutuskuludest - 15%). Vahendite ümber jaotamise efekt: E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral.
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
Kontrolliblokk vaja saada üle 50% häältest. Kumb on ohtlikum kontroll on tihti pankade käes. Meie seadus pigem soodustab seda, kuigi see on ohtlik. Juhatus kontrollib ühingut. 1.1.2 Ühinguõiguse piiritlemine teiste era- ja avaliku õiguse valdkondadest 1.2 Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad 2 Ühtset seadust pole. ÄS ühingute regulatsioon ja äriregistri regulatsioon. Tulundusühistu seadus eraldi. § 32 hea usu põhimõte tsüsis, § 33 hääle andmine, tegelt on see tahteavaldus. 35 ja 38 lg 1. Need on üldnormid. MTÜ väga lai mõiste, korteriomand nt. VÕS 7.osa. siin on kirjas ka mõned eraõiguslikud üldpõhimõtted hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Ühinguõiguse tava hea ühingujuhtimise tava. Tavanormistik on jõustatud läbi tln väärtpaberi börsi. Kui ei täida, siis sind ei usaldata. Mää.
(kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad. Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega (dividendid) väärtpaberid. Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel. Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada. 26.10.2009 Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad kallimaks ja on seotud riskidega võib muutuda vähekaubeldavaks). Selleks, et aktsiate
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ettevõtte Asutamine Ettevõtte asutamine on oluline otsus. Ettevõtlus toob kaasa senisest suurema riski ja vastutuse, pakkudes samal ajal võimalust heade mõtete realiseerimiseks ja endas peituvate ressursside ning omandatud teadmiste ärakasutamiseks. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kõige levinumaks ettevõtlusvormiks on aga osaühing, kus vastutus on piiratud osakapitali suurusega . Kui on teadmised suuremad ja finants olukord hea , ning
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad
Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga. Usaldusühingu vastustusmäär on piiritletud ja seegaselle osanik võib olla. Ettevõtja määratlus: · tegutseb omal nimel · tasu eest kaupu või teenuseid · püsiv tegevus Kui korter maha müüa ja ostad uue, siis selle tohid maha müüa alles 2. Aasta jooksul, kuna muidu loetakse ärigtegevuseks ja pead maksma tulumaksu. Registreeritud äriühing on alati ettevõtja. Ärinimi: · on registrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (saab olla ainult üks ärinimi) · FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime) · ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud.
ETTEVÕTTE ÕIGUSLIKUD VORMID Ettevõtte õiguslikud vormid Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
annaabi.ee 
